1-17-10162/470

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2022, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-17-10162 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Alberts Burkevicsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Alberts Burkevicsi (ik 37506140063) kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. juuli
8. a otsusega tunnistati Alberts Burkevics süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Samuti tunnistati A. Burkevics süüdi KarS § 4231 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti A. Burkevicsile liitkaristuseks 6 aastat vangistust.
9. Tartu Ringkonnakohtu
10. augusti
11. a otsusega tühistati osaliselt Tartu Maakohtu
12. juuli
13. a otsus A. Burkevicsile mõistetud liitkaristuse osas ja talle mõisteti uue otsusega kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 7 aastat vangistust. A. Burkevicsi karistusaeg algas
14. mail 2017 ja lõppeb
15. mail
17. Tartu Vangla esitas
18. novembril 2021 Tartu Maakohtule taotluse A. Burkevicsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
19. Tartu Maakohtu
20. veebruari
21. a määrusega jäeti A. Burkevics vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. A. Burkevicsit on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Kõikidel kordadel on teda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Viimasel korral lisandus suures koguses narkootilise aine korduv grupiviisiline käitlemine ja talle mõisteti karistuseks reaalne vangistus. Nimelt omandas A. Burkevics oma abikaasaga mitme aasta kestel ja andis omakasu eesmärgil erinevatele isikule edasi suures koguses marihuaanat. A. Burkevics käitles marihuaanat pikaajaliselt, sealjuures ei heidutanud teda isegi varasem, Läti Vabariigis mõistetud ja kantud reaalne vangistus. Marihuaanat hoiti kodus ja käideldi alaealiste laste läheduses selliselt, et lastest tehti pilte, kus nad hoiavad käes suures koguses narkootikume. A. Burkevics ei näe marihuaana tarvitamises probleemi. Ta oli enne vangistust igapäevane tarvitaja ja tarvitas seda stressiga toimetulekuks. Ta ei näinud probleemi ka marihuaana edasimüümises ja õigustas seda pere ülalpidamisega.
22. Maakohtu hinnangul ei ole A. Burkevics senise vangistuse jooksul piisavalt enda kuriteoriskide maandamisega tegelenud. Tal küll puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta osaleb majandustöödel, kuid tal on individuaalne täitmiskava endiselt täitmata. A. Burkvics oleks vangistuse ajal pidanud õppima riigikeelt, kuid katkestas A1-tasemel õpingud. Tal puudus motivatsioon keelt õppida. Samuti oleks ta pidanud läbima sotsiaalprogrammi ja struktureeritud vestlused majandusliku toimetuleku ja hoiakute teemal. Samas ei ole tal seda teha võimalik enne, kui ta omandab riigikeele. Kõik see näitab, et A. Burkevicsi soov muutuda on vähene.
23. Kuigi A. Burkevicsi enda sõnul on tal vabanemisjärgselt olemas garanteeritud töökoht kojamees-valvurina, on kohtul piisavalt põhjust asuda seisukohale, et see töösuhe lõpuks siiski ei realiseeru või kui realiseerub, siis mitte pikaks ajaks. A. Burkevics ei ole mitte kunagi ametlikult töötanud ega omanud pikaajalist töökohta. Tal puuduvad seega vajalikud oskused, kogemus ja tööharjumus. See on hea pinnas selleks, et kuritegude toimepanemisega saadav hõlptulu võiks teda taas seadusevastasele käitumisele ahvatleda.
24. A. Burkevicsil on väidetavalt halb tervislik seisund. A. Burkevicsile on aga vanglas tagatud igakülgne arstiabi, tema tervislik seisund võimaldab kanda vangistust ja teha seejuures ka majandustöid.
25. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et senine vangistus ei ole A. Burkevicsi retsidiivsusohtu piisavalt maandanud ja seda ei teeks ka tema käitumiskontrollile allutamine ning erinevate lisakohustuste määramine. Maakohus ei ole veendunud, et A. Burkevics hoiduks vabaduses kuritegude toime panemisest. MÄÄRUSKAEBUS
26. Maakohtu määruse peale kaebuse A. Burkevicsi kaitsja advokaat S. Sillar, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kokkuvõtvalt on määruskaebuses märgitud seisukohad järgmised.
27. Maakohus ei ole pööranud piisavalt tähelepanu asjaoludele, mis räägivad A. Burkevicsi vabastamise kasuks (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16). A. Burkevicsi ennetähtaegse vabastamise kasuks räägib praegusel juhul esmalt distsiplinaarkaristuste puudumine. Teiseks, osalemine majandustöödel. Kolmandaks, A. Burkevicsi tervislik seisund on halb. Ta põeb raskekujulist haigust ja tal on vangistuses viibimine keerulisem, kui tervel inimesel. Vabaduses 2 oleks tal võimalik saada tunduvalt tervislikumat ja organismi tegevust toetavat toitu, kui seda pakutakse vangistuses. Seda ei muuda ka asjaolu, et seadus kohustab vanglat osutama kinnipeetavale asjakohast meditsiinilist abi. A. Burkevicsi ennetähtaegse vabastamise kasuks räägib ka elu- ja töökoha ning perekonna olemasolu. Lisaks on võimalik A. Burkevicsit elektroonilisele valvele allutada.
28. Maakohus on liigselt keskendunud toime pandud kuriteo raskusele. Samas eristab viimase aja kohtupraktika seda, kas käideldi nn raskeid või kergeid narkootikume. Liigitus tugineb narkootikumide tarvitamisest põhjustatud surmadel. Ülemaailmselt on suhtumine kanepi tarvitamisse tolerantsem, kui näiteks fentanüüli või heroiini manustamisse. A. Burkevicsit on karistatud sanktsiooni keskmisest määrast madalama karistusega. Seega on õiguslik olukord kummaline, sest asja kohtuliku arutamise käigus tuvastati, et A. Burkevicsi süü on keskmisest oluliselt väiksem, kuid ennetähtaegse vabastamisega seotud menetluses leitakse, et tegemist oli ohtliku kuriteoga. Ja seda selliselt, et A. Burkevicsit ei ole võimalik ennetähtaegselt vabastada. Kõik teised A. Burkevicsi kuriteokaaslased on ennetähtaegselt vabastatud. Praeguseks on A. Burkevics ära kandnud rohkem kui kaks kolmandikku mõistetud karistusest.
29. Enamik kinnipeetavaid teebki majandustöid üksnes selleks, et ei satutaks kartserisse ja et oleks võimalik ennetähtaegselt vabaneda. Arusaamatu on väide, et A. Burkevics ei ole omandanud riigikeelt, mis on individuaalse täitmiskava läbimise eelduseks. Tegemist on Läti Vabariigi kodanikuga, kelle emakeeleks on mustlaskeel. Miks ta peakski vangistuses omandama eesti keele B1-tasemel. Samuti ei saa nõustuda maakohtuga selles, et A. Burkevics ei hakka vabaduses ametlikult tööle. Ta ju hakkas vangistuses majandustöid tegema. Elektroonilise järelevalve all olles peab ta viibima enda elukohas. Tööl käimist reguleerib kriminaalhooldusametnik, kelle ülesandeks on motiveerida isikut töötama või pöörduma Töötukassase. Praegusel juhul puuduvad erandlikud asjaolud, mille pinnalt saaks A. Burkevicsi jätta ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus on jätnud arvesse võtmata A. Burkevicsi ennetähtaegset vabastamist toetavad argumendid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et A. Burkevics ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus vaid järgmist.
31. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus erinevalt määruskaebuses märgitust A. Burkevicsi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata.
32. Vastab tõele, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada toimepandud kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistuse kestusega, kuna see irduks KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 väljendatud seadusandja tahtest ning tähendaks sisuliselt, et raske kuriteo toime pannud isikute ennetähtaegne vabastamine on välistatud. Küll aga saab ja ka tuleb KarS § 76 lg 4 kohaselt materiaalsete eelduste kontrollimisel arvestada konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolusid, otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb, kusjuures kuriteo asjaoludena kõnealuses tähenduses tuleb mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad retsidiivsusriski mõjutada (vt RKKKm nr 1-14-5339, p 12). 3
33. Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui A. Burkevics on tõepoolest endaga kinnipidamiskohas tööd teinud ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, mis tegelikkuses ei vasta isegi tõele, ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalkolleegium ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk, mis tuleneb otseselt tema poolt varasemalt toime pandud kuritegudest, on piisavalt maandatud. Kuigi A. Burkevicsit on Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatud ühel korral narkootikumide käitlemise ja sõiduki süstemaatilise juhtimise eest omamata vastava kategooria juhtimisõigust ning ta viibib siin ka esimest korda vangistuses, on teda Läti Vabariigis kriminaalkorras korduvalt karistatud. Ja seal on ta ka vangistuses korduvalt viibinud. Sealjuures narkootikumide käitlemisega seotud kuritegude eest.
34. Eestis karistati teda ajavahemikul
35. a kevadest kuni
36. a kevadeni toime pandud suures koguses marihuaana käitlemise eest, mida toimetati siia Lätist ja müüdi edasi nii Valgas kui ka Tartus. Seda tegi ta muuseas oma abikaasaga, mistõttu ei saa väita, et perekonna olemasolu on midagi sellist, mis tagaks tema õiguskuulekuse. Pigem vastupidi. Seega käitles A. Burkevics narkootikume mitme aasta vältel ja ilmselgelt oli sellest saadav tulu tema peamine elatusallikas. Nõustuda saab maakohtuga, et ilmselgelt oleks A. Burkevicsil vabaduses raskusi kindla töökoha hoidmisega, kui varasemalt on ta ametliku tööga teenitava tulu asemel eelistanud minna n-ö lihtsama vastupanu teed ja seda teeninud läbi kuritegude. Siinkohal väita, et marihuaana on võrreldes teiste narkootiliste ainetega „ohutu“, on ainetu. See ei pruugi tõepoolest tekitada üledoosist tingitud surmasid, kuid tegemist on siiski sõltuvust tekitava ainega, mis vähendab inimese võimet toime tulla oma igapäevaeluga. Suurtes kogustes tarvitamisel võivad tekkida tajumoonutused ja võimalikud on ka paanika- ja ärevushood. Seega seadis A. Burkevics oma tegevusega igal juhul potentsiaalselt ohtu nende inimeste tervise, kellele ta seda edasi müüs, mõeldes vaid enda heaolule ja sellele, kuidas võimalikult palju tulu teenida. Ei ole sugugi välistatud, et ta tegutseks selliselt edasi ka pärast vangistust.
37. Ka on tema motiveeritus vangistuses enda probleemkohtadega tegeleda puudulik, sest tema individuaalse täitmiskava läbimine on olnud n-ö konarlik. Ta ei ole seda läbinud, sest ta ei soovi riigikeelt õppida. Seetõttu ta ei saa läbida ka vastavaid sotsiaalprogramme, mille eesmärgiks on maandada kinnipeetavast lähtuvat retsidiivsusriski. Ka tema vabanemisjärgsetes elutingimustes ei ole midagi sellist, mis veenaks ringkonnakohut, et ta edaspidiselt enam kuritegusid toime ei paneks. Nagu öeldud, enne vangistust ta ei pidanud vajalikuks ametlikult töötada. Tal ei ole ka pikaajalist töökogemust- ja tööharjumust. Vabaduses saaks ta tööle asuda küll valvurkojamehena, kuid kriminaalkolleegium ei ole sugugi veendunud, et sellest saadav võrdlemisi väike töötasu teda rahuldaks. Sai ta ju enne vangistust segamatult aastaid narkootikume käidelda ja selle arvelt arvestavat tulu. Teisisõnu võib kesine sissetulek ja kehv majanduslik toimetulekuoskus ta taaskord kuritegelikule teele viia.
38. Probleeme võib tekitada ka tema harjumus kanepit tarvitada, mida ta tegi enne vangistust igapäevaselt. Vangistuses ei ole ta aga sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud programme läbinud, sest nagu eespool märgitud, riigikeeleõppest keeldumine välistab ka sotsiaalprogrammide läbimise. Seega A. Burkevics isegi ei soovi vangistuses pakutavat abi vastu võtta ja seeläbi enda hoiakuid ja mõttemalle positiivses suunas muuta, s.o kui ta ei ole valmis isegi kinnipidamiskohas enda probleemidega tegelema, siis vaevalt, et ta vabaduseski seda teha plaanib.
39. Mis puudutab väidet, et A. Burkevicsi kuriteokaaslased on kõik juba ennetähtaegselt vabastatud, siis siinkohal ei ole see vähimalgi määral oluline. Tegemist on isikupõhise otsustusega ja arvesse võetakse konkreetse isikuga seotud asjaolusid, mida kuriteokaaslaste ennetähtaegne vabastamine vähimalgi määral ei mõjuta. Ka vanglas pakutav toit ja selle väidetav mõju A. Burkevicsi tervisele ei ole asjaoluks, mida tuleks arvesse võtta. Siinkohal tulnuks selle peale, et vanglas olek ei ole sugugi kerge ega lihtne, mõelda juba enne kõnealuste 4 kuritegude toime panemist. Seda enam, et A. Burkevicsi on tegelikkuses juba varasemalt vangistuses viibinud.
40. Kokkuvõtvalt saab nentida, et kuna A. Burkevicsi varasemad karistused ei ole teda eripreventiivselt vähimalgi määral mõjutanud, puudub igasugune alus arvati, et seegi vangistus seda on teinud. Seda enam, et praeguse vangistuse jooksul ei ole ta vaevunud isegi individuaalset täitmiskava läbima asuda. A. Burkevicsi puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise risk veel piisavalt maandatud ja tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud.
41. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
42. veebruari
43. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5