Obsah (8)

§ 637§ 405§ 444§ 173§ 174§ 162§ 147§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 2. september 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-107951 Tsiviilasi G. S. K. hagi R. P.

) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

§ 637

lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. 2-21-107951 MENETLUSE KÄIK Hageja nõue

1. G. S. K. (hageja) esitas
2. märtsil 2021 hagi R. P. i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavaldusest nähtub, et hageja korraldas portaalis www.auto24.ee sõiduki XXX (XXX) avaliku enampakkumine algusajaga
3. veebruarist kuni
4. märtsini
5. Enampakkumise võitis 500 eurot pakkunud kostja. 1.1 Pärast enampakkumise lõppemist võttis kostja hagejaga elektronposti teel ühendust, küsimusega, kuidas sõiduki eest tasumise ja kättesaamisega edasi minna. Hageja vastas sõnumitega
6. märtsil 2021 kostjale, et soovib müügilepingut täita. Edaspidi suhtlesid pooled sõnumite kaudu.
7. märtsil 2021 pakkus kostja, et ta tuleks sõidukile järele
8. märtsil 2021 ning tasuks sõiduki eest kohapeal sularahas. Hageja oli nõus sõidukile järeletulemise ajaga, kuid soovis sõiduki eest tasumist „lähiajal“. Sellega oli kostja nõus.
9. märtsil 2021 teavitas kostja hagejat viimase pöördumise peale, et on sattunud haiglasse ning väitis, et ei soovi sõiduki eest ülekannet teha, vaid soovib tehingu lõpule viia „kaup kauba vastu“. Kompromissina pakkus kostja välja, et tasuks pool rahast ülekandega ja pool sularahas kohapeal ning tegi ettepaneku, et sõiduk viiakse hageja juurest ära 20nda märtsi paiku.
10. märtsil 2021 vastas hageja, et selline lahendus sobib ning edastas andmed sõiduki tasumiseks. Selle peale vastas kostja, et teeb ülekande „täna või hiljemalt homme“. 1.2 Kostja postitas
11. märtsil 2021 Facebook’i lehele sama sõiduki müügikuulutuse, mis oli hageja kuulutuse identne koopia, kuhu oli lisatud tekst: „Ehk on keegi huvitatud. Sõiduk asub Tallinnas.“
12. märtsil 2021 andis kostja teada, et edastas hageja kontaktid kolmandale isikule, kes pidavat olema sõidukist huvitatud. Samal päeval võttis hagejaga ühendust mainitud kolmas isik, kes soovis sõidukit osta, aga mitte hagejalt vaid kostjalt. Kolmas isik vaatas sõiduki üle, kuid tehinguni hagejaga (ega ka kostjaga, hagejale teadaolevalt) ei jõudnud ning hilisemaid kokkupuuteid temaga rohkem ei olnud. 1.3 Hageja andis kostjale
13. märtsil 2021 teada, et vastavalt portaali auto24 enampakkumise tingimustele on müüjal (hagejal) õigus nõuda leppetrahvi 10% sõiduki hinnast, kui ostja (kostja) ei tasu ostusummat 14 päeva jooksul pärast enampakkumise võitmist. Kostja vastas, et eelmainitud kolmas isik on sõidukist huvitatud ja tuleb hageja juurde „ilmselt 25ndal“ ning „Teen teile ülekande kohe, kui tema mulle teeb.“ Hageja esitas
14. märtsil 2021 nõudekirja kostjale, milles nõudis auto24 lepingutingimuste täitmist ehk sõiduki eest ostusumma tasumist hageja pangakontole.
15. märtsil 2021 esitas hageja kostjale leppetrahvi tasumise nõude maksetähtajaga
16. märtsiks
17. Leppetrahvi laekumise tähtaja möödumisel, esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse leppetrahvi tasumise nõudes.
18. märtsil 2021 andis kostja hagejale teada, et esitas hageja vastu hagi väljapressimises. 1.4 Hageja selgitab, et tema nõude sisuks on leppetrahvi tasumise nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1, § 161 lg 1 ning portaali auto24 kasutustingimuste alusel. Peamiselt toetub hageja tingimuste p-le 8.3, mille alusel on hagejal õigus müügileping kostjaga üles öelda ning nõuda kostjalt leppetrahvi, mis vastab 10%-le enampakkumise võidusummast, aga mitte vähem, kui 265 eurot, millele lisandub käibemaks.Tingimuste p 8.3.2 alusel oli kostjal kohustus täita tingimuste p-s 7.2 sätestatud nõue tasuda hagejale sõiduki eest ostusumma 14 kalendripäeva jooksul enampakkumise lõppemisest arvates. Lisaks toetub hageja tingimuste 2 2-21-107951 p-le 8.3.3, mille alusel oli kostjal kohustus enampakkumisel ostetud sõiduk 14 päeva jooksul vastu võtta ehk hageja juurest ära viia. 1.5 Hageja soovis sõiduki kostjale ettenähtud ajal üle anda ning tehingu lõpule viia. Selle asemel otsustas kostja kasutada hageja kuulutuse informatsiooni ja pilte ning hakkas sisuliselt müüma sõidukit, mida ta endale veel ostnud ei olnud, näidates üles sellega ilmselget pahatahtlikkust. Hageja pakkus kostjale korduvalt erinevaid lahendusi sõidukiga seotud tehingu lõpuleviimiseks, kuid kostja ei olnud ühegi mõistliku ettepanekuga lõpuni nõus. Selle asemel pakkus kostja võõrast eset müügiks ja väitis, et suunas hageja juurde erinevaid ostjaid, kes oleks olnud nõus sõiduki ära ostma. Tegelikkuses nii ei olnud – kohal käis üks inimene, kellega hiljem enam kontakti ei olnud. Kostjal oli igal hetkel võimalik volitada mistahes kolmandat isikut tema nimel tehingut sõlmima, kuid seda kostja teha ei soovinud. Selle asemel soovis kostja sõidukit juba edasi müüa järgnevatele huvilistele. Kostja ei näidanud üles mitte mingit huvi ühelgi muul mõistlikul moel tehingut edukalt lõpule viia. 1.6 Leppetrahvi tasumiseks antud tähtaeg võis olla lühike, aga mitte ebamõistlikult lühike. Leppetrahvi tasumise nõude esitamiseks tekkis hagejal õigus juba alates
19. märtsist 2021, kuid lootes kostjaga siiski kokkuleppele saada, otsustas hageja esitada leppetrahvi tasumise nõude hiljem, kui tähtaeg võimaldas. 1.7 Hageja palub kostjalt välja mõista 318 eurot. Auto24 oksjoni tingimuste kohaselt ja alusel on leppetrahvi suurus just selline ning võlgnevuse palus hageja tasuda tema arveldusarvele nr XXX Swedbank. Kostja vastus hagiavaldusele
20. Kostja vastas
21. mail 2021 e-kirjaga, et kohtule esitatud dokumendid ei ole täielikud. Hageja ütles kostjale, et sõiduk on müüdud kolmandale isikule, mistõttu jäi tehing katki ja kostja sellega rohkem ei tegelenud. Kostja arvates on hageja liigkasuvõtja, kes on juba sõiduki maha müünud ning soovib nüüd teenida topeltkasumit ning kostja selliste tingimustega nõus ei ole. 2.1 Kostja täiendas vastust hagiavaldusele
22. juunil
23. Kostja võttis hageja nimetatud oksjonist osa ja võitis selle enampakkumisega 500 eurot. Kostja viibis sel ajal tõsise terviseprobleemiga Võru haiglas ning andis hagejale teada, et tuleb pärast seda kohe sõidukile järgi ja tasub sularahas. Kuid hageja teatas, et müüs sõiduki kallimalt edasi ning kostjal ei ole mõtet sõidukile järgi minna. Mõne aja pärast kirjutas hageja kostjale, et hoolimata sellest, et sõidukit enam pole, peab kostja hagejale 500 eurot maksma. Kostja arvates ei ole hagejal õigust temalt raha saada. Kostja oli nõus sõiduki veelkord 500 euro eest omandama. Hageja seisukoht kostja vastusele
24. Hageja esitas
25. juulil 2021 seisukoha kostja vastusele. Kostja pakutud kompromissi täitmine on võimatu, sest sõiduk on võõrandatud edasi. 3.1 Kohtule edastatud sõnumside kuvatõmmistest nähtub, et kostja andis hagejale teada, et viibib haiglas, kuid ei täpsustanud kordagi, mis põhjustel, ega maininud ka seda, et tegu on tõsise terviseprobleemiga. Vastasel juhul oleks hageja kindlasti kostjale vastu tulnud ning esitanud ka teistsuguseid ettepanekuid olukorra lahendamiseks. Lisaks ei ole korrektne ka väide, et pärast haiglast väljakirjutamist oleks kostja kohe sõidukile järele tulnud. Läbirääkimised kostjaga sõiduki eest tasumise ja selle äraviimise osas kestsid kuni
26. märtsini 3 2-21-107951
27. Kostja esitatud tõendist nähtub, et ta saabus haiglaravile
28. veebruaril 2021 ja lahkus
29. märtsil
30. Kuivõrd läbirääkimised kestsid
31. märtsini 2021, oli kostjal vahepealsel ajal piisavalt võimalusi korraldada sõiduki eest tasumine ja selle äraviimine. 3.2 Hageja ei ole kostjale helistanud ning kogu suhtlus on toimunud sõnumite teel. Näiteks, hageja kirjutas kostjale
32. märtsil 2021 ning tuletas kostjale meelde auto24 oksjonil osalemise järgset tähtaega (
33. märts 2021) sõiduki äraviimiseks ning sõiduki eest tasumiseks. Hageja lisas kirjale ka 50 euro suuruse leppetrahvi hoiatuse. Kuigi kostja sellele ei reageerinud, andis hageja kostjale veel aega ja ei nõudnud kohest tasumist. Kostja väidetu, et hageja oleks nõudnud pärast sõiduki võõrandamist kolmandale osapoolele kostjalt veel ostusumma tasumist, on ilmselgelt ekslik ning selgelt nähtav ka osapoolte vahelisest kirjavahetusest. 3.3 Hageja on esitanud kostja vastu nõude vaid leppetrahvi osas. Sõiduki ostusumma tasumist nõudis kostja
34. märtsini 2021, mil lõppesid sõiduki müügiga seotud läbirääkimised ja hageja mõistis, et kostjaga kokkuleppele ei jõua ning kostja tähtaegadest kinni ei pea ja hoolimata korduvatest meeldetuletustest ja erinevate ettepanekute esitamisest ei ole kostja nõus oksjoni võitmisega seonduvaid kohustusi täitma. Seejärel nõudis hageja oksjoni võitmisest ja eseme eest tasumata jätmisest tekkinud leppetrahvi auto24 oksjonitel osalemise tingimuste järgi. Kohtulik ärakuulamine
35. Kohus korraldas
36. augustil 2021 ärakuulamise. Kostja andis kohtule
37. augustil 2021 teada, et ta ei saa kindlasti sel ajal kohtuistungil osaleda. Kostja ärakuulamisel ei osalenud. Hageja esitas kohtule oma seisukohad täiendavalt suuliselt. MAAKOHTU PÕHJENDUSED
38. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada.
39. Kohus menetles tsiviilasja kooskõlas

§ 405lg-ga 1 lihtmenetluses.

Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt

§ 444lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus

§ 444

lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

§ 405

lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.

1. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu
2. mai
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 10 lg 1 kohaselt loetakse enampakkumisel leping sõlmituks parimale pakkumisele nõustumuse andmisega. Hageja on andnud nõustumuse lõppenud oksjonil kostjale kui parimale pakkujale müügilepingu sõlmimiseks (hagiavalduse lisa 1). Kuivõrd kostja on rikkunud veebilehe auto24.ee oksjoni tingimuste p-des 8.3 sätestatud kohustust parima pakkujana müügilepingu sõlmimiseks ja asja ostmiseks pakkumises toodud 4 2-21-107951 hinnaga, siis on põhjendatud hageja nõue oksjoni lisatingimuste punkti 8.3.3 kohaselt 318 euro suuruse leppetrahvi nõudmiseks.
5. VÕS § 158 lg 1 näeb ette, et leppetrahv on lepingus ette nähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ning lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool leppetrahvi nõuda tegelikust kahjust sõltumata (VÕS § 161 lg 1). Veebilehe auto24.ee oksjoni tingimuste (leitav https://www.auto24.ee/users/kasutustingimused.php#auction) p 8.3 järgi on müüjal õigus müügilepingust taganeda ja nõuda parimalt pakkujalt leppetrahvi, mis vastab 10%-le pakkumise hinnast või osta kohe hinnast, aga mitte vähem kui 265 eurot (lisandub käibemaks), kui parim pakkuja ei ole tasunud müügi hinda 14 kalendripäeva jooksul alates oksjoni lõppemisest, kui parim pakkuja ja müüja ei lepi kokku teisiti. Hageja on toonud esile ja kostja ei ole seda ümber lükanud, et praeguse juhul ei ole pooled erikokkulepet müügihinna tasumise tähtaja osas saavutanud. Seetõttu pidi kostja tasuma müügihinna 500 eurot oksjoni lõppemisest 14 päeva jooksul. Ka näeb tingimuste p 8.3.3 ette, et müüjal on õigus lepingust taganeda ja leppetrahvi nõuda ka siis, kui ostja keeldub ostueset vastu võtmast 14 kalendripäeva jooksul oksjoni lõppemisest arvates.
6. Hageja on õigesti märkinud, et leppetrahvi suuruse kindlaksmääramiseks ei ole vaja arvestada 10% nõuet, kuna minimaalne summa, mida tingimused sätestavad leppetrahvina, on 265 eurot, millele lisandub käibemaks (20%). Seega on hagejal õigus kostjalt nõuda leppetrahvi antud asjas 318 eurot.
7. Kohus selgitab kostjale, et vaidluse puhul ei ole tähtis see, kas hageja on sõiduki edasi võõrandanud, sest hageja nõue tuleneb oksjoni tingimustest nõuda leppetrahvi, kui parim pakkuja rikub oksjoni tingimusi. Nimetatu on karistusliku iseloomuga tingimus oksjonil parimatele pakkujatele, kes ei tasu pärast oksjonil saavutatud võitu tähtaegselt ostuhinda või ei vii ostueset õigel ajal ära. Selliselt peab olema tagatud oksjoni toimimine ning distsiplineerima enampakkumise võitjat.
8. Kuigi kostja on kohtule selgitanud, et ta viibis haiglas ja ei saanud sõidukile järele minna ning selle eest sularahas tasuda, on kostja väidetu ümber lükatud hageja esitatud väidete ja neid kinnitavate tõenditega. Kostja on kinnitanud hagejale sõnumivahetuses, et teeb auto eest ülekande kas
9. märtsil või
10. märtsil (hagiavalduse lisa 6).
11. märtsil 2021 on kostja andnud hagejale teada, et sõidukile tulla järgi
12. märtsil 2021 (hagiavalduse lisa 9). Hageja esitas
13. märtsil 2021 kostjale leppetrahvi tasumise nõude
14. märtsiks 2021 (hagiavalduse lisa 10). Seega nähtub hageja esitatud tõenditest, et läbirääkimised kostjaga sõiduki eest tasumise ja selle äraviimise osas kestsid kuni
15. märtsini
16. Kostja esitatud tõendist kohtule nähtub, et ta saabus haiglaravile
17. veebruaril 2021 ja lahkus
18. märtsil
19. Seetõttu nõustub kohus hagejaga, et kostjal vahepealsel ajal piisavalt võimalusi korraldada sõiduki eest tasumine ja selle äraviimine. Kostja seda aga ei teinud ning on keeldunud ka veebilehe auto24.ee oksjoni tingimuste täitmisest. 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 5 2-21-107951

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldas hagi täies ulatuses, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

1. Hagiavaldusest nähtub, et hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 eurot. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulu tekkinud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu.
2. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot.

§ 147

lg 5 esimese lause kohaselt tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Seetõttu on hageja tasunud riigilõivu 45 eurot ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Tulenevalt

§ 150

lg 4 esimesest lausest tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hagejal on õigus esitada kohtule avaldus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep Kohtunik Osaliselt lahendatud Tartu Ringkonnakohtu 07.02.2022 otsusega. 6