) § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1 ja lg 4 alusel. Kostjate vastuhagi jäi läbivaatamata
Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda analoogia korras
Kohus ei nõustunud pooltega, et kumbki pool oleks hagi või vastuhagi nõuded pärast hagi või vastuhagi esitamist rahuldanud. 30.11.2021 saavutasid hageja ja kostja II sisuliselt kompromissi kaasomandi lõpetamise viisi osas seoses hagejale kuulunud omandiosaga. Kohus ei nõustunud ka hagejaga, et kohtumenetluse põhjustasid kostjad. Hageja soovis primaarselt kaasomandi lõpetamist selliselt, et tema omandiosa omandaks kostja II. Esialgses hagis märgitu kohaselt oli kostja II avaldanud hageja osa omandamise soovi, samuti oli lisatud kostja II 28.08.2019 hinnapakkumine. Ka 02.01.2020 vastuses hagile oli kostja II nõus hageja osa omandamisega. Kumbki kostja polnud menetluses kaasomandi lõpetamisele iseenesest vastu vaielnud. Vaidlus oli hüvitise suuruse ning menetluses hilisemalt ka kaasomandi lõpetamise viisi üle, kostjad ei soovinud lõpetamist müümisega enampakkumisel, mida hageja alternatiivselt nõudis juhuks, kui hagejale omandiosa kaotuse eest makstav hüvitis oleks väiksem kui 21 500 eurot. Kohus leidis, et sellistel asjaoludel ei saanud kostjatele ette heita menetluse põhjustamist, sest ka kostjatel olnuks võimalik hageja vastu esitada hagi kaasomandi lõpetamise nõudes. Kostjad menetluse kestel seda ka tegid (esitasid vastuhagi). Menetluskulude jaotus ei saa sõltuda sellest, milline kaasomanik jõuab oma hagi kohtule esitada varem. Kohtu hinnangul ei saanud kostjatele ette heita ka täiendavate menetluskulude tekitamist kohtumenetluses. Kostja II tegi juba 10.05.2021 kompromissettepaneku hageja osa omandamiseks 20 000 euro eest, mis vastas 30.11.2021 poolte kokkulepitule. Kaasomandi lõpetamine on eelduslikult ka kõigi kaasomanike huvides ning menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, kumma poole soovitud viisil kohus kaasomandi lõpetas. Kuivõrd asja sisulisel lahendamisel oleks kohus menetluskulude jaotamisel lähtunud nimetatud seisukohast, ei pidanud kohus põhjendatuks jagada kulusid erinevalt ka olukorras, kus asjas sisuliselt saavutati kompromiss seda kohtuliku kompromissina vormistamata. Määruskaebus 5. Hageja palus tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulud tema enda kanda ning teha vaidlustatud osas uus menetluskulude jaotus, millega jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, alternatiivselt jätta hageja menetluskulud 93% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Ringkonnakohtus kantud hageja menetluskulud tuli jätta 2 solidaarselt kostjate kanda. Maakohtu diskretsioon polnud jälgitav ning maakohus kohaldas ebaõigesti
Kuna pooled ei sõlminud kohtumenetluses kompromissi, siis ei saanud seda normi kohaldada. Maakohus oleks pidanud menetluskulude jaotamisel lähtuma
Sisuliselt rahuldasid kostjad hageja nõude pärast hageja pöördumist kohtu poole. Alternatiivse taotles hageja menetluskulude jätmist solidaarselt kostjate kanda 93 % ulatuses, sest hageja soovis hüvitiset 21 500 eurot, kuid kohtuväliselt nõustus 20 000 euroga. Menetluse edasine käik 6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis kostjate seisukohta. Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu. Maakohus jättis hageja kaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust
lg 1 järgi koosmõjus
§-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas vaid menetluskulude jaotust osas, milles hageja kulud jäid tema enda kanda. Seega on maakohtu määrus
lg 3 järgi jõustunud hagist loobumise vastuvõtmise, vastuhagi läbivaatamata jätmise ning kostja menetluskulude osas. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid tuleb osaliselt muuta maakohtu põhjendusi (
Hageja määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
Praegusel juhul pooled kompromissi kohtule kinnitamiseks ei esitanud ja kohus menetlust ei lõpetanud kompromissi kinnitamisega. Seega pelgalt
lg 3 kohaldamine analoogia alusel (
Ringkonnakohtu hinnangul tuleb praegusel juhul jagada poolte vahel menetluskulud
Selle tulemusel maakohtu järeldus ei muutu, st menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Viidatud normi saab kohaldada nii hagist loobumisel kui ka hagi (käesoleval juhul vastuhagi) läbivaatamata jätmisel. Kaasomandi lõpetamise vaidluses kehtib põhimõte, et kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, kas kohus lõpetas kaasomandi hageja või kostjate soovitud viisil. Praegusel juhul omandas kostja II hageja osa ning maksis hagejale hüvitist 20 000 eurot kohtuväliselt. Selle tõttu loobus hageja hagist ja sellest tulenevalt jäi vastuhagi läbivaatamata. Maakohus asus õigesti seisukohale, et menetluskulude jaotus ei saa sõltuda sellest, milline kaasomanik jõuab oma hagi kohtule esitada varem. Ringkonnakohus nõustub ka muus osas maakohtu põhjendustega, miks ei saa praegusel juhul pidada põhjendatuks hageja menetluskulude jätmist solidaarselt kostjate kanda. Asjaoludest nähtub, et pooled ei saanud ilma kohtu kaasabita iseseisvalt kaasomandiga seotud probleeme lahendada. Praeguses vaidluses on põhjendatud ja õiglane, arvestades poolte suhteid, menetluse käiku, vaidlusaluseid asjaolusid ja väljakujunenud kohtupraktikat kulude jaotamisel, jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja menetluskulude jätmine kostjate kanda oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Asjaolu, kui suures osas sai hageja kostjalt II kaasomandi osa kaotuse eest hüvitist, ei ole praegusel juhul menetluskulude jaotamisel siiski määrav ega anna alust kulude jagamist protsentuaalselt. 8. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtu kulud hageja kanda
Kostjatel ringkonnakohtumenetluses kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole (
9. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse
(allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.