1-13-3408/58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. märts 2022 1-13-3408 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Vitali Tarasovski (isikukood 37812310265) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
2. jaanuari
3. a määrus Vitali Tarasovski Viru Ringkonnaprokuratuur RESOLUTSIOON Jätta Vitali Tarasovski määruskaebus Viru Maakohtu
4. jaanuari
5. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. aprilli 2013 kohtuotsusega tunnistati Vitali Tarasovski süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu
8. jaanuari 2010.a. kohtuotsusega mõistetud raskema karistuse, 20-aastase vangistusega. Karistusaeg algas
9. augustil 2008 ning selle lõpptähtaeg saabub
10. augustil
12. Viru Vangla esitas materjalid V. Tarasovski vabastamiseks tingimisi enne tähtaega, sh on süüdlane andnud nõusoleku vabaneda elektroonilise valvega. Vangla ega prokuratuur V. Tarasovski tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
13. Maakohtu
14. jaanuari
15. a määrusega jäeti V. Tarasovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
16. Formaalsed alused V. Tarasovski tingimisi ennetähtaegseks vabastamisteks on täidetud. Võttes arvesse KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid, leidis kohus kokkuvõtlikult järgmist.
17. V. Tarasovskil on kaks kriminaalkaristust. Ta kannab liitkaristust varguse, röövimise ja mõrva eest. Kuritegude toimepanemise motiiviks kõikide kuritegude puhul on majandusliku kasu saamine. Enne kinnipidamist ei olnud V. Tarasovski ametlikult töötanud. Juba alaealisena pani ta toime kuritegusid. V. Tarasovski on vanglas omandanud põhihariduse ning osaleb riigikeele õppes. Hariduse vajadusest arusaamine on positiivne, nagu ka soov omandada keskharidus ja keevitaja kutse. Ka vanglas töötamine koristaja, juuksuri ja keraamikuna ning tööga hõivatus praegu iseloomustab V. Tarasovskit positiivselt. Viimase kahe aasta jooksul on V. Tarasovski läbinud „Eluviisitreeningu“ ja „Agressiivsuse asendamise treeningu“, mille tulemusena mõistab alkoholist tulenevaid probleeme, on omandanud uusi käitumisoskusi ja näeb seaduskuuleka käitumise eeliseid.
18. Positiivne ei kaalu siiski üles isiku käitumist vangistuses. Talle on viimase aasta jooksul määratud 12 distsiplinaarkaristust, mis kõik kehtivad. Valdavalt määrati distsiplinaarkaristused keelatud eseme valdamise, lisaks eseme edasiandmise, valgusti katmise, korraldusele allumatuse, eseme omandamise ja suhtlemiseeskirjade rikkumise tõttu. Selline käitumine näitab, et V. Tarasovski ei järgi vanglas reegleid ega väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Suur distsiplinaarkaristuste hulk, rikkumiste süstemaatilisus ja kasv ajas näitavad, et isik ei ole võimeline oma käitumist kontrolli all hoidma. Seetõttu suhtus kohus kriitiliselt V. Tarasovski lubadusse käituda vabaduses õiguskuulekalt.
19. V. Tarasovskil on võimalik minna abikaasaga elama üürikorterisse, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Tema abikaasagi on kriminaalkorras karistatud. Head suhted on V. Tarasovskil ema ja vennaga, ent see ei pruugi olla piisavaks eeskujuks ja toeks elamaks õiguskuulekat elu. V. Tarasovski suhtlusringkonna moodustavad peamiselt kriminaalse taustaga isikud, kellega ta on pidevas kirjavahetuses. Suhtlus nende inimestega võib viia uute kuritegudeni. Ka järjepidev distsiplinaarkaristuste saamine viitab sellele, et isik ei ole otsustanud kriminaalse taustaga tutvusringkonnast vabaneda.
20. Positiivseks pidas kohus V. Tarasovskil töökoha olemasolu, ent arvestades isiku varasemat ametliku töökogemuse puudumist, miinimumtöötasu ning majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemist, puudus kohtul veendumus, kas süüdlane hakkab vaid seaduslikul teel sissetulekut omandama. V. Tarasovskit on toetanud rahaga tuttavad, tal on tasumata ca 8500 eurot. Uute kuritegude riski võib mingil määral vähendada vabanemisfondiraha 1762 eurot. Küll aga on majanduslike raskuste tekkimisel oht, et V. Tarasovski võib hakata toime panema uusi kuritegusid.
21. V. Tarasovskil puudub isikut tõendav dokument, mis võib muuta tema tööle registreerimise või riiklike toetuste taotlemise aeganõudvaks, samuti ei saa ta end tööle vormistada.
22. V. Tarasovski eelnev käitumine ja kuriteo asjaolud näitavad samuti uue kuriteo riski ning seavad küsimuse alla tema suutlikkuse järgida tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtul puudus kindlus, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on kinnipeetava puhul sobilikud ja piisavalt tõhusad meetmed hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist, kuna isik ei ole vanglas viibides näidanud üles enda valmisolekut ühiskonnas kehtivate reeglite järgimiseks.
24. veebruaril
25. a esitatud määruskaebuses palub V. Tarasovski tühistada Viru Maakohtu
26. jaanuari
27. a määruse ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla.
28. V. Tarasovski on läbinud sotsiaalprogrammid ja töötab. Ta abiellus
29. Seoses koroonaviirusega on V. Tarasovski olukord vanglas halvenenud, st kadunud on inspireeriv töö ja raskendatud õppimine. Ta kardab kaotada abikaasat, sest 6,5 aastat vangistust on pikk aeg. 13 aastat vangistust on piisavalt pikk, et mõista, et kuriteole järgneb karistus ja kuritegelik 2 eluviis ei tasu ära. Praegu vabanedes oleks hea luua pere ja omandada uusi teadmisi. Vanglas toimepandud rikkumisi põhjustab pealesunnitud tegevusetus ja hirmutunne tuleviku ees, mis tekitab ärevust. Rikkumiste pärast tunneb V. Tarasovski piinlikkust. Kaalutlusviga näeb V. Tarasovski selles, et veel kandmata 6,5 aastat vangistust ei anna talle midagi juurde, vaid võtavad ära (nt ei pruugi ta saada tööle ja luua peret ning elukohta). Praegusel ajal on vabanemiseks tingimused soodsad.
30. V. Tarasovski esitas
31. veebruaril
32. a veel täiendava määruskaebuse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33. Esmalt - puutuvalt V. Tarasovski täiendavat määruskaebust, mille ta esitas
34. veebruaril 2022, juhib ringkonnakohus kaebuse esitaja tähelepanu KrMS § 3211 lg-le 1, mille kohaselt on apellatsiooni muutmine, täiendamine ja laiendamine lubatud juhul, kui see toimub apellatsioonitähtaja lõpuni. Samast põhimõttest lähtutakse ka määruskaebemenetluses. Viru Maakohtu määruse tõlke sai V. Tarasovski kätte
35. jaanuaril
36. Seega oli tema määruskaebuse muutmine, täiendamine ja laiendamine lubatud 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada, s.o kuni
37. veebruarini 2022 (kuivõrd määruskaebuse esitamise tähtaja viimane päev
38. veebruar 2022 oli laupäev). Sisuliselt uue määruskaebuse, mida kaebaja ise nimetab täienduseks, esitas V. Tarasovski peale määruskaebuse esitamise tähtaja lõppu. Seetõttu jätab kolleegium
39. veebruaril
40. a esitatud määruskaebuse täienduses toodud seisukohad tähelepanuta.
41. Edulootust ei ole ringkonnakohtus ka V. Tarakovski
42. veebruaril
43. a esitatud määruskaebusel.
44. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus V. Tarasovski ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Maakohus ei ole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et V. Tarasovski karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus V. Tarasovski vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu.
45. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3