Obsah (4)

§ 1045§ 127§ 115§ 1043

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 16.03.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-12427 Kohtuasi X hagi Qvalita

) § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Hagejal tuleb seoses varalise kahju hüvitamise nõudega tuua hagiavalduses selgelt välja, kelle vastu on nimetatud nõue esitatud; põhjendada ja tõendada, millega seoses on hagejal varaline kahju tekkinud; kuidas hageja põhjendab, seostab ja tõendab kostjapoolse kohustuse rikkumist ja rikkumise tagajärjel hagejale tekkinud kahju ja põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel. Kohus selgitab hagejale, et mittevaralise kahju nõude esitamisel tuleb hagejal selgelt välja tuua ning tõendada mittevaralise kahju aluseks olevaid asjaolusid, st hagejal tuleb välja tuua ja tõendada neid asjaolusid, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

1. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et hageja ja kostja vahel oleksid olnud lepingulised suhted. Seetõttu ei saa hageja heita kostjale ette lepinguliste kohustuste rikkumist ja sellega tekitatud varalise ja/või mittevaralise kahju nõudmist. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu ka see, et hageja ja kostja vahel võinuksid olla kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevad võlasuhted. Seetõttu leidis kohus, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, mistõttu esines alus keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 372 lg 2 p 2 alusel.
2. Hagiavalduses esinevate ulatuslike puuduste ja hagi perspektiivituse tõttu asus kohus seisukohale, et kavandatav menetluses osalemine ei oleks edukas ning hageja võimalus oma õiguste kaitseks tsiviilkohtumenetluses on ilmselt vähene. Seetõttu jättis kohus rahuldamata hageja menetlusabi taotluse TsMS § 181 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel. Määruskaebus
3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. 3 2-21-12427
4. Hageja leiab, et asjaolu, et ta hakkas 2018 saama töövõimetuna toetust kui isik, kellel töövõime puudus vaid osaliselt, põhjendab kostjalt varalise ja mittevaralise kahju väljamõistmist. Hageja õiguste rikkumine on oluline ja asjas on kostja süü tõendatud.
5. Hageja esitas sarnase nõude ka töötukassa vastu, kuna hageja ei ole kindel, kas hageja õiguste rikkumise eest vastutab kostja või töötukassa. Menetluse edasine käik
6. Kostja seisukohta määruskaebuse kohta ei esitanud.
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb muuta.
9. Ringkonnakohus möönab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel, andmata puuduste kõrvaldamiseks tähtaega, ei ole kohtupraktikas tavapärane. Samas praeguses asjas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kui hageja esitab hulgi dokumente ja e-kirju ja korduvaid täpsustusi, teeb see esitatud hagi ebaülevaatlikuks ja raskesti jälgitavaks. Maakohus on põhjendatult leidnud, et praeguses asjas oleks hagejal tulnud esitada hagi tervikuna uuesti. Ringkonnakohtu arvates ei andnud puudused esitatud dokumentides alust, et jätta hagi ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määramata menetlusse võtmata. Alles pärast seda, kui hagejale on antud TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja ka siis ei esita hageja hagi, mida on võimalik menetleda, oleks kohus saanud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi keelduda.
10. Ringkonnakohtu jaoks on määrav hagi menetlusse võtmisest keeldumisel see, et hageja esile toodud asjaoludel ei oleks võimalik hagi rahuldada, mis annab kohtule õiguse keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel (maakohus on ekslikult märkinud TsMS § 372 lg 2 p 2).
11. Hageja esile toodud asjaoludest võib järeldada, et tema soov on varalise ja mittevaralise kahju väljamõistmine kostjalt tulenevalt sellest, et kostja eksperdi koostatud eksperthinnang hageja tervisliku seisundi kohta oli hageja väitel ebaõige. Nimetatud ebaõige eksperthinnangu alusel tuvastas töötukassa 04.06.2018 otsusega hagejal üksnes osalise töövõimetuse ja määras 06.06.2018 otsusega hagejale töövõimetoetuse määras, mille seadus näeb ette osalise töövõimetuse korral. Hageja leiab, et kostja ekspert oleks pidanud
12. aastal koostama hageja tervisliku seisundi kohta eksperthinnangu, mille alusel oleks töötukassa saanud tuvastada hagejal täieliku töövõimetuse.
13. Maakohus leidis, et asjaoludest ei nähtu, et hageja ja kostja vahel oleksid olnud lepingulised suhted. Ringkonnakohus peab vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi selles osas täiendada. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 6 lg 1 järgi esitab isik töövõime hindamiseks nõuetekohase taotluse töötukassale. Töövõimet hindab ja töövõimetoetust maksab töötukassa. Töövõime hindamise käigus võib ilmneda ühtlasi vajadus suunata inimene täpsustavatele uuringutele. Töövõime hindamisel annavad ekspertarvamuse töötukassa arstid või töötukassaga lepingulises 4 2-21-12427 suhtes olevad tervishoiuteenuse osutajad (TVTS § 7 lg-d 1, 2 ja 3). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, kas inimene on töövõimeline, tal on säilinud osaline töövõime või puudub tal töövõime täielikult. Ringkonnakohus leiab, et vastutus töövõime hindamise eest, sh hindamise kvaliteedi tagamise eest, on töötukassal. Eeltoodust tulenevalt ei teki lepingulist suhet hageja ja kostja, vaid kui töövõime hindamise käigus peab töötukassa vajalikuks ekspertarvamuse koostamist, siis tekib lepinguline suhe töötukassa ja kostja kui tervishoiuteenuse osutaja vahel.
14. Lisaks võiks hageja õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist tuleneda ka

§-st 1043 jj, kuid hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mille õigsust eeldades saaks järeldada, et kostja kui isik, kes osutas tervishoiuteenust, on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju. Lepinguvälisel alusel tuleb väidetava kahju puhul kindlaks teha esmalt kostja tegevuse õigusvastasus. Hagiavaldusest ei selgu, millistel asjaoludel võis kostja tegevus eksperthinnangu koostamisel olla mõne

§ 1045lg 1 alapunkti alusel õigusvastane.

Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks rikkunud mõnda seadusest tulenevat kohustust (

§ 1045

lg 1 p 7) või tekitanud hagejale kahju heade kommete vastase tahtliku tegevusega (

§ 1045lg 1 p 8).

Lisaks tuleb kindlaks teha kahju (

§ 127

lg 1) ning põhjuslik seos kostja teo ja kahju vahel (

§ 127lg 4).

Kahju hüvitamise ulatuse määramisel tuleb arvestada rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127lg 2).

Eeltoodust tulenevalt on õige maakohtu järeldus, et kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et hageja ja kostja vahel võinuksid olla kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevad võlasuhted. 25. Seega, kuna hageja esile toodud asjaolude õigust eeldades puudub hagejal alus nõuda kostjalt kas lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist

§ 115

lg 1 alusel või õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist

§ 1043ja § 1045 lg 1 järgi, jättis maakohus Ts

MS § 371 lg 2 p 2 järgi põhjendatult hagiavalduse menetlusse võtmata.

1. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes leiab, et töövõime hindamise või töövõimetoetuse määramise ja maksmise käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide töötukassale (TVTS § 23). Haldusmenetluse seaduse § 66 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel on töötukassal õigus töövõime määramise otsus algusest peale kehtetuks tunnistada, kui töövõimetoetuse määramise aluseks olnud faktilised asjaolud on muutunud. Vaidlus töötukassa otsuse õiguspärasuse üle ei ole tsiviilõiguslik vaidlus, vaid on avalik-õiguslik vaidlus. Hageja on määruskaebuses märkinud, et ta on sarnase nõude esitanud ka töötukassa vastu, kuna hageja ei ole kindel, kas hageja õiguste rikkumise eest vastutab kostja või töötukassa. Seega on hageja olnud õigel teel, kui pöördus oma õiguste kaitseks halduskohtu poole.
2. Kuna maakohus on õigesti hagi menetlusse võtmisest keeldunud, ei muuda ringkonnakohus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja seisukohta ei esitanud ja toimiku materjalidest kulude kandmist ei nähtu, seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 5