Süüdi tunnistada R.
Kohustada R.O asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 08.11.2010.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. R.O poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada R.O Ivanovi suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: R.O’le on 20.05.2010.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB 1134026 selle kohta, et tema 19.05.2010.a. kella 21.00 ajal Harju maakonnas, X külas maja nr X juures olles alkoholijoobes, tülitas X küla maja X elanikke – lõhkus võõraste korterite uste taga, millega rikkus X valla avaliku korra eeskirja § 2 lg 1. Viibis avalikus kohas alkoholijoobes, tuigerdas ühismaja hoovis, millega rikkus X valla avaliku korra eeskirja § 2 lg 3 ning solvas inimväärikust ja ühiskondliku moraalitunnet. Lõhkus käega ühismaja koridori välisukse klaasi, millega tekitas varalise kahju maja omanikule – X Vallavalitsusele. R.O rikkus X Valla avaliku korra eeskirja § 2 lg 1 ja lg 3 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud KarS §-de 262 ja 218 järgi. R.O 06.10.2010.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas kell 12.00 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti allkirja vastu talle isiklikult üle 26.06.2010.a. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil väärteoprotokolli juurde öeldes, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärteod on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate materjalidega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Samuti märkis kohtuvälise menetleja esindaja, et R.O on jätkanud väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada R.
S § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest arestiga 3 päeva. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et R.O süü nii avaliku korra rikkumises - s.
järgi kvalifitseeritud väärteos kui ka varavastases süüteos väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu – s.o kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 järgi on tõendamist leidnud – menetlusaluse isiku poolt antud ütlustega kohtuvälises menetluses, 19.05.2010.a. menetlusaluse isiku R.O suhtes koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, õiendiga R.O isiku isikusamasuse tuvastamise kohta, 20.05.2010..a. koostatud ehitise ülevaatuse aktiga, X vallavanema T. T poolt 20.05.2010.a. väljastatud teatega nr 16-2/1469, fototabelitega ja R.O karistusregistri õiendiga menetlusaluse isiku karistatuse kohta. Karistusseadustiku § 262 sätestab karistuse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest ning karistusseadustiku § 218 lg 1 sätestab karistuse varavastase süüteo eest, milline on toime pandud väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. Kohus hinnangul tuleb avaliku korra all mõista tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ning võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Teiste isikute rahu rikkumise all tuleb mõelda mh teiste isikute rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes. Samuti võib avaliku korra rikkumise alla paigutada ka eksimise üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu ning oma käitumisega inimväärikuse ja ühiskondliku moraalitunde solvamise. Avaliku korra rikkumisena saab isiku käitumist kvalifitseerida, kui sellega kaasneb avalikus kohas teiste isikute rahu rikkumine või üldise ühiskondliku moraali riivamine. Käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud asjaolu, et menetlusalune isik R.O 19.05.2010.a. kella 21.00 ajal Harju maakonnas, X külas maja nr X juures oli alkoholijoobes, tülitas X küla maja X elanikke – lõhkus võõraste korterite uste taga, samuti viibis viimane avalikus kohas alkoholijoobes, tuigerdas ühismaja hoovis, solvates sellise tegevusega inimväärikust ja 2 ühiskondliku moraalitunne, lõhkus käega ühismaja koridori välisukse klaasi, millega tekitas varalise kahju maja omanikule – X Vallavalitsusele. R.O poolt toime pandud väärtegude kvalifikatsioonid KarS § 262 ja § 218 lg 1 järgi on õiged. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kuna isik on toime pannud väärteod, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg 3. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. KarS § 262 näeb avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti. KarS § 218 lg 1 näeb varavastase süüteo väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu toime pandud väärteo eest karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et R.O on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuivõrd isik on näidanud üles hoolimatust varasemate karistuste täitmise suhtes. Isik ei tööta, seega puudub tal ka legaalne sissetulekuallikas. R.O ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades eeltoodut ja tasumata rahatrahvide hulka, leiab kohus, et R.O tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada mõlema väärteo toimepanemise eest lühiajalise arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Aulike Salo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.