2-21-1477 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad Viru Maakohus Tamara Šabarova
- aprill 2022, Narva kohtumaja 2-21-1477 D Z`i hagi D Z`i vastu elatise nõudes Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Kirjalik menetlus Hageja: D Z (isikukood xxx) Hageja seaduslik esindaja: M R (isikukood xxx) Hageja lepinguline esindaja Aivar Haava ( OÜ HUGO) Kostja: D Z (isikukood xxx), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Sergei Politšev RESOLUTSIOON
- Kinnitada D Z`i (isikukood xxx) ja D Z`i (isikukood xxx) vahel sõlmitud kompromiss järgnevalt: 1.
- Alates 01.01.
- a kostja D Z (isikukood xxx) tasub hagejale D Z`ile (isikukood xxx) elatist 80 eurot kuus kuni alaealise D Z`i täisealiseks saamiseni. 1.
- Kostja tasub elatist hageja seadusliku esindaja M R pangakontole xxxx SEB Pank igakuiselt hiljemalt
- kuupäevaks.
- Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-
- Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad. EDASIKAEBAMISE KORD Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtumäärusele ei ole võimalik esitada määruskaebus. Kohtumäärus jõustub kohtumääruse kättetoimetamisega menetlusosalistele. ASJAOLUD Hageja esitas 29.01.2021 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hageja palus elatise väljamõistmist kostjalt seaduses sätestatud miinimumsummas alates 01.01.
- Kohus võttis hagi menetlusse 01.03.2021 määrusega, millega määras ka kostjale tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks. Kostja ei ole hagile kirjalikku vastust esitanud ning kohus rahuldas hagi 23.03.2021 tagaseljaotsusega. 1
(3)2-21-1477 Kohus 15.02.2022 määrusega rahuldas kostja kaja tagaseljaotsuse peale, taastas asja menetluse ning määras hagejale tähtaja kostja vastusele kirjaliku seisukoha esitamiseks. Hageja 15.02.2022 kirjalikus seisukohas avaldas nõusoleku asjas kompromissi sõlmimiseks kostja kirjalikus vastuses pakutud elatise summas 80 eurot kuus. 06.04.2022 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu. Kompromisslepingus jõudsid pooled kokkuleppele elatise suuruses ja selle tasumise korras. Pooled kinnitavad, et saavad täielikult aru käesoleva kompromissi sisust ja tingimustest ning soovivad kompromissi sellistel tingimustel sõlmida. Pooled kinnitavad, et käesolev kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ja seadusega ning ei kahjusta avalikku huvi. Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS §s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled paluvad kohtul teha kompromissi kinnitav määrus kohtuistungit pidamata pooli kohtusse kutsumata. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava määruse edasikaebeõigusest. Pooled avaldavad, et kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei ole kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on pooled viidanud TsMS § 168 lg 3 sättele, et kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Seega asjas puuduvad pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et loobuvad edasikaebamise õigusest ja seega ei saa kohtumääruse peale esitada määruskaebust. 2
(3)2-21-1477 /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 3
(3)