) § 120 lg 1; 121 lg 2 p 3 järgi lühimenetluses Prokurör Ülle Jaanhold Süüdistatav Artjom Tšistjakov isikukood: 50210090241; kodakondsus: xxxx; emakeel: xxxx; elukoht: xxxx; xxx; töökoht: xxxx; varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras karistatud 14-l korral. Tõkend-elukohast lahkumise keeld. Karine Nersesjan Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista Artjom Tšistjakov
2. Süüdi mõista Artjom Tšistjakov
3.
lg 1 järgi lugeda Artjom Tšistjakovile mõistetud üksikkaristusest kergem karistus kaetuks raskemaga. Mõista Artjom Tšistjakovile liitkaristus – 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkune vangistus.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta Artjom Tšistjakovile mõistetud ja kandmisele kuuluv karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Artjom Tšistjakov ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. 6.
p 1 alusel arvestada Artjom Tšistjakovile määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 07.01.
Samuti Artjom Tšistjakov, isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, milles teda on süüdi tunnistatud
lg 2 p 3 järgi Harju Maakohtu 07.10.2020 otsusega, uuesti 19.11.2020 kella 20 paiku Xxxx asuva spordikeskuse juures lõi A. J.i kahel korral rusikaga näkku, pärast mida lõi Artjom Tšistjakov koos kohtueelsel uurimisel tuvastamata isikutega veel mitmel korral kannatanule rusikaga vastu nägu ning jalgadega vastu keha, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Isiku läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati A. J.il 19.11.2020 haav vasaku silma all, hematoom laubal, hematoom vasaku silma all, marrastused nina peal, hematoom parema kulmu all, haav ülemisel huulel ja marrastused parema käe randmel. Samuti tema 13.03.2021 öisel ajal xxxx asuva maja juures lõi A. A.it mitu korda jalaga pea ja näo piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Isiku läbivaatuse protokollist lähtuvalt tuvastati kannatanul A. A. 16.03.2021 silmade ümber lillakas-rohelist tooni prill-hematoom, ninaselg paistes, huuled paistes, ülemisel lõualuul puudu kaks silmahammast ning silmahamba kõrval asetsev hammas puudu, esihammastest vasak liigub, alumisel lõualuul ühest hambast pool puudu. Samuti tema 29.03.2021 kella 20 paiku xxxx asuva kaupluse xxxx läheduses tulistas V. N.it pneumaatilisest püstolist jalgadesse, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Kannatanu ütlustest ja 31.03.2021 vigastuste dokumenteerimise kaardilt nähtuvalt oli kannatanu jalgadel kokku 5 sisselaskehaava, millised olid kaetud koorikutega. Seega Artjom Tšistjakov pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o
19.11.2020 kell 20.05 episood (xxxx) - Isiku läbivaatuse protokoll fototabeliga (I kd tlk. 2-7); - Kannatanu A. J. ütlused (I kd tlk. 8-9, 10-13); - Isiku läbivaatuse protokoll fototabeliga (I kd tlk. 26-34); - Kannatanu A. S. ütlused (I kd tlk. 36-39, 52-56); - Kannatanu J. P. ütlused (I kd tlk. 123-127); - Tunnistaja M. V. ütlused (I kd tlk. 40-41, 164-165); - Sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga (I kd tlk. 42-47); - Tunnistaja J. R. ütlused (I kd tlk. 50-51); - Tunnistaja S. Z. ütlused (I kd tlk. 57-58); - Koopia vallasasja hoiulevõtmise protokollist (I kd tlk. 128-129); - Tunnistaja J. E. ütlused (I kd tlk. 59-63); - Tunnistaja A. A. ütlused (I kd tlk. 64-67); - Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (I kd tlk. 131-144); - Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (I kd tlk. 145-149); - Asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tlk. 150-159); - Artjom Tšistjakovi kahtlustatavana antud ütlused (I kd tlk.16-23, 71-78). 4 13.03.2021 episood (xxxx) - Kannatanu A. A. ütlused (II kd tlk. 4-5); - Isiku läbivaatuse protokoll fototabeliga (II kd tlk. 6-11); - Tunnistaja M. V. ütlused (II kd tlk. 13-15); - Tunnistaja V. A. ütlused (II kd tlk. 16-18); - Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (II kd tlk. 19-21b); - Artjom Tšistjakovi kahtlustatavana antud ütlused (II kd tlk. 23-25). 29.03.2021 episood (xxxx asuva kaupluse xxxx läheduses) - A. N. kuriteokaebus (III kd tlk. 14-21a); - Kannatanu V. N. ütlused (III kd tlk. 1-7, 22-27); - Vigastuste dokumenteerimise kaart ( III kd tlk. 5); - Kannatanu A. N. ütlused (III kd tlk. 8-13); - Tunnistaja V. E. ütlused (III kd tlk. 28-33); - Tunnistaja N. S. ütlused (III kd tlk. 34-39); - Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (III kd tlk. 48-52); - Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (III kd tlk. 54-57); - Artjom Tšistjakovi kahtlustatavana antud ütlused (III kd tlk. 40-45). Muud tõendid: - Karistusregistri väljavõte (III kd tlk. 85-87); - Harju Maakohtu 16.10.2017 otsus nr 1-17-7230, 20.02.2019 otsus nr 1-19-785, Tartu Maakohtu 20.12.2019 otsus nr 1-19-9073 ja Harju Maakohtu 07.10.2020 otsus nr 1-20-5855 /II kd tl 36-38, 39-43, 44-48, 49-52 (III kd tlk. 66-70); - Viru Vangla vanemkriminaalhooldusametniku vastused nõudekirjadele (II kd tlk. 55-57; III kd tlk. 58-60); - Kohtueelne ettekanne (II kd tlk. 89-94); - Eesti töötukassa otsus ja tegevuskava (III kd tlk. 81-82); - Töötamise registri väljavõte (III kd tlk. 95-96). Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on Artjom Tšistjakovile süüksarvatud teod tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Artjom Tšistjakov on ennast osaliselt süüdi tunnistanud; J. episoodis oli tal käes relvataoline ese, kuid löömist eitab. A. S.i episoodis tunnistab, et suunas stardipüstolit kannatanu suunas. Prokuröri arvates tuleb arvestada sellega, et ähvardamised ei piirdunud ainult suusõnalise ähvardamisega ning kannatanud tundsid reaalset hirmu, samuti ei olnud tegemist ühekordse löömisega, vaid näiteks A. A.i puhul oli tegemist julma peksmisega, V. N.i puhul oli tegemist füüsilise vägivallaga ning sealjuures kasutati ka relvataolist eset. Artjom Tšistjakov uusi rikkumisi toime pannud ei ole. Karistamise aluseks on isiku süü. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuigi süüdistatav on kahetsenud, ei saa seda võtta siirana, kuivõrd ajal, mil kriminaalmenetlus pooleli oli, pani ta toime uusi rikkumisi. Arvestades kuritegude raskusastet ning seda, et isik on ka varem toime pannud vägivaldseid kuritegusid, ei saa prokuröri hinnangul süüdistatavale mõistetav karistus olla sanktsiooni keskmisest määrast kergem. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda seda, et Artjom Tšistjakov on juba alaealisena toime pannud mitmeid kuritegusid, mille tõttu on talle kohaldatud mitmeid mõjutusvahendeid. Eelnevatest karistustest ta järeldusi teinud ei ole, antud kuriteod pani ta toime täisealise isikuna. Prokurör leidis, et Artjom Tšistjakov vajab kriminaalhooldust koos mitmete lisakohustustega, mis aitaks tal edaspidi oma käitumist kontrollida. Prokurör taotles Artjom Tšistjakovi süüditunnistamist
lg 1 ja karistamist 10 kuu pikkuse vangistusega; Artjom Tšistjakovi süüditunnistamist
lg 2 p 3 järgi ja karistamist 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel lugeda Artjom Tšistjakovile mõistetud 5 üksikkaristusest raskema suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 3 aasta pikkune vangistus. Vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra ning mõista Artjom Tšistjakovile 2 (kahe) aasta pikkune vangistus. Prokurör palus kohaldada süüdistatava suhtes
Prokurör oli seisukohal, et Artjom Tšistjakovile tuleb katseajal määrata lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi, mitte omada ja tarvitada narkootikume ja psühhotroopseid aineid, läbida sotsiaalprogramm ning asuda 6 kuu jooksul tööle. Asitõendid CD plaadid jätta asja materjalide juurde, stradipüstol ja õhupüstil TMT konfiskeerida kui kuriteo toimepanemise vahendid. Süüdistatava seisukoht: Artjom Tšistjakov nõustus lühimenetlusega, tunnistas ennast süüdi ja väitis, et on kannatanutega tänaseks leppinud. Süüdistatav märkis, et on Töötukassas arvel ning plaanib juba lähiajal minna isaga Xxxx tööle: isal on seal palju tuttavaid ning isa on seal varem töötanud. Artjom Tšistjakov märkis, et Xxxxs on ootamas teda ka elukoht. Xxxx asub elama ka tema tüdruksõber. Süüdistatav palus kohaldada katseaega ilma kontrollnõueteta. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja oli seisukohal, et kliendile esitatud süüdustus on põhjendatud ja asjas kogutud tõendid on lubatavad. Kaitsja leidis, et karistuse määramisel tuleb arvestada kahetsusega – prokuröri loogika on arudaamatu selles, et kahetsus on küll olemas, kuid sellega ei saa arvestada, sest kahetsust ei ole. Karistuse määramisel palus kaitsja lisaks kohtul arvestada asjaolu, et A. S. müüs koolis mokatubakat ning A. A. ütles süüdistatava kohta roppusi ning alustas kaklust. Kaitsja märkis, et et prokuröri taotletav karistus ei vasta kliendi süü suurusele. Viimane kuritegu on toime pandud eelmise aasta märtsikuus. Prokuratuur taotleb uuesti käitumiskontrolli kohaldamist, kuid Artjom Tšistjakov on juba edukalt läbinud kõik programmid käitumiskontrolli ajal. Klient on võtnud ennast arvele Töötuskassas, mis viitab sellele, et käitumiskontroll on eelnevalt edukalt läbinud. Kuritegudest on möödas aasta, uusi kuritegusid toime pannud ei ole, süüdistatav on asunud õiguskuulekale teele. Kaitsja palus kohtul arvestada sellega, et Artjom Tšistjakovil on reaalne võimalus asuda Xxxx Vabariigis tööle ning sel põhjusel oleks mõistlik jätta kontrollnõuded kohaldamata. Kaitsjale jäi arusaamatuks, miks prokurör leidis, et süüdistatava suhtes oleks vajalik kohaldada keeldu tarvitada narkootikume: mille alusel prokurör väidab, et kliendil on narkootikumidega probleem? Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Artjom Tšistjakovile on esitatud kahtlustus
19.11.2020 kell 20.05 episood Artjom Tšistjakovile heidetakse ette seda, et tema, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, uuesti 19.11.2020 kella 20 paiku Xxxx asuva spordikeskuse juures lõi A. J.i kahel korral rusikaga näkku, pärast mida lõi Artjom Tšistjakov koos kohtueelsel uurimisel tuvastamata isikutega veel mitmel korral kannatanule rusikaga vastu nägu ning jalgadega vastu keha, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Kannatanu A. J.i ütluste kohaselt (I kd tlk. 8-9, 10-13), et 19.11.2020 kella 20.05 väljus ta Xxxxst ning kui oli kolm minutit kooli ees oodanud, siis tuli joostes tema juurde 6-7 inimest ning teda hakati lööma. Kannatanu sõnul ütles ta isikutele, et nad ajavad ta kellegagi segamini ning temalt küsiti sõbra kohta. Kui ta ütles, et tal pole mingit sõpra, siis taheti vaadata, kas tema telefonis on Telegram äppi. Kui ta vastas, et tal ei ole mingit Telegram äppi, siis öeldi, et tegemist on vale inimesega. Kannatanu 6 mäletas seda, et kohe alguses võttis üks isik välja relva ja sihtis teda sellega pähe ning see sama isik oli esimene, kes lõi teda kahel korral rusikaga näkku. Peksmise käigus tundis suurt valu ning relvaga sihtides ohtu oma elule. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab tõik, et ta teatas juhtunust kohe politseile: asitõendi vaatlusprotokolli (I kd tlk. 150-159) kohaselt vaadeldi kannatanu poolt 19.11.2020 kella 20.28 ajal Häirekeskusesse tehtud kõne salvestist. Helistajaks oli A. J., kes teatas, et ta oli tulnud xxxx koolist ning kui oli jõudnud spordikompleksi juurde, siis hakkasid teda maskides vene keelt kõnelevad noormehed peksma. Ühel nendest oli käes ka relv, mis talle pea kohale pandi. Kannatanu ütluste usaldusväärsust selles, et talle tekitati kehavigastusi, kinnitab isiku läbivaatuse protokoll (kd I tlk 2-7), mille kohaselt vaadati kannatanu üle 19.11.2020 kell 21.15 ning vaatlusega tuvastati, et A. J.i vasaku silma all oli haav, hematoomid laubal ja vasaku silma all, marrastused nina peal, parema kulmu all hematoom, haav ülemisel huulel ja marrastused parema käe randmel. Kriminaalasjas on üle kuulatud A. J.i kõnele reageerinud politseitöötaja, tunnistaja J. E.. Tunnistaja andis ütlusi (I kd tlk. 59-63) selle kohta, et tema täites 19.11.2020 tööülesandeid patrullpolitseiniku E. K., kui said kella 21.02 väljakutse xxxx, kus A. J.ile oli kallale mindud ning ähvardatud relvataolisest esemest. Jõudes kella 21.10 ajal kohale, selgus, et A. oli kella 20.05 ajal väljunud Xxxxst, kui talle läksid kallale 6-7 isikut, kes oli riietatud üleni musta. Kannatanu eemaldus seltskonnast, kuid talle joosti järgi, sihiti relvataolisest esemest ning teda hakati peksma peapiirkonda. Kui selgus, et tegemist oli vale isikuga, siis vabandati ja mindi ära. Tunnistaja J. E.i ütlustega riimub sündmuskoha vaatlusel tuvastatu. Menetlustoimingu protokollist ning sinna juurde lisatud fototabelist (I kd tlk. 42-47) nähtub, et vaatluse all on olnud xxxx, xxxx poolne sissepääs ja xxxx, xxxxtänava poolne roheline ala. Vaatluse käigus tuvastati xxxx sissepääsu uksest paremal pool punane veretaoline jälg, umbes 1m*1m. Antud jälje sees nähtub mitemid jalanõujälgi. Xxxx xxxx olevast rohealast nähtub musta värvi relvataoline ese, mis sisaldab salve ja padrunitaolisi esemeid. Sündmuskoha vaatlusel leitud relvataolist eset vaadeldi – vt asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tlk. 131-144). Vaatluse all on olnud relvataoline ese ja salv padrunitega. Relvataoline ese on püstoli kujuline ning selle värvus on must. Salvpesa on relval tühi, kelk tagumises asendis fikseeritud, padrunipesa tühi. Relvataolise eseme parempoolsel küljel (padrunipesa all) on tähtede ja numbrite kombinatsioon B6i4-20020073. Relvataolise eseme vasakpoolses küljel on kiri BLOW xxxx. Vaatluse käigus võeti relvataolisest esemest puuteproovid. Kannatanu peksmisest said teada ka tema koolikaaslased ja õpetaja. Tunnistaja M. V. on andnud ütluseid (I kd tlk. 40-41, 164-165) selle kohta, et kui 19.11.2020 kella 21.12 oli väljunud xxxx koolist, siis kuulis kuidas keegi karju appi. Esialgu ei saanud ta aru, mis toimub, kuid siis nägi kuidas 5-7 inimest jooksid ära. Kuulis veel kuidas keegi karjus vene keeles püstol. Alguses oli hirmul, kuid siis läks vaatama, mis toimus ning selgus, et tema klassikaaslane A. oli peksa saanud ning teda sihti püstolilaadse esemega. Tunnistaja J. R. on andnud ütlusi (I kd tlk. 50-51) selle kohta, et ta on Xxxxs õpetaja ning kuulis 19.11.2020 oma klassi õpilaselt M. S.lt, et A. mindi kallale. Tunnistaja A. A. on andnud ütlusi (I kd tlk. 64-67) selle kohta, et ta oli 19.11.2020 kella 21.00 ajal koolis, kui kuulis, et keegi karjub väljas. Umbes 10 minutit hiljem kirjutas ta klassiõde nende klassigruppi, et olgu ettevaatlikud, kuna klassivend A. S. peksti läbi ning politsei poolt on leitud ka relv. Mõned päevad hiljem, 23.11.2020 rääkis neile nende klassijuhataja J. R., et samal päeval kui peksti A. S.i, peksiti sama seltskonna poolt läbi ka veel üks noormees. Lisaks sellele, et 19.11.2020 kulgesid sündmused Xxxx kooli juures kannatanu poolt kirjeldatud viisil, on kohtu hinnangul tõendatud fakt, et üks peksjatest ja inimene, kes kannatanut relvaga ähvardas, oli süüdistatav. Tunnistaja J. E. selgitas, et nad said teate, et kaklusega võis olla seotud isik nimega Artjom Tšistjakov, keda just sel hetkel kontrollisid. Kuna Artjom eitas toimunut ning selgitas neile, et oli kodus riideid käinud vahetamas, siis palusid öelda, mis tal riided enne seljas olid ning Artjom pakkus 7 välja, et näitab neid riideid oma kodus. Isiku juurde jõudes näitas Artjom neile eelnevalt seljas olnud jopet ning nad märkasid avatud relvakarpi, mille sees olid paukpadrunid, mis olid sündmuskohal avastatud paukpadrunitega sarnased. Kriminaalasjas on üle kuulatud tunnistaja S. Z. (I kd tlk. 57-58) kes kinnitas, et ta müüs oma stardipüstoli Blow xxxx 20 euroga Artjom Tšistjakovile. Kohus märgib, et tunnistaja viidatud relva mark ühtib sündmuskohalt leituga. Tunnistaja S. Z. selgitas, et ta kuulis 19.11.2020 xxxx jalutades ta kahte lasku ning kirjutas koheselt Artjomile, et miks ta teda reetis, kuna ta oli Artjomi palunud, et lollusi püstoliga ei teeks. Artjom vastas talle, et ta ei saa aru, millest jutt käib ja ta ei tea, kus relv on. Artjom Tšistjakov on kohtueelses menetluses andnud nimetatud episoodi kohta kahtlustatavana ütlusi (I kd tlk.16-23, 71-78) selle kohta, et ta sai 19.11.2020 õhtul Xxxx ees kokku E. J.iga, tal oli kaasas stardi -või paukpüstol, millega plaanis metsas tulistada, kuna sai selle püstoli tol päeval politsei käest tagasi. Gümnaasiumi juures nägi mitmeid noormehi, osasid neist ta tundis, kuid osasid mitte. Kuna neil oli enne teada, et Xxxx koolis käib isik, kes müüb mokatubakat, siis otsustasid teada saada kes see isik on. Neile helistas S. A., kes teatas, et narkokaubitseja on gümnaasiumis. Kui gümnaasiumist tuli välja neile kirjeldatud sarnane noormees, siis nad liikusid noormehe juurde. Ta hoidis püstolit käes ja uuris, mida noormees seal teeb ja kus kaup on. Kui isik küsis temalt mis kaup, siis käskis isikul telefoni näidata, et saaks veenduda, kas telefonis on sotsiaalvõrgustik „Telegram“. Kui ta seda uuris, siis hakati isikut peksma. Süüdistatav täpsustas, et neil olid näod kaetud ning kui seal seisis, siis hoidis käes püstolit eesmärgiga, et isik ei karjuks ega ärataks tähelepanu. Kui nad avastasid, et tegemist ei ole selle isikuga, keda otsisid, siis palus vabandust ning nad lahkusid. Süüdistatav märkis täiendavalt, et ta kahetseb puhtsüdamlikult. Kohtu hinnangul on A. J.i peksmise episood seega tõendatud. Kannatanu selgitas, et ta tundis valu. Kohtul puudub alus kahelda ütluste usaldusväärsuses: on ilmne, et inimene, kellele lüüakse rusikaga kaks korda näkku, tunneb füüsilist valu. Subjektiivsest küljest peab tahe olema suunatud löömisele.
lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus nendib, et Artjom Tšistjakovi ütlustega on tõendatud, et tegemist oli omaalgatusliku karistusoperatsiooniga, mille käigus oli ilmselgelt soov kasutada füüsilist vägivalda: süüdistatava nägu oli kaetud, tal oli kaasas stardipüstol. Kohtu hinnangul pani Artjom Tšistjakov toime õigusvastase teo, teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Artjom Tšistjakov on süüvõimeline ning
lg 1 järgi esitatud süüdistuses on kohtu hinnangul otseseks tõendiks kannatanu ütlused. Kuigi süüdistatav on kohtuistungil tunnistanud süüd kõigis kuritegudes ning eeluurimisel eitanud ähvardamist, et laseb kannatanul põlved läbi, märgib kohus, et teo objektiivse koosseisus moodustamiseks ei pea ähvardus olema üksnes sõnaline. Samas ei kahtle kohus kannatanu ütluste usaldusväärsuses selles, et lisaks sihtimisele lubas süüdistatav kannatanul põlved läbi lasta. Ähvardamine peab üldise arusaama kohaselt olema konkreetselt suunatud kannatanus hirmutunde tekitamisele ja see peab olema veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. On ilmne, et kannatanu A. J., keda samaaegselt peksti ning relvaga sihiti tundis suurt hirmu oma elu pärast. Kohtu hinnangul on Artjom Tšištjakovile
Kohtu arvates pani Artjom Tšištjakov teo toime otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul pani Artjom Tšištjakov toime õigusvastase teo, teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Artjom Tšištjakov on süüvõimeline ning
Subjektiivsest küljest peab tahe olema suunatud löömisele.
lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Artjom Tšistjakov lõi kannatanule rusikaga näopiirkonda ning samuti lõi jalaga. Arvestades kannatanule tekitatud vigastusi, pidi Artjom Tšistjakovi löögid olema jõulised ning ta pidi möönma, et jõuga lüües saab kannatanu haiget ning ta tekitab oma tegevusega kannatanule tervisekahjustuse. Kohtu hinnangul pani Artjom Tšistjakov toime õigusvastase teo, teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Artjom Tšistjakov on süüvõimeline ning
lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Artjom Tšištjakov 11 tulistas õhupüssist korduvalt kannatanut jalgadesse ning isikulistele tõenditele tuginedes nähtub, et süüdistatav pani teo toime tahtlikult. Süüdistatav jooksis kannatanule järgi ja tulistas viimast korduvalt jalgadesse. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et ta tundis valu. Kohtu hinnangul pani Artjom Tšištjakov toime õigusvastase teo, tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Artjom Tšištjakov on süüvõimeline ning
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikule mõista rahalise karistuse või kuni ühe aastase vangistuse.
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikule mõista rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse. Kohtu hinnangul on prokuröri seisukoht selles, et Artjom Tšištjakovi kahetsus, mida süüdistatav on avaldanud kohtueelses menetluses, ei olnud siiras. Vaatamata sellele, et absoluutselt igas episoodis on kogutud kriitiline mass tõendeid, mis tõendavad süüdistatava süüd, tunnistas Artjom Tšistjakov kohtueelses menetluses oma tegusid üksnes osaliselt ja püüdis oma ütlustes süüd pisendada. Siira kahetsuse vastu räägib ka fakt, et süüdistatav pani pidevalt toime uusi kuritegusid. Kohtus süüdistatav kohtu arvates kahetses: kahetsus ei pea olema sõnaline, süüdistatava hoiak viitas sellele, et ta on oma tegude tõsidusest aru saanud ning üritab oma elu korda saada. Viimast kinnitab ka fakt, millele viitas kaitsja – Artjom Tšistjakovi suhtes ei ole menetluses uusi kriminaalasju. Artjom Tšištjakovi süü suuruse osas märgib kohus, et see on kohtu arvates keskmisest suurem, kuna Artjom Tšištjakov on toime pannud mitu kuritegu ja seda korduvalt. Kuigi Artjom Tšištjakov on eelnevalt kriminaalkorras karistamata, ei saa vähetähtsaks asjaoluks lugeda seda, et tegemist on isikuga, kelle osas on juba varasemalt kohaldatud mõjutusvahendeid samalaadse kuriteo toime panemise eest. Kuivõrd Artjom Tšištjakovile kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest on ettenähtud ka rahaline karistus, siis kohus märgib, et isiku süü suurust hinnates ei täidaks rahaline karistus oma eesmärki, samuti ei oma Artjom Tšištjakov ka käesoleval hetkel sissetulekut, mis on rahalise karistuse kohaldamise üheks aluseks.
lg 1 järgi karistuse määramisel arvestab kohus, et Artjom Tšištjakov pani teod toime otsese tahtlusega. Artjom Tšištjakov ähvardas mõlemal korral kannatanuid relvaga ajal, mil kannatanute suhtes tarvitati vägivalda. Eeltoodut arvestades ei saa Artjom Tšištjakovile
lg 1 järgi kvalfifitseeritud kuriteo toime panemise eest määrata sanktsiooni alla keskmise määra jäävat karistust.
lg 2 p 3 järgi karistuse määramisel arvestab kohus asjaolu, et Artjom Tšištjakovile poolt toimepandud lööke kannatanute vastu mitmeid. Kohus leiab, et Artjom Tšištjakovi tuleb
lg 2 p 2, 3 järgi süüdi mõista ning arvestades Artjom Tšištjakovi poolt toimepandut, ei ole teda võimalik karistada sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jääva karistusega, karistus peab jääma sanktsiooni keskmisesse määra. Artjom Tšištjakov on toime pannud mitu kuritegu ning seega tõusetub käesolevas kriminaalasjas paratamatult küsimus süüdistatavale liitkaristuse mõistmisest. Liitkaristuse mõistmisel leiab kohus, 12 et arvestades Artjom Tšištjakovi süü suurust, samuti seda, et varasemalt ei ole Artjom Tšištjakov kriminaalkorras karistatud, on põhjendatud liitkaristuse mõistmine selliselt, et isikule mõistetud üksikkaristustest raskeim neelab kergema karistuse. Prokurör palus kohaldada
sätteid ning määata Artjom Tšištjakovile järgnevad lisakohustuseks mittetarvitada alkoholi, mitte omada ja tarvitada narkootikume ja psühhotroopseid aineid, läbida sotsiaalprogramm ning kohuseks asuda 6 kuu jooksul tööle. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul mõistlik jätta Artjom Tšistjakovile mõistetav karistus tingimisi kohaldamata
Kahtlemata on prokuröri loogika õige selles, et süüdistatav võib vajada kriminaalhooldaja järelevalvet: tegemist on noore inimesega, kes on varem korduvalt olnud õiguskaitseorganite huviorbiidis, süüdistatava suhtes on varem korduvalt kohaldatud
Käesolevas kriminaalasjas lahendatud episoodide arv on märkimisväärne, kõik kuriteod olid isikuvastased. Kriminaalasjas on tõendatud, et süüdistatav soetas omale relvataolise eseme ja kasutas seda veelgi intensiivsema vägivalla rakendamiseks (vt siinkohal A. S.i ütlused, mille kohaselt ei tekitanud temas hirmu see, kui talle sööstis kallale seltskond noormehi vaid tõsiasi, et teda hakati relvast sihtima). Kohus nendib, et Artjom Tšistjakovil on oluline leida oma elus mingisugune fookus. Kriminaalhooldaja ettekande (kd III tlk 89-94) kohaselt on vaba aja mitteotstarbekas sisustamine ja suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega üks riskidest, mis võib kaasa tuua uued kuriteod. Süüdistatav viitas oma tüdruksõbrale ning vaadates seda, et süüdistatava käitumine on ajas paranenud, tuleb nentida, et kindel suhe – ajaveetmine oma partneriga - on tõenäoliselt üks positiivsetest teguritest. Teine väga oluline faktor on kohtu hinnangul see, et süüdistatav saaks tööalaselt hõivatud. Positiivset prognoosi süüdistatava ankeetandmete pinnalt on keeruline teha: Artjom Tšistjakov on põhiharidusega, ta ei ole omandanud eriala, tal on puudulik keeleoskus (eesti keelt süüdistatav ei valda), teda karistatakse käesoleva otsuse alusel kriminaalkorras ning tal ei ole varasemat töökogemust. Väljavaated tasuva töö leidmiseks on enam kui kesised. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on süüdistatava suhted isaga head. Artjom Tšistjakov selgitas, et just isa on teinud talle ettepaneku lahkuda Xxxx tööle ning tal on võimalik koos isaga seal töötada. Samuti on kriminaalhooldaja täheldanud seda, et süüdistatav soovib minna tööle selleks, et saada ametlikku sissetulekut ning kõik tööandjad, kelle juures on Artjom Tšistjakov teinud üldkasulikku tööd, on iseloomustanud süüdistatavat positiivselt. Järelikult on süüdistataval soov minna tööle ning ta soovib töötada. Kohus on eelnevalt juba sedastanud, et süüdistatava võimalused Eestis tööd leida on kaunikesti piiratud, Xxxxs hakkaks Artjom Tšistjakov tööle ehitusel ning töö eest makstav palk on kordades suurem kui Eestis. Ehitus on valdkond, kus oskused omandatakse kogemuse läbi, töökoha saab süüdistatav isa kaudu s.o süüdistatava haridus ja minevik selle töö saamisel rolli ei mängi. Samuti jääks ta Xxxxs oma isa järelevalve alla, s.o olukorras kus ta on töö leidnud isa kaudu ning viimane poja eest tööandja ees mõnevõrra ka vastutab, on selge, et omal algatusel töölt lahkumine on keerulisem. Xxxxs ei ole süüdistataval tutvusringkonda, millele viitas kriminaalhooldaja oma ettekandes. Süüdistataval on kohtu hinnangul tekkinud üsna käega katsutav võimalus senist elukorraldust lõplikult muuta. Kohtu hinnangul hakkab
kohaldamine süüdistatava väljavaadet oma elu korda saada pärssima: kriminaalhooldust ei ole võimalik teostada, kui inimene elab ja töötab teises riigis. Eeltoodu tõttu on kohtu arvates mõistlik ja põhjendatud jätta süüdistatavale mõistetav karistus tingimisi kohaldamata
Katseaeg peab kohtu hinnangul olema 3 aastat – selle aja jooksul peaksid kujunema ja kinnistuma uued hoiakud. Eeltoodu alusel tuleb: - Artjom Tšistjakov süüdi mõista
- Artjom Tšistjakov süüdi mõista
lg 2 p 3 järgi ja karistada vangistusega 2 13 - - - (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud.
lg 1 järgi lugeda Artjom Tšistjakovile mõistetud üksikkaristusest kergem karistus kaetuks raskemaga. Mõista Artjom Tšistjakovile liitkaristus – 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. Vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra. Artjom Tšistjakovil tuleb ära kanda 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus. Jätta
lg 1 ja lg 3 alusel jätta Artjom Tšistjakovile mõistetud ja kandmisele kuuluv karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Artjom Tšistjakov ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel arvestada Artjom Tšistjakovile määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 07.01.2022. Menetluskulud Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 910,00 eurot. Artjom Tšištjakovile on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 449,40 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kohus märgib, et käesolevas asjas esineb alus menetluskulude osalises riigi kanda jätmises. Artjom Tšištjakovi näol on tegemist noore inimesega, kellel hetkel ametlikku töökohta veel ei ole. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et sundraha summas 910,00 eurot võib jätta riigi kanda. Kohus leiab, et samuti on käesolevas asjas põhjendatud menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades asjaolu, et Artjom Tšištjakov asub lähiajal tööle, kuid hetkel sissetulekut ei oma, võib menetluskulu, s.o kaitsjatasu kohene tasumine tuua kaasa täitemenetluse. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel tuleb Artjom Tšistjakovilt välja mõista osaliselt menetluskulud. Jätta sundraha 981,00 eurot riigi kanda. Välja mõista Artjom Tšistjakovilt kaitsjatasu 449,40 eurot. Määrata, et Artjom Tšistjakov tasub kriminaalmenetluse kulud ositi, kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 37,45 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas, märkides selgitusena „Artjom Tšistjakov, 1-21-8990, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: Kriminaalasja juurde on asitõendina lisatud stardipüstol Blow xxxx, salv ja 9 padrunit ning relvalt võetud puuteproovid 7 pakendis,samuti õhupüstol C-xxxx, kaliiber 4,5 mm. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb nimetatud asitõendid konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 14 Süüdistusaktis on märgitud asitõendi CD ja DVD-plaatide osas peab kohus vajalikuks märkida, et tegemist on toimiku osaga, mis ei vaja eraldi otsustust. Riigikohus on oma lahendis nr. 1-18-5732 p 125 märkinud, et salvestised on KrMS § 1601 lg 2 alusel niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole selliste salvestiste puhul tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.