Obsah (13)

§ 427§ 178§ 168§ 424§ 423§ 162§ 663§ 657§ 477§ 165§ 174§ 175§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 16.02.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-108109 Kohtuasi Tallinn, Paek

§ 427

teine lause,

§ 178

lg 1 esimene lause,

§ 178lg 2).

2-21-108109 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinn, Paekaare tn 56 korteriühistu (avaldaja) esitas 22.03.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y-lt 738,36 euro saamiseks. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule. 17.05.2021 maakohtule esitatud avalduses palus avaldaja Y-lt ja X-lt (puudutatud isikud) välja mõista 222,94 eurot, arvestades, et puudutatud isikud olid enne kohtule avalduse esitamist võla osaliselt tasunud ja avalduse esitamise seisuga oli puudutatud isikutel tasumata osaliselt märtsi 2021 arve ja täielikult aprilli 2021 arve.
2. 08.09.2021 esitas avaldaja taotluse avalduse tagasivõtmiseks, tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 477 lg-le 6 ja §-le 424, seoses nõude rahuldamisega puudutatud isikute poolt pärast avalduse esitamist. Avaldaja palus puudutatud isikutelt mõista välja menetluskulud 845 eurot.

1. Puudutatud isikud vaidlesid menetluse lõpetamisele vastu ja palusid menetluskulud jätta avaldaja kanda. Maakohtu määrus
2. Maakohus jättis 27.09.2021 määrusega avalduse läbivaatamata. Menetluskulud jättis maakohus

§ 168

lg 4 alusel solidaarselt puudutatud isikute kanda ja mõistis nendelt solidaarselt avaldaja kasuks välja menetluskulud 845 eurot. 5. Maakohus leidis, et tulenevalt asjaolust, et kohus ei olnud asjas eelmenetlust lõpetanud, võis avaldaja avalduse ilma puudutatud isikute nõusolekuta tagasi võtta (

§ 424lg 1).

Seega võttis kohus avalduse tagasivõtmise vastu ning jättis avalduse

§ 423lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

1. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tuvastas maakohus, et kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt tasus avaldaja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja avalduse esitamisel riigilõivu 5 eurot. Arvestades avaldaja selgitust, et puudutatud isikud on tasunud avaldajale riigilõivu 45 eurot, kuulub puudutatud isikutelt väljamõistmisele riigilõiv 5 eurot.
2. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus avaldaja esindajal kliendi materjali ülevaatuseks ja konsultatsiooniks, avalduse ja lisade koostamiseks, materjali komplekteerimiseks ning kohtule esitamiseks 2 tundi, puudutatud isikute vastuse ülevaatuseks, andmete kontrolliks ja 29.06.2021 seisukoha koostamiseks 2 tundi, puudutatud isikute 14.07.2021 vastuse ülevaatuseks, andmete kontrolliks ja 16.08.2021 seisukoha koostamiseks 2 tundi, puudutatud isikute 27.08.2021 vastuse ülevaatuseks, andmete kontrolliks, 08.09.2021 avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 1 tund. Kohus asus seisukohale, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, arvestades toimingute vajalikkust ning esitatud dokumentide sisu ja mahtu. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus põhjendatuks avaldaja esindaja toiminguid 7 tunni ulatuses. Kohus leidis, et avaldaja esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega pidas kohus põhjendatuks avaldaja esindaja õigusabiteenuse kulu 840 eurot (koos käibemaksuga). Määruskaebus
3. Puudutatud isikud esitasid 13.10.2021 menetluse taastamise avalduse ja 26.10.2021 määruskaebuse, mille sisust nähtuvalt soovivad puudutatud isikud maakohtu 27.09.2021 2 2-21-108109 määruse tühistamist ja paluvad teha uue määruse, millega üle vaadata avaldaja tegevus seoses puudutatud isikute vastu esitatud nõudega ja jätta menetluskulud avaldaja esimehe kanda.
4. Puudutatud isikud juhtisid korduvalt tähelepanu segadusele veearvestitega ja tegid avaldajale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Eeltoodu tõttu ei nõustu puudutatud isikud sellega, et menetluskulud jäeti

§ 168lg 4 alusel nende kanda.

Menetluskulud tuleb jätta

§ 162

lg 4 alusel avaldaja esimehe kanda, kuna puudutatud isikud tasusid märtsis 2021 kõik nõudega seotud kulud ja järgneva olukorra tekitas avaldaja. Menetlusosaliste seisukohad

1. Avaldaja määruskaebusega ei nõustu ja palub selle rahuldamata jätta. Menetluse edasine käik
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 ja § 659 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. 13. Puudutatud isikud paluvad, et kohus annaks hinnangu avaldaja tegevusele seoses puudutatud isikute vastu esitatud nõudega, millest võib järeldada nende soovi asja menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus avaldaja on soovinud oma avalduse tagasi võtta, ei ole nõude edasi menetlemine võimalik, sh avalduses ja selle vastuses esitatud väidete ja asjaolude sisuline kontrollimine kohtu poolt.

§ 424

lg 1 esimese lause ja

§ 477

lg 1 järgi võis avaldaja oma avalduse puudutatud isikute nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Avalduse tagasivõtmine on avaldaja õigus. Eelmenetluse ajal avalduse tagasivõtmise korral ei pea avaldaja põhjendama avalduse tagasivõtmise asjaolusid, puudutatud isikud ei pea avalduse tagasivõtmise osas seisukohta esitama ega kohus selgitama täpselt välja asjaolusid, miks avaldus tagasi võetakse. Seega on maakohus põhjendatult jätnud avalduse läbivaatamata. Kui puudutatud isikutel on etteheiteid avaldaja tegevuse suhtes ja soovivad esitada avaldaja vastu nõudeid, on neil võimalus esitada kohtule avaldus eraldiseisvas menetluses, nagu maakohus õigesti ka selgitas. 14. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus menetluskulude jaotust.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagi tagasivõtmise korral jäävad menetluskulud üldjuhul hageja kanda, v.a juhul, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (

§ 168lg 4).

Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (

§ 168lg 5).

Nimetatud sätete kohta on Riigikohus leidnud, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab hagiga taotletud eesmärgi, saab lugeda, et kostja on

§ 168

lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-21-182-15, p 13). 3 2-21-108109

1. Ringkonnakohtu hinnangul saab menetlusosaliste esitatud asjaolude alusel järeldada, et avaldus esitati põhjendatult, kuna avaldaja saavutas avalduse esitamisega oma eesmärgi. Avalduse esitamise seisuga oli puudutatud isikutel avaldaja ees võlg ja avaldaja võttis avalduse tagasi, kuna puudutatud isikud tasusid võla kohtumenetluse ajal. Praeguses menetluslikus olukorras puudus kohtul vajadus hinnata, millistel motiividel puudutatud isikud oma võla tasusid.
2. Puudutatud isikud leiavad, et menetluskulude nende kanda jätmine on ebaõiglane seoses sellega, et neil olid väidetavalt avaldaja vastu tasaarvestatavad nõuded.

§ 162

lg 4 võimaldab kohtul jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Selle sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on

§ 162

lg 4 kohaldamine õigustatud üksnes erandlikel juhtudel (Riigikohtu 26.01.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid

§ 162lg 4 kohaldamist.

1. Kuigi puudutatud isikud ei ole määruskaebuses esitanud maakohtule etteheiteid menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas, märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega avaldaja kulude suuruse kindlaksmääramisel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus avaldajale õigusabiteenuse osutamise ajakulu osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ja arusaadav. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus avaldaja lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka määruskaebemenetluses kantud menetluskulud

§ 165lg 3, § 171 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel solidaarselt puudutatud isikute kanda.

19.

§ 174

lg 1 esimese lause järgi tuleb ringkonnakohtul määrata kindlaks avaldaja menetluskulude rahaline suurus. Avaldaja 07.01.2022 esitatud menetluskulude nimekirja järgi on avaldaja menetluskulu määruskaebemenetluses lepingulise esindaja tasu 2 tunni õigusabi eest, s.o määruskaebusega tutvumine ja määruskaebusele vastuse koostamine, tunnitasuga 100 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 240 eurot (koos käibemaksuga). 20.

§ 175

lg-st 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades nii määruskaebuse kui ka avaldaja vastuse sisu ja mahtu, on ringkonnakohtu hinnangul märgitud ajakulu kaebusele vastamisega seonduvatele toimingutele mõistlik ja põhjendatud. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu osas leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et põhjendatud on tunnihind 100 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 120 eurot. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja menetluskulud (2x120) 240 eurot (sh käibemaks) põhjendatud ja menetluskulud tuleb solidaarselt puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja mõista. 21.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. 22.

§ 427

esimese lause järgi võib maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse ning teise lause järgi ei saa maakohtu 4 2-21-108109 määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi jäeti läbi vaatamata

§ 423lg 1 p-des 2, 7–10 ja 12 nimetatud alustel.

Praegusel juhul jättis maakohus avalduse läbivaatamata

§ 423

lg 1 p-s 2 nimetatud alusel, seega ei saa selles osas ringkonnakohtu määrust vaidlustada. 23.

§ 178

lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuivõrd määrus ei ole edasikaevatav avalduse läbivaatamata jätmise osas, ei saa ringkonnakohtu määrust vaidlustada ka maakohtu määratud menetluskulude jaotuse muutmata jätmise osas. 24. Kuni 31.12.2021 kehtinud sõnastuses

§ 178

lg 2 sätestas, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Alates 01.01.2022 kehtivas sõnastuses võimaldab

§ 178

lg 2 vaidlustada määruse, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kuna määruskaebemenetluses on menetluskulude summa alla 280 euro, siis ei saa ringkonnakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude suurust vaidlustada. 25. Seega saab käesolevat määrust vaidlustada üksnes maakohtu menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas. (allkirjastatud digitaalselt) 5