Obsah (6)

§ 184§ 68§ 83§ 191§ 56§ 58

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Sekretär Abiprokurör Kriminaalasi Süüdistatav Varasem karistatus Kaitsja Harju Maakohus, Tallinna

§ 184

lg 2 p 2 järgi üldmenetluses; Rene Valge, isikukood 37710112768, xxxx kodanik, emakeel xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, elukoht: xxxx, asukoht: xxxx, Eesti Vabariigis varasemalt kriminaalkorras karistamata, Soome Vabariigis karistatud kriminaalkorras ühel korral, käesolevas kriminaalasjas isik KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 15.04.2021.a kell 16:12, alates 17.04.2021.a kohaldatud tõkend vahistamine tähtajaga kuni 15.06.2021.a, 14.06.2021.a pikendatud tõkendit vahistamine kuni 15.08.2021.a; • Euroopa Karistusregistrite Infosüsteemi (EURIS) karistusregistri kohaselt on isik Soome Vabariigis 19.10.2018.a kohtuotsusega nr 16/2018/144443 süüdi mõistetud Soome karistusseadustiku 50. ptk. § 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises s.o Eesti karistusseadustik

§ 184

mõttes suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises; Vandeadvokaat Natalia Lausmaa RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, §-dest 311-313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Rene Valge

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat. 2. Juhindudes

§ 68

lg 1 Rene Valgele mõistetud karistuse kandmise aja algust lugeda alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates 15.04.2021.a.

1. Rene Valge suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine - jätta muutmata, kohtuotsuse jõustumisel tühistada.
2. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4,

§ 83

lg 1 konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn olevad asitõendid: valget värvi kilekott kirjega Coop, vaakumpakend ja hõbedase korpusega digitaalne kaal (30.06.2021.a asitõendi üleandmise – vastuvõtmise akt nr 21ATH11146). 5. Juhindudes

§-dest 83 lg 4 ja § 191 konfiskeerida Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas, aadressil Tervise 30, Tallinn hoiul olev Rene Valgelt leitud ja ära võetud narkootiline aine (ekspertiisiakt nr 21E-AN0577) ning jätta NPALS § 7 lg 3 kohaselt ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

1. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 Politsei – ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitseis, aaderssil Tööstuse 52, Tallin hoiul olevad asitõendid ja nimelt: Rene Valgelt tema kahtlustatavana kinnipidamise käigus leitud ja ära võetud krüpteeritud suhtlemist võimaldav valge korpusega mobiiltelefon Google xxxx IMEI-koodiga SIM-kaardi raamil: IMEI xxxx (nimetatud telefonis puudub SIM kaart) ja 15.04.2021.a Rene Valge elukohas Xxxx läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud valge korpusega nutitelefon Xiaomi (mobiiltelefonis puudub SIM-kaart), tume – hall musta korpusega mobiiltelefon Nokia (SIM-kaardiraamil IMEI-koodid: IMEI-kood1: xxxx ja IMEIkood2: xxxx kohtuotsuse jõustumisel tagastada Rene Valgele.
2. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel Rene Valgelt välja mõista riigituludesse menetluskuluna: • sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1460.(üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot; • narkootilise aine ekspertiisiga kaasnenud kulu (ekspertiisiakt nr 21EAN0577) summas 168.- (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot; • osaliselt DNA ekspertiisiga kaasnenud kulu (ekspertiisiakt nr 21EGE0386) summas 399.- (kolmsada üheksakümmend üheksa) eurot; • kohtueelsel – ja kohtulikul uurimisel temale õigusabi teenuse osutamisega kaasnenud kaitsjatasud kogusummas 494,40.- (nelisada üheksakümmend neli eurot ja nelikümmend senti) eurot;
3. Juhindudes KrSM § 183 lg 3 jätta riigi kanda osaliselt DNA ekspertiisiga kaasnenud kulu (ekspertiisiakt nr 21E-GE0386) summas 570.- (viissada seitsekümmend) eurot ja ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisiga kaasnenud kulu (ekspertiisiakt nr 7.13/309) summas 765.- (seitsesada kuuskümmend viis) eurot.
4. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et välja mõistetud menetluskulud (sundraha, kaitsjatasud, osaliselt ekspertiisikulud) tuleb Rene Valgel tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Makseinfo menetluskulude tasumiseks antakse Rene Valgele üle kohtuotsuse kuulutamisel või edastatakse talle kohtuotsuse jõustumisel kinnipidamisasutuse kaudu, kus ta viibib. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Süüdistus ja menetluse käik Riigiprokuratuur edastas Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale
5. juulil 2021.a süüdistusakti üldmenetluses, mille kohaselt Rene Valget (Valge) süüdistatakse karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. Nii on Rene Valge 04.08.2021.a antud kohtu alla

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud 2 kuriteo toimepanemises ja teda süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes mõisteti Soome Vabariigi Helsingi kohtu 19.10.2018.a otsusega 16/2018/144443 süüdi Soome karistusseadustiku (Rikoslaki) 50. ptk. § 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o Eesti karistusseadustiku

§ 184

mõttes suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, omandas uuesti ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 15.04.2021.a suures koguses narkootilist ainet metamfetamiini, so rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi, st vähemalt 498,1 grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat ainet, milles puhtal kujul 45,0 grammi metamfetamiini. Rene Valge hoidis eelnimetatud narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat ainet ebaseaduslikult enda valduses kuni 15.04.2021.a kellani 16.12, mil ta Tallinnas Laagna tee ja Mustakivi tee ristmikul politseitöötajate poolt kahtlustatavana kinni peeti ja narkootiline aine tema valdusest leiti ja ära võeti . Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metamfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine metamfetamiini puhul piisab kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks 0,3 grammist metamfetamiinist (puhtal kujul). Rene Valge käitles ebaseaduslikult puhtal kujul kokku 45 grammi metamfetamiini, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks 1500 inimesele. Juhindudes Riigikohtu 21.06.2019.a lahendis nr 1-17-10162/351 p-s 30jj sätestatud juhistest ning tõlgendades karistusregistri seaduses sätestatut kooskõlas raamotsuse nr 2008/675/ÜVJP eesmärkidega, siis on võimalik arvestada teise Euroopa Liidu liikmesriigi varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid ka ilma neid kohtuotsuseid riigisiseselt tunnustamata ja karistusregistrisse kandmata. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega pani Rene Valge isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12 peatükis 1 jaos sätestatud kuriteo, toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad Süüdistatav Rene Valge Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 04.08.2021.a toimunud kohtuistungil kinnitas, et talle on esitatud süüdistuse sisu täielikult arusaadav, kuid end temale esitatud süüdistuses süüdi ta ei tunnista (kd I tl 109 pöördel). Samal päeval süüdistatavana ülekuulamise käigus Rene Valge kinnitas, et tema peeti politsei poolt 15.04.2021.a kinni ning tema valdusest, vöökotist, mida sai ka seljakotiks teha leiti amfetamiini, mida oli tal 500 g. Tegemist ei olnud puhta ainega, kangust ta öelda ei oska. Aine tahtis ta kindlasse kohta viia, ära peita ja tulevikus ise tarvitada, kust ta aine sai, seda ta ei ütle. Süüdistatav kinnitas, et ise ta muidu teeb kokaiini, see aitab tal stressist rahuneda, kuid siis tal ei olnud raha ja ta mõtles, et proovib amfetamiini, selle amfetamiini sai ta tasuta. Mis aine väärtus oli, seda ta ei tea. Süüdistatav kinnitas kohtus, et tõepoolest on ta varasemalt ka amfetamiini proovinud. Rene Valge märkis kohtuistungil, et kandis Soome Vabariigis karistust 1 kg eest, alguses taheti 3 kg pärast süüdi mõista, vabanes karistuse kandmiselt 23.02.2018.a (kd I tl 109-112). Oma viimases sõnas süüdistatav Rene Valge vaidles vastu prokuröri poolt tehtud ettepanekule asitõendites suhtes vastuvõetavate meetmete osas ja nimelt palus süüdistatav kohtul mitte hävitada tema 3 mobiiltelefone, tagasi anda ka kasteet. Karistusena palus mõista 1 aasta vangistust (kd I tl 139 pöördel). Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 03.09.2021.a toimunud kohtuistungil kohtulike vaidluste kestel Riigiprokuratuuri abiprokurör Janno Reinkort asus seisukohale, et kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus puudub vaidlus selles, et Rene Valge käitles kuni tema kahtlustatavana kinnipidamiseni s.o kuni 15.04.2021.a suures koguses narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit, märgitut on Rene Valge ise ka kinnitanud. Prokuratuuri hinnangul on käesolevas kriminaalasja tekkinud vaidlus selles, kas Rene Valge tegu on kvalifitseeritav korduvuse sätete järgi s.t

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Prokurör viitas Riigikohtu 21.06.2019.a lahendile kohtuasjas nr 1-17-10162. Nimelt Riigikohtu juhistest tulenevalt ja tõlgendades karistusregistri seaduses sätestatut kooskõlas raamotsuse nr 2008/675/ÜVJP eesmärkidega, pidas prokurör võimalikuks arvestada teise Euroopa Liidu liikmesriigi varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid ka ilma neid riigisiseselt tunnustamata ja Eesti karistusregistrisse kandmata. Prokurör asus seisukohale, et olukorras, kus raamotsuse ülevõtmiseks ei ole vastu võetud uusi või muudetud asjakohaseid õigusnorme, ega ole ka selgitatud, kuidas olemasolev regulatsioon tagab raamotsuse eesmärgi saavutamise, on kohtul riigisisese õiguse raamotsusega kooskõlase tõlgendamise kohustus s.t kohus peab riigisiseseid õigusnorme kohaldama ja tõlgendama raamotsuse sätteid ja eesmärke silmas pidades, kuid üksnes ulatuses, mida võimaldab riigisisene õigus. Prokurör juhtis menetlusosaliste tähelepanu sellele, et Eesti on kõne all oleva raamotsuse vastu võtnud karistusregistri seaduse vastuvõtmisega. Märgitud raamotsuse artikkel 3 lg 1 kohaselt kõik liikmesriigid peavad tagama, et isiku vastu alustatud kriminaalmenetluses võetakse sama isiku kohta teistes liikmesriikides muudel asjaoludel tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid, mille kohta on saadud teavet vastavalt vastastikust õigusabi või karistusregistrite andmete vahetamisest käsitlevatele, kohaldatavatele õigusaktidele, arvesse sellises ulatuses nagu siseriikliku õiguse kohaselt võetakse arvesse siseriiklikult tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid ning neile antakse samaväärne õiguslik toime nagu siseriiklikult tehtud varasematele süüdimõistvatele kohtuotsustele. Rene Valge on Soome Vabariigi Helsingi kohtu poolt 19.10.2018.a otsusega nr 16/2018/144443 süüdi mõistetud Soome karistusseadustiku 50.ptk. § 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, seega asus prokurör Janno Reinkort seisukohale, et süüdistatava tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Riikliku süüdistaja hinnangul pani Rene Valge temale etteheidetud teo toime kavatsetult, tema tegevuses õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud puuduvad. Rene Valge süü suurust ilmestab prokuröri veendumuse kohaselt isiku poolt käideldud narkootilise aine kogus ja liik s.t Rene Valge süü kuriteo toimepanemisel on keskmine. Prokuröri hinnangul Rene Valge karistust kergendavad asjaolud puuduvad ning süüdistatava karistust raskendavaks asjaoluks luges riiklik süüdistaja isiku tegutsemist omakasu ajendil, Rene Valge sissetulekud ei olnud/ole sellised, mis oleksid võimaldanuks tal varuda narkootilist ainet 1500 inimesele narkojoobe tekitamiseks vajaminevas koguses. Eeltoodule tuginedes taotles prokurör kohtus Rene Valge süüdi tunnistamist

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja tema karistamist 6 aasta pikkuse vangistusega, millise karistusaja algust lugeda

§ 68lg 1 tulenevalt alates 15.04.2021.a.

Samuti taotles prokurör Rene Valgelt välja mõista menetluskuludena ekspertiisikulud kogusummas 1902.- eurot, kaitsjatasu summas 162.- eurot, sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest summas 1460.- eurot, võimaldades välja mõistetud menetluskulusid viimasel tasuda 12 kuu jooksul. 4 Samuti esitas prokurör omapoolse seisukoha käesolevas kriminaalasja olevate asitõendite suhtes vastuvõetavate meetmete osas ja nimelt: Politsei – ja Piirivalveameti asitõendite hoidlas asuvad ekspertiisidest ning erinevate menetlustoimingute käigus ära võetud valget värvi kilekott kirjega Coop, vaakumpakend, milles oli narkootiline aine metamefetamiini ning digitaalne kaal tuleks konfiskeerida ja hävitada kui kuriteo toimepanemise vahendid. Politsei – ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitseis Tallinnas Tööstuse 52 hoiul asuvad, 15.04.2021.a Rene Valgelt tema kahtlustatavana kinnipidamise käigus leitud ja ära võetud krüpteeritud suhtlemist võimaldav valge korpusega mobiiltelefon Google xxxx ning 15.04.2021.a Rene Valge elukohas Xxxx läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud valge korpusega nutitelefon Xiaomi, tume – hall musta korpusega mobiiltelefon Nokia tuleks konfiskeerida ja hävitada kui kuriteo toimepanemise vahendid. EKEI-s hoiul asuv Rene Valgelt leitud ja ära võetud narkootiline aine – tuleks konfiskeerida

§ 191

alusel ning anda EKEI käsutusse narkootilisi aineid sisaldavate ainete õppeotstarbel säilitamiseks või hävitamiseks. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa esitas 02.08.2021.a kohtule Rene Valge süüdistusasjas kaitseakti, millises märkis, et vaatamata sellele, et Rene Valge võtab süüdistuses esitatud faktilised asjaolud õigeks, siis tema hinnangul Rene Valgele etteheidetud tegu on kvalifitseeritud ebaõigelt. Märgitud seisukohale jäi kaitsja ka kohtuliku uurimise ja kohtulike vaidluste käigus (kd I tl 7-8, 109-112, 138-139). Nii on käesoleva kriminaalasja menetluse kestel süüdistatava kaitsja märkinud, et vaatamata sellele, et Rene Valge on toime pannud samasuguse süüteokoosseisuga teo Euroopa Liidu teises liikmesriigis – Soomes, puudub Eestis kehtiv kriminaalseadus, mis võimaldaks teises suveräänses liikmesriigis toimepandud süütegu arvestada kvalifitseeriva asjaoluna süüteo kvalifitseerimisel Eesti kriminaalseaduse alusel. Euroopa Liidu raamseaduse nr. 2008/675 ÜVJP ei ole otsekohaldatav, vaid selleks tuleb liikmesriigil sisse viia vastavad parandused oma kriminaalseadusesse. Kaitsja hinnangul käesolevaks ajaks ei ole Eesti karistusõigusesse sellekohast parandust sisse viidud, mis võimaldaks Euroopa Karistusregistrite Infosüsteemi kantud, teises liikmesriigis toimepandud süütegu arvestada süütegu raskendava kvalifitseeriva asjaoluna isiku karistamisel Eesti Vabariigis. Kaitsja on tõdenud, et Eesti Vabariigi Riigikohus on kohtuasja nr. 1-17-10162 otsuse p. 39 sedastanud, et teises liikmesriigis tehtud kriminaalotsust, mis on Eesti Vabariigis eelnevalt tunnustamata ja Eesti karistusregistrisse kandmata, võib ja saab arvestada isikule karistuse mõistmisel, kuid mitte ühtegi sõna ei ole selles lahendis selle kohta, et teises liikmesriigis toimepandud kuritegu võiks arvestada ka Eesti Vabariigis kehtiva karistusseaduse alusel süüteo kvalifitseerimisel, et sellist asja teha, selleks peaks Euroopa Liidu ülal viidatud raamotsuse alusel olema sisse viidud parandused Eesti karistusseadustikku, mida aga käesolevaks ajaks tehtud ei ole. Riigikohus on kohtuasja nr. 1-17-10162 läbivaatamisel seda kontrollinud ja sedastanud otsuse p. 31-32. Eeltoodule tuginedes süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa taotles Rene Valgele esitatud süüdistuse ümber kvalifitseerimist

§ 184

lg 1 järgi ning süüdistatavale karistuse mõistmist sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Kaitsja palus arvesse võtta, et Rene Valge siiski on tunnistanud oma tegu ja kahetsenud. Kaitsja hinnangul isikule karistuse mõistmisel tuleks kohtul arvesse võtta seda, et Rene Valge ei ole terve inimene, kuigi praegusel momendil nii nagu eksperdid on öelnud, on ta remissiooni seisundis ja kui ta rohtusid võtab, siis ta psüühiline seisund paraneb. Menetluskulude osas kaitsja taotles järgmist ja nimelt: DNA ekspertiisikulud jätta riigi kanda, sest tegelikult ei olnud tarvis seda DNA ekspertiisi teha, sest, kui Rene Valge kinni peeti, siis ta kohe tunnistas, et see narkoaine, mis seal avastati, kuulub talle, kui sealt otsiti kellegi teise isiku DNA-d, et tuvastada kaasosalist, siis see ei puutu Rene Valgesse või tema süü tuvastamisse. Tema süü tuvastamiseks seda DNA ekspertiisi ei olnud vaja. Rene Valgelt välja mõistetud menetluskulusid võimaldada tal tasuda 12 kuu jooksul. Muus osas kaitsja vastu ei vaielnud (kd I tl 139 ja 139 pöördel). 5 Kriminaalasjas uuritud tõendid ning kohtu seisukoht tuvastatud asjaolude kohta Rene Valgele heidetakse ette

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikku käitlemist isiku poolt, kes on varem toime pannud karistusseadustiku

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine muu hulgas narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine ja hoidmine. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Esmalt hindab kohus, kas on tõendatud süüdistuses kirjeldatud Rene Valge tegu, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine. Täpsemalt heidetakse Rene Valgele käitlemisviisidena ette narkootilise aine, milline sisaldas metamfetamiini – eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult korduvalt aine ebaseaduslikku omandamist ja seejärel narkootilise aine enda valduses hoidmist. Kohtu hinnangul Rene Valge poolt temale süüdistuses etteheidetud ajal ja kohas s.o enne 15.04.2021.a narkootilise aine omandamist ja enda valduses hoidmist tõendavad käesolevas kriminaalasja Rene Valge suhtes 15.04.2021.a koostatud isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ning selle lisaks olev fototabel. Nii nähtub märgitud tõendist, et 15.04.2021.a kella 16:12 ajal peeti Rene Valge kinni Tallinnas Laagna tee ja Mustakivi tee ristmikul ning tema valdusest leiti halli – musta värvi vöökott, millises oli Coop kirjaga valget värvi kilekott, milles oli omakorda läbipaistvas vaakumkilekotis heledat värvi aine (Rene Valge sõnade kohaselt tegemist poole kilo amfetamiiniga). Isiku kinnipidamisel saadi digitaalse kaaluga kaaludes vaakumpakendi kaaluks 0,508 kg. Teostatud menetlustoimingu käigus lõigati aine proovi võtmiseks väike avaus ning pakendist võetud ainet testiti narkoaine kiirtestis ning aine reageeris positiivselt amfetamiini kiirtestile. Kiirteisti järel suleti pakendisse tehtud avaus politsei asitõendite pakendamise kleepriba tükiga ning pakend ainega pakendati paberkotti ning Coop kirjega kilekott pakendati eraldi kotti. Samuti võeti kinnipidamisel Rene Valge valdusest ära 2 mobiiltelefoni, ruuter ja võtmed (kd I tl 15-17). Tõendis kirjeldatud infot kinnitab isiku kinnipidamise protokolli juurde lisatud fototabelites fikseeritu. Nii on fotografeeritud musta vöökotti, millel on peal kirje Replay, vöökotis on näha kilekotti. Kilekotis sees on näha vaakumpakendit. Vaakumpakend fotol nr 4 on asetatud digitaalsele kaalule ning pakendi kaaluks on kirjas 0,
3. Fotolt nr 5 on näha, et teostatud menetlustoimingu käigus on kasutatud narkoaine kiirtesti, nii nagu seda on mainitud isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollis. Samuti on teostatud menetlustoimingu käigus fotografeeritud Rene Valgelt ära võetud muid esemeid: mobiiltelefone ja võtmeid (kd I tl 19-23). Rene Valge on isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli allkirjastanud omakäeliselt ning ta on kohtus ka ise kinnitanud, et tema 15.04.2021.a poole kilo amfetamiiniga politsei poolt kinni peeti Seega on tõendamist leidnud, et just Rene Valge oli isikuks, kes oli enne 15.04.2021.a omandanud ja hoidis enda valduses narkootilist ainet. Süüdistatavale ette heidetud narkootilise aine omandamist ja hoidmist kinnitab ka DNA ekspertiisi käigus tuvastatu (kd I tl 44-55). Nii on kohtule teada, et kilekotilt kirjega Coop saadi DNA – analüüsil täisprofiilid ning need langesid kokku Rene Valge DNAprofiiliga, digikaalult, milline leiti ja lisati kriminaalasja materjalide juurde süüdistatava kodust läbiotsimise käigus, võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis oli pärit enam kui ühelt isikult, kuid selles segaprofiilis oli eristatav peamine DNA –profiil, mis on olnud kokkulangev Rene Valge DNA-profiiliga. Märgitu on fikseeritud DNA ekspertiisiaktis nr 21EGE0386 ekspertarvamuse punktides 1, 2 (kd I tl 28-36, 49-50). Märgitud ekspertiisiakti ekspertavamuses kajastatud tulemuste pinnalt saab üheselt väita, et Rene Valgel oli 6 kokkupuutumust temale süüdistuses etteheidetud teo toimepanemisega narkootilise aine metamfetamiini suures koguses omandamise ja enda valduses hoidmisega. Seda, et tegemist oli narkootilise aine metamfetamiiniga ja et Rene Valge käitles 15.04.2021 narkootilist ainet suures koguses, kinnitab narkootilise aine ekspertiis. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 19.04.2021.a käesoleva kriminaalasja menetleja määras Rene Valge valdusest leitud ja ära võetud aine kindlaks tegemiseks narkootilise aine ekspertiisi. Koostatud on 19.04.2021.a sellekohane ekspertiisimäärus (kd I tl 37-38). Teostatud narkootilise aine ekspertiisi käigus tuvastati, et Rene Valge valduses olnud vaakumpakendis olnud valkjas aine oli massiga 498,1 grammi ning see sisaldas 12 % metamfetamiinsulfaati, aines sisaldus 45,0 metamfetamiini ning hõbedasel digitaalkaalul leidus kokaiini jälgi, see on kajastatud narkootilise aine ekspertiisiaktis nr 21E-AN0577 ekspertarvamuses punktides 1-2 märgitu (kd I tl 78-81). Ekspertiisi käigus tuvastatut on oma ütlustes sisuliselt möönnud ka Rene Valge, andes ütlusi selles, et ta omandas pool kilo amfetamiini ja et kodus olnud kaaluga kaalus ta kokaiini, aga juba ammu, kaal ei olnud enam töökorras. Süüdistatava Rene Valge kohtus 04.08.2021.a süüdistatavana antud ütlusi peab kohus usaldusväärseks üksnes osaliselt ning seda osas, milline viimane on andnud selgitusi tema kinnipidamise kohta 15.04.2021.a, tema valdusest kinnipidamisel leitud ja ära võetud aine koguse ja esemete osas ning tema legaalsete igakuiste sissetulekute osas, sest süüdistatava sellekohased ütlused haakuvad teiste käesolevas kriminaalasjas kohtus avaldatud, uuritud tõendites sisalduva teabega, muus osas ei pea kohus süüdistatava Rene Valge kohtus antud ütlusi usaldusväärseteks ja jätab need tõendikogumist kõrvale. Metameftamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
4. mai
5. a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Seega on tegemist narkootilise ainega. NPALS § 3 1 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus on korduvalt märkinud, et vaadeldava sätte mõttes tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht, missugune on konkreetse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Seejuures peab aluseks võtma puhta, mitte segatud aine koguse. Järgnevalt tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. veebruari
7. a otsus asjas nr 3-1-1-121-06, p 11;
8. oktoobri
9. a otsus asjas nr 3-1-1-52-07, p 10;
10. aprilli
11. a otsus asjas nr 3-1-1-101-07, p 13;
12. detsembri
13. a otsus asjas nr 3-1-1-67-08, p 12;
14. oktoobri
15. a otsus asjas nr 3-1-168-09, p 8.1 ja
16. märtsi
17. a otsus asjas nr 3-1-1-100-13, p 11.) Seda, et Rene Valge valdusest leitud ja ära võetud narkootilise aine koguse puhul oli tegemist narkootilise ainega suures koguses, tõendab Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastus teabenõudele mille kohaselt metamfetamiini keskmine annus ühele inimesele on 0,03 grammi ja 10 inimesele seega 0,3 grammi (kd I tl 56 – 58). Käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on Rene Valge kinnitanud, et temalt ära võetud narkootiline aine oli mõeldud tema endale tarvitamiseks, sai ta sellelt tasuta, kuid kohus sellistesse süüdistatava antud ütlustesse suhtub kriitiliselt ja ei pea antud selgitust eluliselt usutavaks. Kohus tõdeb, et Rene Valge valdusest leitud narkootilise aine koguse näol oli tegemist kogusega, millisega saanuks narkootilist joovet tekitada vähemalt ca 1500 inimesele. Kohus selgitab, et eluline usutavus tähendab mingite asjaolude esinemise tõenäosust. Esmalt ei pea kohus eluliselt usutavaks seda, et Rene Valge sai temalt ära võetud narkootilise aine kellegi käest tasuta. Võttes arvesse teadmist, et metafetamiini näol on tegemist narkootilise ainega, 7 millise keskmine jaehind Eesti Vabariigi turul on 20-25 g ning hulgihind 3500 – 5000 eurot kg, kinnitab märgitut prokuratuuri poolt kohtuliku uurimise käigus tõendina esitatud sellekohane 26.11.2020.a vastuskiri nr 3.2.-1/23145-2 ning vastus päringule kriminaalasjas nr 19221000080, millistes on kajastatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete jae – ja hulgimüügi hinnad, siis on ebatõenäoline, et keegi selle Rene Valgele ilma igasugu tasu vastu saamata talle isiklikuks tarbimiseks üle annab. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud Rene Valge ütlustega, et tema sissetulekud on kasinad, nii on viimane kinnitanud kohus, et tema igakuine sissetulek pensioni ja toetuse näol on kokku ca 441.- eurot. Süüdistatava sellekohaseid selgitusi kinnitavad kohtu enda poolt tehtud päringule, Sotsiaalkindlustusameti poolt saabunud vastus selle kohta, et Rene Valgele on määratud igakuine puude toetus summas 41,68.- kantakse märgitud summa B. V. pangakontole ning Rene Valge enda kinnitus, et raha saab ta ka Töötukassast summas 400.- eurot (kd I tl 117-118, 123-124, 138). Kohus tõdeb, et eelpool märgitud tõendite ja nimelt 26.11.2020.a vastuskiri nr 3.2.-1/23145-2, vastusega päringule kriminaalasjas nr 19221000080 ja vastusega teabenõudele näol on tegemist teiste kriminaalasja menetluse raames kogutud tõenditega, kuid antud fakti esinemine ei sea kahtluse all tõendites sisalduva teabe kasutamise lubatavust käesolevas kriminaalasjas. Kohtu hinnangul märgitud tõendid on lubatavad ning nendes sisalduv teave on usaldusväärne ning kooskõlas varasemalt kohtupraktikas tuvastatuga. Riigikohus 18.06.2021.a lahendis nr 1-16-6179/111 on märkinud, et kohtupraktika järgi on ühes kriminaalasjas saadud tõendi kasutamine teises kriminaalasjas enamasti lubatav, kui tõendi saamisel on järgitud menetlusõiguse nõudeid. See tähendab, et tõend peab olema esialgu saadud õiguspäraselt ja selle kasutamine uues kriminaalasjas peab samuti olema kooskõlas konkreetse tõendi kohta käivate normidega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
18. juuni
19. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 801 ja
20. novembri
21. a otsus asjas nr 3-1-1-93-15, p 59). Kohtule ei ole tekkinud kahtlust selles, et kriminaalasjas, kus eelpool märgitud tõendeid koguti, oleks neid kogutud menetlusõiguse norme mitte järgides. Menetlusosalised kohtuliku vaidluste käigus märgitud tõendite usaldusväärsust kahtluse alla seadnud ei ole ning ka kohtul puudub alus kahelda märgitud tõendite lubatavuses ja usaldusväärsuses. Seega leiab kohus, et pole eluliselt usutav, et Rene Valge oleks sellise koguse aine omandanud tasuta. Kohus ei pea eluliselt usutavaks ka seda, et üks isik, kelle igakuine legaalne sissetulek on kasin, soetab enda isiklikuks tarbimiseks nii suures koguses narkootilist ainet nagu seda Rene Valge valdusest leiti ja ära võeti - ca 1500 doosi. Kohus tõdeb, et narkootilise aine käitlemine ongi oma loomult n-ö peitkuritegu, mille avastamine ning tõendamine on tavapärasest keerukam juba seepärast, et tavaliselt ongi narkootikumidega käitlemisega seotud suurem isikute ring ning viimaste tegevus toimub varjatult või salastatult. Kohus asub seisukohale, et Rene Valge ütlused selle kohta, et tema sai enda valdusesse narkootilise aine tasuta ning enda tarbimiseks, on antud eesmärgiga kergendada oma olukorda ja vähendada süü suurust. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et Rene Valge ebaseaduslikult omandas ja hoidis enda valduses 498,1 grammi narkootilist ainet, milline sisaldas puhtal kujul metafetamiini 45,0 grammi. Vaidlus on tekkinud vaid selles, kas Rene Valgele saab ette heita märgitud teo toimepanemist korduvalt. Selle küsimuse lahendamise tulemusest sõltub süüdistatavale etteheidetud kuriteo kvalifikatsioon ning seega ka eesootava karistuse raskus. Tõendatud on, et Rene Valge kandis Soome Vabariigis karistust Soome Vabariigis kehtiva karistusseadustiku (Rikoslaki) § 50 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest, karistuseks oli 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Euroopa karistusregistrite infosüsteemi ECRIS andmete kohaselt Soome Vabariigi Helsingi 19.10.2018.a kohtuotsusega nr 16/2018/144443 mõisteti Rene Valge süüdi raske uimastikuriteo s.o muude kui üksnes isiklikuks tarbimiseks 8 ettenähtud narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega ning lähteainetega ebaseaduslikus kauplemises seotud süüteo toimepanemises (kd I tl 69-74). Kohtu hinnangul on see tõend küll usaldusväärne, kuid ei ole piisav, et kvalifitseerida Rene Valgele käesolevas kriminaalasjas etteheidetud kuritegu

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning seda alljärgnevatel põhjendustel Riigiprokuratuur isikule süüdistust esitades on asunud seisukohale, et Rene Valget tuleb käsitleda kui isikut, kes on ka varasemalt samalaadse kuriteo toime pannud s.t ebaseaduslikult suures ulatuses narkootilist ainet käidelnud. Prokuratuuri sellekohane seisukoht tugineb Riigikohtu 21.06.2019.a lahendile kohtuasjas nr 1-17-10162, samuti juhindub prokuratuur isikule süüdistuse esitamisel, Rene Valgele etteheidetud kuriteo kvalifitseerimisel raamotsuse nr 2008/675/ÜVJP eesmärkidest ning Karistusregistri seadusest. Kohus tõdeb, et tõepoolest Riigikohus 21.06.2019.a lahendis nr 1-17-10162 p 30 on märkinud, et, Euroopa Liidu Nõukogu võttis

1. juulil 2008 vastu raamotsuse nr 2008/675/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmist uutes kriminaalmenetlustes. Selle raamotsuse eesmärk on kindlaks määrata tingimused, mille kohaselt võetakse liikmesriigis isiku vastu alustatud kriminaalmenetluses arvesse sama isiku suhtes teises liikmesriigis muudel asjaoludel tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid (artikkel 1). Raamotsuse artikkel 3 lg 1 näeb ette, et kõik liikmesriigid tagavad, et isiku vastu alustatud kriminaalmenetluses võetakse sama isiku kohta teistes liikmesriikides muudel asjaoludel tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid, mille kohta on saadud teavet vastavalt vastastikust õigusabi või karistusregistrite andmete vahetamist käsitlevatele õigusaktidele, arvesse sellises ulatuses, nagu riigisisese õiguse kohaselt võetakse arvesse riigisiseselt tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid, ning neile antakse samaväärne õiguslik toime nagu riigisiseselt tehtud varasematele süüdimõistvatele kohtuotsustele. Eeltoodut tuleb kohaldada ka karistuse liigi ja raskusastme määramisel (artikkel 3 lg 2).Märgitust tulenevalt asus Riigikohus seisukohale, et kõne all olev raamotsus paneb Euroopa Liidu liikmesriikidele kohustuse arvestada kriminaalmenetluses teistes liikmesriikides tehtud otsuseid, mis on saadud kas vastastikuse õigusabi reeglite alusel või karistusregistrite andmete vahetamise teel. Raamotsuse kohaselt peab liikmesriikide otsustel olema samaväärne õiguslik toime võrreldes riigisiseste varasemate süüdimõistvate otsustega. Raamotsustel ei ole aga riigisisest vahetut õigusmõju, s.t nad ei ole otsekohaldatavad, vaid eeldavad seadusandja tegevust riigisisese õiguse kujundamisel, saavutamaks raamotsuses sätestatud eesmärkide ja põhimõtete realiseerumine (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi
3. a otsus asjas nr 3-1-1-125-06, p 7). Sama otsuse punkti 32 kohaselt Euroopa Liidu õigusaktide andmebaasi EUR-Lex kohaselt (vt https://eur-lex.europa.eu/legalcontent/ET/NIM/?uri=CELEX:32008F0675) on Eesti raamotsuse nr 2008/675/ÜVJP võtnud üle karistusregistri seaduse vastuvõtmisega. Karistusregistri seaduse eelnõu seletuskirjas (762 SE, Riigikogu XI koosseis) puudub aga mistahes osutus sellele raamotsusele. Riigikohus tõdes, et seletuskirjas on viidatud üksnes raamotsuste nr 2009/315/JSK ja nr 2009/316/JSK ülevõtmisele. Riigikohtu kirjalikule küsimusele saadetud vastuses (vt eespool p-d 19 ja 20) avaldas prokuratuur kooskõlastatult Justiitsministeeriumiga seisukohta, et raamotsus nr 2008/675/ÜVJP on Eesti õigusesse üle võetud uusi norme loomata. Sellele, kuidas olemasolev regulatsioon (konkreetsetele õigusnormidele viidates) raamotsuse eesmärki ja selles sätestatud kohustusi täidab, prokuratuur aga ei vastanud. Riigikohus samas lahendis p. 33 kinnitas, et isegi olukorras, kus raamotsuse ülevõtmiseks ei ole vastu võetud uusi või muudetud asjakohaseid õigusnorme ega ole ka selgitatud, kuidas olemasolev regulatsioon tagab raamotsuse eesmärgi saavutamise, on kohtul riigisisese õiguse raamotsusega kooskõlalise tõlgendamise kohustus. See tähendab, et kohus, kes riigisiseseid õigusnorme 9 kohaldades on õigustatud neid tõlgendama, peab seda tegema raamotsuse sätteid ja eesmärki silmas pidades, kuid üksnes ulatuses, mida võimaldab riigisisene õigus. (Vt viidatud otsus asjas nr 3-1-1-125-06, p-d 7-10). Vaatamata eelpool välja toodud Riigikohtu seisukohale, asub maakohus seisukohale, et Rene Valge kaasust märgitud riigikohtu lahendist välja toodud seisukohtadele tuginedes lahendada ei saa, sest Riigikohtu lahendist kajastatud lahendis oli olukord, kus isiku suhtes oli langetatud kohtuotsus, milline oli Eesti Vabariigis küll tunnustamata, kuid jõustunud, Euroopa karistusregistrisse kantud ja ning välisriigis isiku suhtes langetatud otsus oli kriminaalasja materjalide juurde lisatud tõendina. Kohus leiab, et selleks, et Rene Valget kohelda, kui isikut, kes on varasemalt toime pannud karistusseadustiku
4. peatüki 1 jaos sätestatud kuriteo, tuleks maakohtul sisuliselt hinnata, kas Rene Valge poolt Soomes Vabariigis toime pandud kuritegu, mille eest ta süüdi mõisteti, vastab Eestis kehtiva karistusseadustiku
5. peatüki 1 jaos mõnele süüteo koosseisule. Seda kohus aga üksnes Euroopa karistusregistri õiendi pinnalt teha ei saa. Kohtule on teadmata millise narkootilise või psühhotroopse aine käitlemises Rene Valge süüdi mõisteti, missuguses koguses keelatud ainet Rene Valge Soome Vabariigis käitles. Kohtul ei ole võimalik pelgalt Euroopa karistusregistri andmetele tuginedes väita, et Rene Valge poolt Soome Vabariigis toime pandud tegu vastab EV

järgi mõne 12. peatüki 1 jaos sätestatud kuriteo koosseisule. KrMS § 14 lg 1 kohaselt kohtumenetluses täidavad süüdistus – ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasjas lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid s.t kohtumenetlus kehtib võistlevuse printsiip. Märgitud printsiibi kohaselt vastutab võistlevas menetluses süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Riigikohus lahendis nr 3-1-1-7-14 p. 11.1 on märkinud, et kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende järgi otsuse tegemises. Märgitu tähendab, et isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus lasub siiski kohtumenetluse pooltel. Olukorras, kus välisriigis tehtud otsus on Eesti Vabariigis tunnustamata, peaks Rene Valge teo kvalifitseerimiseks

§ 184

lg 2 p 2 järgi olema kohtul võimalus hinnata välisriigis isikule etteheidetud teo koosseisupärasust. Käesoleval hetkel kohus seda teha ei ole saanud, kohtule ei ole esitatud Soome Vabariigis Rene Valge suhtes langetatud otsuse koopiat ja selle tõlget, piirdutud on üksnes karistusregistri õiendiga. Kohus peab vajalikuks märkida, et rahvusvahelise karistusregistri andmebaasi õiendist ei tule välja näiteks seda, millise aine käitlemises isik süüdi mõisteti ning kui suures koguses ta ainet käitles. Märgitust tulenevalt puudub kohtu võimalus anda hinnang selle kohta, kas süüdistatava poolt Soome Vabariigis käideldud ained kuuluksid samuti narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri

1. mai
2. a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete hulka. Ei ole ju välistatud, kuigi on ebatõenäoline, et teises EL liikmesriigis käsitletakse narkootilise ainena aineid, mille käitlemine ei ole Eestis karistatav. Samuti ei ole välistatud, et narkootilise aine kogus, mida EL liikmesriigis käideldi, ei vasta EV seaduse järgi narkootilise aine suure koguse määrale. Kohus möönab, et see on veelgi ebatõenäolisem, kuid teoreetiliselt siiski võimalik. Kõike eelöeldut kokku võttes ei saa kohus üksnes Euroopa karistusregistri õiendi pinnalt anda hinnangut selle kohta, kas Rene Valge poolt Soome Vabariigis toime pandud tegu oleks olnud karistatav narkokuriteona ka Eesti Vabariigis ning seega tuleb Rene Valge tegevus ümber kvalifitseerida

§ 184lg 1 järgi.

Rene Valge oma kuritegeliku käitumisega - suures koguses narkootilise aine metamfetamiini käitlemisega – aine omandamise ja enda valduses hoidmisega on täitnud

§ 184lg 1 objektiivse koosseisu.

10 Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik tegutses narkootilise aine käitlemisel otsese tahtlusega. Juba eelnevalt märgitud NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Rene Valgel vastav luba puudus. Seega seadis ta eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Käeoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud puhta aine kogusest piisanuks keskmiselt 1500 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks, mistõttu kohtu hinnangul Rene Valge, kes enda sõnul juba aastaid narkootikume tarvitas teadis, et käitleb just suures koguses narkootilist ainet või vähemalt pidi seda võimalikuks pidama. Samuti saab Rene Valge selgitusest, et tema tahtis narkootikumid ära peita, teha ühese järelduse selle kohta, et ta sai aru, et narkootikumide omandamine ja enda valduses hoidmine on keelatud tegevus. Rene Valge on andnud ütlusi selles, et ta teadis, et tegemist on amfetamiiniga ja seda ainet on pool kilo. Kohus asub seisukohale, et isegi kui süüdistatav ise ei teadnud täpset aine kogust ega aine puhtust, kuid võtab seda eelpool märgitud koguses vastu, olles ise enda sõnade kohaselt narkootiliste ainete tarbija, siis sai ta aru, et tegemist on narkootilise ainega suures koguses. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus Rene Valge süüdi

§ 184lg 1 järgi.

Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.

§ 184

lg 1 s.o narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest näeb seadusandja karistusena ette ühe - kuni kümneaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2018. a otsus nr 1-171629/44, p 28.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et käesoleva kriminaalasja kohtueelse ja kohtuliku uurimise käigus ei ole üheselt tuvastamist leidnud fakt, et Rene Valge soovinuks tema valduses olnud narkootilist ainet kellelegi edasi müüa ning selle müügist kuritegelikku tulu teenida. Arvestades narkootilise aine kogust võib kohus üksnes oletada, et Rene Valgel selline kavatsus võis olla, kuid ühtegi tõendit selle kohta esitatud ei ole. Nii ei ole kohtule esitatud tõendeid sellel kohta, et Rene Valge oleks vabaduses viibides omanuks narkootikumide käitlemise võrgustikku, nt klientuuri, milline asjaolu viidanuks sellele, et tema tegevus narkootikumide 11 käitlemisel ja aine realiseerimisel olnuks ulatuslikum. Kohus tõdeb, et süüdistatava käideldud narkootilise aine kogusest piisanuks küll arvestuslikult 1500 inimesele joobe tekitamiseks, kuid tähelepanuta ei saa jätta fakti, et äravõetud aine ei olnud väga puhas. Rene Valge on varasemalt Soome Vabariigis süüdi mõistetud ja karistatud raskes narkokuriteos, kohus arvestab seda fakti isikut iseloomustava asjaoluna, aga ka karistuse mõistmisel. Käesoleva kriminaalasja kohtulikul uurimisel on Rene Valge kinnitanud, et tema tarvitab narkootikume, varasemalt tarvitas kokaiini, nüüd otsustas proovida amfetamiini (kd I tl 112), ka märgitud teadmist võtab kohus arvesse isikut negatiivselt iseloomustava asjaoluna. Rene Valge on isikuks, keda varasemalt Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatud ei ole, karistusregistri tõendit selle kohta kohtule esitatud ei ole, kohtul puudub alus kahelda süüdistusaktis märgitud väite tõepärasuses. Kohus tõdeb, et Rene Valge karistust kergendavaid asjaolusid ei esine, samuti kohus ei loe tuvastatuks ka karistust raskendavaid asjaolusid. Kohus ei nõustu prokuratuuri seisukohaga selles, et Rene Valge karistust raskendava asjaoluna tuleks arvestada kuritegelikku tegevust omakasu ajendil

§ 58

p 1 tähenduses ning seda põhjusel, et kohtule ei ole käesoleval hetkel esitatud ühtegi tõendit selle kohta, mis viitaks sellele, et Rene Valge kuritegu toime pannes tegutsenuks omakasu ajendil. Juba varasemalt märgitud antud kriminaalasjas ei ole tuvastatud seda, et Rene Valgel oli tahtlus narkootilist ainet kellelegi edasi anda või turustada ning märgitud tegevusest kuritegelikku tulu saada. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohus arvestab Rene Valgele karistuse mõistmisel ka tema tervisliku seisundiga. Käesolevas kriminaalasjas on kohtule esitatud ja kohus on kogunud ka ise tõendeid selle kohta, et Rene Valgel nii kuriteo toimepanemise ajal, kui käesoleval hetkel esineb psüühikahäire paranoidse skisofreenia näol. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 7.1-3/309 p.p 2, 3 kohaselt Rene Valge oli talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal ning ka ekspertiisi tegemise hetkel, vaatamata temal esinevate psüühikahäiretele võimeline enda teost aru andma ja seda juhtima s.t viimane oli kuriteo toimepanemise ajal süüdivusseisundis (kd I tl 59-68) ning tema on võimeline süüdimõistmisel kandma karistust. Kohtule on teada, et kohtuliku uurimise käigus Rene Valge viibis ravil Tartu vanglahaigla xxxx, kus talle süüdistatava sõnade kohaselt manustati vajalikud ravimid, vajab ta ravimeid iga kolme nädala tagant (kd I tl 127-131; 138 pöördel). Isiku tervislikku seisundit arvestades võiks temale mõistetav karistus olla väiksem sanktsiooni keskmisest määrast, arvestades pidevat ravivajadust. Hinnates Rene Valge süü suurust temale etteheidetud kuriteos, milline on kvalifitseeritud

§ 184

lg 1 järgi märgib kohus, et antud kuriteo toimepanemisel näeb seadusandja ette karistusena üksnes vangistuse. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja - määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p-d 16-17). Kohtu hinnangul ei esine Rene Valge teos erandlikke asjaolusid, mis tingiksid tema karistusest tingimisi vabastamise, Rene Valge on varem samaliigilise kuriteo eest EL liikmesriigis karistatud, kandnud reaalset vangistust ning tingimisi karistuse kohaldamine ei ole tema suhtes mõistlik, ega piisav meede, mis hoiaks ära tema poolt uute kuritegude toimepaneku. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuseks vangistus 3 aastat, mis tuleb reaalselt ära kanda ning millise karistuse kandmise aja algust

§ 68

lg 1 tulenevalt tuleb arvestada alates 15.04.2021.a s.o ajast, mil viimane kahtlustatavana kinni peeti (kd I tl 15-17, 88-95, 96-103). 12 Asitõendite suhtes vastuvõetavad meetmed KrMS § 313 p 11 kohaselt on kohus süüdimõistvas kohtuotsuses kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes. KrMS § 126 lg 3 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 3) kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse; 4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber; 5) kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 6) kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks. Kohus juba eelnevalt märkis, et Riigiprokuratuuri abiprokurör Janno Reinkort omapoolse seisukoha käesolevas kriminaalasja olevate asitõendite suhtes vastuvõetavate meetmete osas ja nimelt: Politsei – ja Piirivalveameti asitõendite hoidlas, Rahumäe tee 6, Tallinn asuvad ekspertiisidest ning erinevate menetlustoimingute käigus ära võetud valget värvi kilekott kirjega Coop, vaakumpakend, milles oli narkootiline aine metamefetamiini ning digitaalne kaal tuleks konfiskeerida ja hävitada kui kuriteo toimepanemise vahendid. Politsei – ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitseis Tallinnas Tööstuse 52 hoiul asuvad, 15.04.2021.a Rene Valgelt tema kahtlustatavana kinnipidamise käigus leitud ja ära võetud krüpteeritud suhtlemist võimaldav valge korpusega mobiiltelefon Google xxxx IMEI-koodiga SIM-kaardi raamil: IMEI xxxx (nimetatud telefonis puudub SIM kaart) ning 15.04.2021.a Rene Valge elukohas Xxxx läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud valge korpusega nutitelefon Xiaomi (mobiiltelefonis puudub SIM-kaart), tume – hall musta korpusega mobiiltelefon Nokia (SIMkaardiraamil IMEI-koodid: IMEI-kood1: xxxx ja IMEI-kood2: xxxx tuleks konfiskeerida ja hävitada kui kuriteo toimepanemise vahendid. EKEI-s hoiul asuv Rene Valgelt leitud ja ära võetud narkootiline aine – tuleks konfiskeerida

§ 191

alusel ning anda EKEI käsutusse narkootilisi aineid sisaldavate ainete õppeotstarbel säilitamiseks või hävitamiseks. Süüdistatav Rene Valge vaidles osadele ettepanekutele vastu ja taotles kohtult, et temale tagastataks ta telefonid ning kasteet, kaale ta tagasi ei taha (kd I tl 138-143, 139 pöördel). Kohus menetlusosaliste seisukohtadega asitõendite suhtes vastuvõetavate meetmete osas seotud ei ole, kuid peab vajalikuks anda omapoolne hinnang esitatud taotlustele. Kohus nõustub, et käesolevas kriminaalasjas Politsei – ja Piirivalveameti asitõendite hoidlas, Rahumäe tee 6, Tallinn asuvad ekspertiisidest ning erinevate menetlustoimingute käigus ära võetud valget värvi kilekott kirjega Coop, vaakumpakend, milles oli narkootiline aine metamefetamiini ning digitaalne kaal tuleb konfiskeerida ja hävitada kui kuriteo toimepanemise vahendid (kd I tl 106). Kohus juhindub KrMS § 126 lg 3 p 4 ja

§ 83lg 1.

Kohus selgitab, et

§ 83

lg 1 kohaselt, kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal 13 toimepanijale. Käesolevas kriminaalasja menetluse käigus on tuvastatud, et Coop kilekott, millise sees oli narkootiline aine vaakumpakendiga kuulus Rene Valgele, samuti digitaalne kaal, milline süüdistatava elukoha läbiotsimiselt leiti ja ära võeti ning milliselt narkootilise aine ekspertiisi teostamise käigus leiti kokaiini jälgi. Kohtu hinnangul saab kõiki esemeid vaadelda kui

§ 83

lg 1 mõtteis vahendeid, mida süüdistatav siis kasutas kuriteo toimepanemisel ning tegemist on olemuslikult väheväärtusliku esemetega ja nende säilitamine kriminaalasja juures pärast otsuse jõustumist ei ole otstarbekas. Kohus nõustub prokuratuuriga selles, et EKEI-s hoiul asuv Rene Valgelt leitud ja ära võetud narkootiline aine, milline sisaldas metamfetamiini tuleb konfiskeerida

§ 83

lg 4 ja § 191 alusel, sest tegemist on keelatud ainega, mille konfiskeerimine on seaduse kohaselt kohustuslik ning jätta see NPALS § 7 lg 3 kohaselt ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Võttes arvesse teadmist, et kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus ei ole leidnud tuvastamist fakt, et Rene Valge oleks temalt ära võetud mobiiltelefone kasutanud kuriteo toimepanemisel, siis kohus ei näe põhjust, miks peaks viimase valdusest leitud ja ära võetud telefonid hävitama, kohtu hinnangul seaduslik alus selleks käesolevas hetkel puudub ning seetõttu peab kohus võimalikuks süüdistatavalt tema kinnipidamisel ja elukoha läbiotsimisel kriminaalasja menetlejate poolt ära võetud mobiiltelefonid, millised asuvad hoiul Politsei – ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitseis Tallinnas Tööstuse 52 s.t 15.04.2021.a Rene Valgelt tema kahtlustatavana kinnipidamise käigus leitud ja ära võetud krüpteeritud suhtlemist võimaldav valge korpusega mobiiltelefon Google xxxx IMEI-koodiga SIM-kaardi raamil: IMEI xxxx (nimetatud telefonis puudub SIM kaart) ja 15.04.2021.a Rene Valge elukohas Xxxx läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud valge korpusega nutitelefon Xiaomi (mobiiltelefonis puudub SIM-kaart), tume – hall musta korpusega mobiiltelefon Nokia (SIM-kaardiraamil IMEI-koodid: IMEI-kood1: xxxx ja IMEI-kood2: xxxx tagastada. Rene Valge kohtulike vaidluste käigus juhtis kohtu tähelepanu sellele, et tema tahab tagasi saada ka kasteeti, mis oli tal kodus suveniiriks. Kohtule on prokuratuur esitanud tõendi selle kohta, et 22.06.2021.a edastati kriminaalasja materjalide koopiad ja heledast metallist kasteet, milline Rene Valge elukoha läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti ning, milline Relvaseaduse § 20 lg 2 p 1 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud külmrelv, mille ebaseaduslik käitlemine on kvalifitseeritav Relvaseaduse § 892 lg 1 järgi Põhja prefektuuri Ida – Harju politseijaoskonnale väärteomenetluse alustamise otsustamiseks (kd I tl 105). Kohus asub seisukohale, et märgitud tõendile tuginedes saab üheselt väita, et kõne all olev kasteet ei ole käesolevas kriminaalasja enam asitõendiks ning kohtul puudub seetõttu pädevus ja võimalus anda omapoolne seisukoht, kuidas märgitud esemega toimida. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1460.- eurot, ekspertiisikulud - narkootilise aine ekspertiisi teostamise eest summas 168.- eurot, DNA ekspertiisi teostamise eest summas 969.- eurot ja ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest summas 765.- eurot ning määratud kaitsjale kohtueelses – ja kohtulikus menetluses makstud tasud kogusummas 494,40.eurot (kd I tl 42, 54, 68, 79-87, 144-146). Esmalt analüüsib kohus, millises ulatuses kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele ekspertiisitasud. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud narkootilise aine ekspertiis, DNAekspertiis ja ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis (kd I tl 40-43, 47-55, 59-68). 14 Kohus nõustub kaitsjaga, et kuna vastavalt Riigikohtu praktikale saab süüdistatavale panna ekspertiisikulu hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele. Kohtu hinnangul käesoleva kriminaalasja menetluse käigus kriminaalasjas kohtueelse menetleja poolt määratud ekspertiisid on olnud vajalikud ning ekspertiise on määratud tõendamisvajadusest lähtuvalt. Märgitust tulenevalt loeb kohus teostatud ekspertiiside kulud eelpool välja toodud ulatuses põhjendatuks. Siinjuures peab kohus vajalikuks selgitada, et Riigikohus lahendis 3-1-1-120-12 p 6. 2 on märkinud, et kuna kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, siis tuleb pidada silmas objekte, mis on ekspertidele ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA- proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Kuna DNA ekspertiisiaktis nr 21E-GE0386 (kd I tl 47) nähtub, et objekte (proovid erinevatelt esemetelt), mida ekspertiisiks esitati oli kokku 7 ning lähtudes nn ühikuhinnast 57 eurot, on põhjendatud süüdlaselt välja mõista summa (7x57) 399.- eurot. Ülejäänud summa DNA ekspertiisi kuludest s.o (969-399= 570.-) eurot tuleb jätta riigi kanda. Kohus võttes arvesse Rene Valgele esitatud süüdistuse iseloomu loeb põhjendatuks viimaselt kogu ulatuses välja mõista narkootilise aine ekspertiisi teostamisega seotud kulu summas 168.- eurot, seda, et nimetatud ekspertiis 168.eurot maksma läks, toetab vastav õiend narkootilise aine ekspertiisi nr 21E-AN0577 maksumuse kohta, milline ekspertiisiakti juurde lisatud on (kd I tl 42). Ülejäänud osas tuleb ekspertiisiasutusele tekkinud kulud ning seda Rene Valge suhtes ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise osas summas 765.- eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda (kd I tl 59-68). Nimelt on käesolevas kriminaalasja tõendamist leidnud fakt, et Rene Valge legaalsed igakuised sissetulekud on kasinad, kinnitab märgitut väljastatud tõend tema maksustatava tulu kohta 2020.a, millisest nähtub, et Maksu – ja Tolliameti andmete kohaselt viimasel tulud 2020.a puudusid, samuti on Sotsiaalkindlustusamet kohut teavitanud, et viimasele makstav puude toetus on pelgalt 41,68.- eurot, Rene Valge kohtulikul uurimisel on kinnitanud, et lisaks saab ta Töötukassalt veel igakuiselt pensioni ca 400.- eurot (kd I tl 78, 117118, 122-124, 138 ja 138 pöördel). Kohus arvestades fakti, et süüdistatav oma tervisliku seisundi tõttu ei ole võimeline ei vanglas karistust kandes kui ka tulevikus karistuse kandmiselt vabanedes tööle asuma ning sellises ulatuses endale sissetulekut hankima, et tasuda riigi ees omi rahalisi kohustusi nõuetekohaselt. Arvestades eeltoodut peab kohus võimalikuks võimaldada Rene Valgelt osaliselt välja mõistetud menetluskulusid tasuda KrMS 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab, et kui menetluskulud jäävad Rene Valgel tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) Rahvakohtunik Pille Insler (allkirjastatud digitaalselt) Rahvakohtunik Heli Just (allkirjastatud digitaalselt) 15