← Eesti

1-15-6738/105

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. märts 2022 Kohtuasja number 1-15-6738 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtuasi Margus Eelmaa (isikukood 38110014250) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
  2. veebruari 2022 määrus Määruskaebuste esitajad süüdimõistetu Margus Eelmaa ja tema kaitsja vandeadvokaat Sirje Must Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja pooled abiprokurör Kersti Liiva Asja läbivaatamise viis Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Maakohtu
  4. veebruari 2022 määrus osas, millega maakohus mõistis Margus Eelmaalt menetluskuluna välja kaitsjatasu 81,60 eurot ja jätta see menetluskulu riigi kanda.
  5. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
  6. Margus Eelmaa määruskaebus rahuldada osaliselt ning tema kaitsja vandeadvokaat Sirje Musta määruskaebus jätta rahuldamata.
  7. Jätta läbi vaatamata Margus Eelmaa taotlus maakohtu määruse osaliselt avalikustamata jätmiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  8. Pärnu Maakohtu
  9. oktoobri 2015 otsusega tunnistati Margus Eelmaa süüdi karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 2 p-de 1 ja 6, § 178 lg 11, § 179 lg 1 ja § 182 järgi ning teda karistati 12-aastase vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati vangistust 8 aastani. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaega alates
  10. augustist –
  11. augustini 2013 ning seejärel alates
  12. märtsist
  13. Karistusaeg lõppeb
  14. märtsil
  16. Tartu Vangla esitas
  17. novembril 2021 Tartu Maakohtule materjalid M. Eelmaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  18. Tartu Vangla ega prokuratuur M. Eelmaa vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  19. Tartu Maakohus jättis
  20. veebruari 2022 määrusega M. Eelmaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata ning mõistis M. Eelmaalt menetluskuluna välja kaitsjatasu 81,60 eurot. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
  21. Formaalsed eeldused M. Eelmaa vabastamiseks on täidetud.
  22. M. Eelmaa on nõus alluma vabastamisel elektroonilisele valvele ning tema vabanemisjärgses elukohas on täidetud tingimused elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. On positiivne, et vangistuse ajal on M. Eelmaa osalenud tööhõives. Samuti on ta läbinud seksuaalkurjategijatele suunatud sotsiaalprogrammi „Uus suund“, kus osales aktiivselt, tegi ära kodutööd ja läbiviija hinnangul on valmis tegelema oma probleemiga ka tulevikus. Lisaks läbis M. Eelmaa seksuaalkurjategijate grupiprogrammi, mille tagasiside kohaselt oli ta selleski programmis aktiivne ning tegi kodutööd ära piisavalt põhjalikult. Samas nähtub selle programmi läbiviija hinnangust, et kuigi M. Eelmaa oli seksuaalteemadest piisavalt huvitatud, arutles ta neil teemadel üldiselt, enda isikliku seksuaalsuse osas oli pigem privaatsust tagav ning ei soovinud end avada. Domineerima jäi M. Eelmaa plaan vältida riskitegureid väliste olude ja vahenditega (töö, hobid, sõbrad).
  23. Elukoha olemasolu ning vanglas läbitud rehabiliteerivad tegevused ei kaalu üles M. Eelmaad iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid. Vangla iseloomustusest nähtub, et vangistust kannab M. Eelmaa juba neljandat korda. Senised vangistused ei ole muutnud teda õiguskuulekaks ning kohtul puudub veendumus, et see eesmärk oleks saavutatud ka praeguse vangistusega. Nimelt ei nähtu vangla iseloomustusest võrreldes viimase ennetähtaegse vabastamise menetlusega uusi kaalukaid asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et nüüd on M. Eelmaa mõistnud toimepandud kuritegude raskust ning risk tema poolt uute samalaadsete kuritegude toimepanemiseks on madal.
  24. Vangistust kannab M. Eelmaa vägistamise, lapseealise seksuaalse ahvatlemise, lapsporno valmistamise ja alaealise alkoholi tarvitamisele kallutamise eest. Kuritegude ohvriteks oli kokku 6 last vanuses 2–11 aastat. Lisaks seksuaalsüütegudele M. Eelmaa ka jäädvustas (pildistas või filmis) kannatanute suhtes kuritegude toimepanemist. Muu hulgas salvestas M. Eelmaa videosse, kuidas ta 6–7-aastast last vägistas ning pildistas 2-aastast last pornograafilises situatsioonis. Kuriteod pani M. Eelmaa toime mitme aasta vältel ning erinevates asukohtades, sealhulgas lapse kodus tema vanemat külastades ning luues eelnevalt laste emadega usalduslikud suhted (käis naistel külas, toetas neid materiaalselt). Arvestades, et M. Eelmaa valis oma ea tõttu kergesti mõjutatavad ohvrid ning pani kuritegusid toime pika aja vältel, püsib kõrge risk tema poolt uute kuritegude toimepanemiseks.
  25. Rehabiliteerivate tegevuste läbiviijate tagasisidest ei nähtu, et M. Eelmaa oleks oma süüd toimepandud seksuaalkuritegudes täielikult tunnistanud ning mõistnud oma tegude tagajärgi kannatanutele. Oma kuritegusid on ta õigustanud, väites, et lapsed ise käitusid väljakutsuvalt, ta oli nende käitumisest mõjutatud ning samuti oli laste kasvatus selline, mis soodustas kuritegude toimepanemist (pered olid problemaatilised). Viimati läbitud seksuaalkurjategijate grupiprogrammi tagasiside kohaselt ei soovinud M. Eelmaa end avada, mistõttu oli raske hinnata, kui palju ta programmis käsitletud teemasid üldse endaga seoses analüüsis. 2

(7)
  1. M. Eelmaal on diagnoositud isiksushäire ja seksuaalsuunitluse häire. Isiksushäire tõttu on talle omane käitumismuster, mis sisaldab ühiskonnanormide eiramist, vähest empaatilisust ja ükskõiksust inimsuhetes, kriitikavaegust oma tegude suhtes ning soovimatust oma eluviise muuta. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole see isiksushäire ravitav. Vangla on M. Eelmaad iseloomustanud kui isikut, kes arutab teatud teemasid enesekeskselt ning kelle ohvriempaatia on moonutatud, mõtlemine ja käitumine on hetkeimpulsist lähtuv ning sotsiaalseid norme ja tavasid mittearvestav. Samuti ei ole M. Eelmaa suhtes
  2. aastal läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti kohaselt ravitav tema seksuaalsuunitluse häire. Kuigi M. Eelmaa on nõus pöörduma seoses seksuaalprobleemidega Viljandi Haiglasse ravile, ei ole tal võimalik neist probleemidest täielikult vabaneda. Samas on tal võimalik hoida probleemkäitumist kontrolli all. Kohus pole aga kindel, kas M. Eelmaa on vabaduses motiveeritud ravikohustust pika perioodi vältel täitma, kuna varasematel kriminaalhooldusperioodidel ta rikkus käitumiskontrolli nõudeid ning jätkas kuritegude toimepanemist. Ka selgub vangla materjalidest, et M. Eelmaale on määratud vanglas distsiplinaarkaristus võõras kambris viibimise eest, mis näitab, et ta ei ole suutnud viia oma käitumist kehtivate reeglitega kooskõlla isegi vanglas range järelevalve tingimustes.
  3. M. Eelmaa ennetähtaegse vabastamise taotluse läbivaatamisest võttis määratud kaitsjana osa vandeadvokaadi abi Marina Kelpman. Kaitsja esitas
  4. jaanuaril 2022 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 81,60 eurot. Kohus pidas esitatud taotlust põhjendatuks ja kinnitas selle taotluse pealdisena. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § 43 lg 2 p-le 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb nimetatud kaitsjatasu M. Eelmaalt riigituludesse sisse nõuda. Määruskaebused
  5. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused M. Eelmaa ja tema kaitsja vandeadvokaat Sirje Must.
  6. M. Eelmaa taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist nii enda vabastamata jätmise kui ka menetluskulude osas. Samuti taotleb ta seda, et teatud osa maakohtu määrusest jäetaks avalikustamata. Ta toob välja järgmised argumendid.
  7. Vangla ja prokuröri vabastamist mittetoetavat seisukohta arvestada ei saa. Ka vangla iseloomustust ei tohi arvestada, kuna isikliku toimikuga tutvumise lehelt nähtub, et vanglaametnikud ei tutvunud M. Eelmaa isikliku toimikuga ning seega koostati iseloomustus puudulikult. Kontrollida tuleks sedagi, kas M. Eelmaa isikliku toimikuga tutvus maakohus. Kui maakohus sellega ei tutvunud, tuleb maakohtu määrus tühistada juba seetõttu.
  8. Ennetähtaegne vabastamine ei ole välistatud ühegi kuriteokoosseisuga. Maakohus jättis M. Eelmaa lubamatult vabastamata just toimepandud seksuaalkuriteole rõhudes. Kohus tugines eeskätt M. Eelmaa minevikule, tema arhiveeritud tegudele ja asjaoludele, mis ei ole viimaste kuritegudega seotud. Samas jättis kohus arvestamata vangistuse ajal toimunud positiivsed muutused ega põhjendanud selgelt, miks ei saa selliseid muutusi uskuda. Nüüdseks tunnistab M. Eelmaa oma probleemi ja tahab sellega tegeleda. 3
(7)
  1. Kohus jättis arvestamata, et M. Eelmaa on individuaalses täitmiskavas toodud eesmärgid saavutanud. Seega tuleb eeldada, et tema uue kuriteo toimepanemise risk ei ole enam kõrge ning piisab kriminaalhooldusest. Jääb arusaamatuks, milliseid raskeid kuritegusid võiks M. Eelmaa vabaduses toime panna ja kas vangistuse täielikul ärakandmisel on see oht kadunud. Kui lähtuda eeldusest, et isiku käitumine ei muutu ja ta kujutab endast ühiskonnale jätkuvat ohtu, siis tekib paratamatult küsimus, kuidas saab karistuse eesmärke saavutada ja miks on vaja mõista kuriteo toime pannud isikule pikaajaline vangistus. Mõtlemine ja oskused muutuvad juba vanuse kasvamisega.
  2. Rehabiliteerivate programmide läbiviijad kinnitavad, et M. Eelmaa tunnistab täies ulatuses oma süüd. Programmide tagasisidest nähtub, et M. Eelmaa on arenenud ja õppinud asju nägema. Ka kohtuistungil selgitas M. Eelmaa õpitut ja toimunud muutusi ning tõi olulise asjaoluna välja elukohamuutuse, et juhuslikul kohtumisel ohvreid mitte traumeerida. Selline empaatia on vaid positiivne. Juba toimunud muutused, keskkonnavahetus, perekonna toetus ja M. Eelmaa soov tugiisiku kaasamiseks aitavad kuriteoriske maandada. Lisaks on M. Eelmaa nõus alluma elektroonilisele valvele ning minema Viljandi Haigla psühholoogi juurde ravile. Vastavalt vajadusele võib raviasutus määrata ka medikamentoosse ravi, mis aitab mõtteid ja seksuaalsust kontrolli all hoida. Kohus jättis arvestamata M. Eelmaa ema vestlused psühholoogiga ning asjaolu, et vanglas ei ole enam võimalik viia M. Eelmaaga läbi täiendavaid sotsiaalseid tegevusi.
  3. Kohus tõlgendas vääralt M. Eelmaa meditsiinilist diagnoosi, võttes arvesse
  4. aastal läbiviidud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti. See ekspertiis teostati M. Eelmaa süüdivuse küsimuse lahendamiseks. Siis oli M. Eelmaa alles vahi alla võetud ning ekspertiis viidi läbi 15-minutise vestlusena. Ekspertiisiakt oli puudulik, suures osas üldmõisteline, puudusid kindlad faktid ja isikuomaduse erisused.
  5. Kohus viitas sellele, et M. Eelmaa on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. See teave seondub aga M. Eelmaa arhiveeritud karistusega, mistõttu ei saa seda arvestada. Seega oleks kriminaalhooldus ja elektrooniline valve asjakohased. Maakohus tugines põhjendamatult ka distsiplinaarkaristusele.
  6. Maakohtu määrusega välja mõistetud menetluskulud palub M. Eelmaa jätta vangla kanda. M. Eelmaa sõlmis
  7. oktoobril 2021 õigusabikokkuleppe vandeadvokaat Sirje Mustaga ja andis sellekohase avalduse ka Tartu Vangla töötajale. Ta küsis vangla esindajalt kaks korda üle, kas sellega on korras. Vanglatöötaja andis talle jaatava vastuse ja ta uskus, et kohus on tema lepingulisest kaitsjast teadlik. Selgus aga, et vangla unustas kaitsjavahetuse avalduse kohtule edastada. Vanglaametnikud seda eksimust tunnistasid. Kuna M. Eelmaa pole kaitsjaga tekkinud segaduses süüdi, siis ei tohi temalt kaitsjatasu välja mõista, vaid jätta see vangla kanda.
  8. Kaitsja taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist M. Eelmaa vabastamata jätmise osas ja tema ennetähtaegset vabastamist. Kaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised. Kohtumäärusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes jõudis kohus veendumusele, et M. Eelmaa võib panna toime uusi kuritegusid. M. Eelmaa suhtes esineb mitmeid positiivseid asjaolusid. Lisaks vangla iseloomustuses märgitud asjaoludele avaldas M. Eelmaa kohtuistungil, et ta on võtnud ühendust Jämejala psühhiaatriakliinikuga ja on jõudnud kokkuleppele sealse spetsialistiga, kes on nõus osutama talle peale vabanemist abi seoses temal esinevate seksuaalprobleemidega. Vabanemisel asuks M. Eelmaa elama Ida-Virumaale, kus elab tema õde ja venna pere. M. Eelmaa ema, vend ja vennanaine on nõus, et ta asub vabanemisel elama nende korterisse koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kuriteod pani M. Eelmaa toime Pärnumaal ning seetõttu puudub tal vabaduses igasugune kokkupuude varasema tutvusringkonna ja keskkonnaga. Nõustuda ei saa maakohtuga, et M. Eelmaa õigustas oma distsiplinaarkaristust. Küll aga on teada, et vanglas oli kuni viimase ajani tavapärane, et vangid võisid viibida ka teiste vangide kambrites. 4
(7)Ringkonnakohtu seisukoht
  1. Kõigepealt selgitab ringkonnakohus, et taotlusega jätta osa maakohtu määrusest avalikustamata peab M. Eelmaa pöörduma esmalt maakohtu poole. Alles siis, kui maakohus jätab selle taotluse rahuldamata, saab ta vaidlustada kõnesolevas küsimuses tehtava maakohtu määruse lähtuvalt KrMS § 4081 lg-st 5 ringkonnakohtus. Seega jätab ringkonnakohus M. Eelmaa taotluse läbi vaatamata.
  2. M. Eelmaa soovib teada, et kui lähtuda eeldusest, et isiku käitumine ei muutu ja ta kujutab endast ühiskonnale jätkuvat ohtu, siis kuidas saab karistuse eesmärke saavutada ja miks on vaja mõista kuriteo toime pannud isikule pikaajaline vangistus. On tõsi, et vangistuse primaarne eesmärk on inimese suunamine õiguskuulekale teele (vangistusseaduse (VangS) § 6 lg 1). Samas aga ilmneb sellestsamast sättest, et vangistusel on veel teinegi eesmärk: õiguskorra kaitsmine. Lisaks sellele leitakse õigusteoorias, et preventiivsete eesmärkide kõrval on karistuse mõte endiselt ka kurjategijale tema kuriteo eest talle ebameeldival moel kätte maksmine ehk tasumine (Kiris, Pikamäe, Sootak. Sanktsiooniõigus. 2017, II/27 ja 89). Niisiis on karistus vangistuse näol põhjendatud ka siis, kui pole (kuigivõrd) alust loota, et see muudab inimese õiguskuulekaks: esiteks on vanglas olles uute kuritegude sooritamine keeruline ja teiseks peab inimene lunastama oma süü, olles allutatud talle ebameeldivale meetmele. Ennetähtaegse vabastamise menetlusse ei puutu kuidagi see, kas vangistuse tähtaegsel lõppemisel on inimene veel ohtlik või mitte. Ohtliku inimese puhul võiks muude eelduste täidetusel olla põhjendatud karistusjärgne käitumiskontroll – aga selle jaoks on ette nähtud eraldi menetlus.
  3. Kolmandaks vastab ringkonnakohus M. Eelmaa etteheidetele, mis seonduvad tema isikliku toimikuga tutvumisega. Ringkonnakohtu hinnangul on alusetu M. Eelmaa kahtlus, et tema suhtes vangla iseloomustuse koostanud vanglaametnik ei tutvunud tema isikliku toimikuga ning koostas seetõttu iseloomustuse puudulikult. Ringkonnakohus ei tuvasta vangla iseloomustuses mingisuguseid ilmseid puudujääke. Selles on käsitletud kõiki vajalikke M. Eelmaa elukäiku puudutavaid teemavaldkondi. Sellise iseloomustuse koostamiseks pidi vanglaametnik tutvuma ka M. Eelmaa isikliku toimikuga. Et isikliku toimikuga tutvumise kohta ei ole tehtud toimikusse märget vastavalt vangla sisekorraeeskirja § 29 lg-le 4, võib olla tingitud nt unustamisest või mingist muust põhjusest, kuid selle põhjal ei saa veel järeldada, et vanglaametnik koostas iseloomustuse isikliku toimikuga tutvumata. Samuti ei ole ringkonnakohtul alust kahelda selles, et M. Eelmaa isikliku toimikuga tutvus maakohus. VangS § 76 lg 1 p 1 kohaselt edastab vangla kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise arutamiseks kohtule muu hulgas kinnipeetava isikliku toimiku ning lähtuvalt maakohtu istungisekretäri
  4. veebruari 2022 kaaskirjast, millega tagastati M. Eelmaa isiklik toimik vanglale, ei ole mingisugust põhjust kahelda, et nii toimis vangla ka praeguses asjas.
  5. M. Eelmaa ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. aprilli 2017 määrus asjas nr 31-1-12-17, p 16)
  7. Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus M. Eelmaad vabastamata jättes sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Tõsi, 5
(7)maakohus viitas sellele, et M. Eelmaa rikkus varasematel kriminaalhooldusperioodidel käitumiskontrolli nõudeid ning jätkas kuritegude toimepanemist. Et hetkel on M. Eelmaal vaid üks kehtiv kriminaalkaristus ja see karistus ei seondu kriminaalhooldusega, tugines maakohus järelikult M. Eelmaa varasemate kustunud karistustega seonduvatele andmetele. Lähtuvalt karistusregistri seaduse §-st 5 ei ole see lubatav. Siiski oli M. Eelmaa vabastamata jätmise otsustus iseenesest õige ning eeltoodud eksimus ei too kaasa maakohtu määruse tühistamist.
  1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema.
  2. M. Eelmaa distsiplinaarrikkumist ei pea ringkonnakohus uute kuritegude ohtu prognoosides oluliseks. Positiivsetest asjaoludest tuleb esile tuua osalemise vangla tööhõives, sotsiaalprogrammis „Uus suund“ ja seksuaalkurjategijate grupiprogrammis, samuti vabaduses kindla, seniste kuritegude toimepanemise kohast kaugele jääva ja elektroonilise valve kohaldamiseks sobiva elukoha olemasolu, toetavate lähedaste olemasolu ning soovi tugiisiku saamiseks. Iseenesest on positiivne seegi, et vabanedes on M. Eelmaa nõus minema ravile ning on raviasutusega juba ka ühendust võtnud. Siiski ei kaalu need positiivsed asjaolud üles negatiivseid tegureid.
  3. Eeskätt tuleb negatiivne retsidiivsusprognoos teha M. Eelmaa kuritegude põhjal. M. Eelmaa pani toime terve rea seksuaalkuritegusid laste vastu. Need kuriteod sooritas ta mitme aasta jooksul kuue erineva lapse suhtes vanuses 2–11 aastat. Ta astus alla 10-aastaste lastega suguühendusse ja pani nende suhtes toime muidki sugulise iseloomuga tegusid, näitas ühele 5-aastasele kannatanule pornograafilise sisuga faile ning tõmbas 11-aastase kannatanu enda sülle ja katsus teda rindade ning suguelundite piirkonnast. Samuti pildistas ta lapsi pornograafilistes ja erootilistes situatsioonides ning filmis oma seksuaalkuritegusid laste suhtes. Erinevaid alaealisi lapsi pornograafilistes ja erootilistes situatsioonides kujutavaid pildi- ja videofaile leiti temalt kokku üle tuhande. Lisaks andis ta ühele alaealisele alkoholi ja sigarette. Nt erinevalt oma lapsi ära kasutanud inimestest (nn intsestikurjategijatest) rakendas M. Eelmaa ohvrite leidmiseks märkimisväärset kriminaalset energiat: ta otsis välja n-ö problemaatilised pered, lõi nendega suhted ja pani siis toime seksuaalkuriteod. Nagu öeldud, ei langenud M. Eelmaa ohvriks mitte üks-kaks, vaid suisa kuus last – ja seksuaalkuriteod olid vägagi erinevat laadi. Seetõttu tuleb M. Eelmaad pidada äärmiselt ohtlikuks kurjategijaks: esiteks olid kuriteod rasked ja teiseks võib M. Eelmaa sihikindlat ja oskuslikku käitumist arvestades karta, et ta üritab sarnaseid tegusid sooritada tulevikuski.
  4. Igati põhjendatult arvestas maakohtus M. Eelmaal diagnoositud isiksushäiret ja seksuaalsuunitluse häiret. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjust ekspertide arvamuses kahelda. Kuna kumbki diagnoositud häire pole ravitav ning nende tõttu on norme järgiv käitumine M. Eelmaale raskendatud, tema empaatia- ja kriitikavõime on vähene ning puudu võib jääda tegelikust motivatsioonist oma eluviise muuta, siis võivad need häired soodustada M. Eelmaa kuritegelikku käitumist ka edaspidi.
  5. Alarmeeriv on see, et toimepandud tegusid on M. Eelmaa õigustanud ohvrite käitumisega. Seega ei pruugi ta täielikult mõista, et just tema täiskasvanuna käitus valesti ning võib edaspidigi sarnastes olukordades käituda kuritegelikult, lükates vastutuse selle eest ohvritele. Ka seksuaalkurjategijate grupiprogrammi kokkuvõttest nähtuvalt hoiab M. Eelmaa suhted oskuslikult piisavalt pinnapealsed ja väldib enda liigset avamist. Probleemiks võib osutuda emotsioonide liigne allasurumine. Samuti jäi tema puhul domineerima plaan vältida riskitegureid väliste olude ja vahenditega. 6
(7)
  1. Sisemise motivatsiooni kohta ei ütle midagi kindlat ka M. Eelmaa soov pöörduda vabaduses ravile. See soov ja lubadus võib vabalt olla kantud vaid eesmärgist kindlustada oma ennetähtaegne vabastamine. M. Eelmaast tulenevat ohtu ei ole võimalik maandada ka elektroonilise valvega, kuna see valve ei välista nt lapspornoga seonduvate kuritegude toimepanemist kodus. Samuti võib elektroonilisele valvele allutatud isikule anda mõningat liikumisvabadust väljaspool kodu, mil tema suhtlemine ja liikumine ei ole täielikult kontrollitav. Seega võib M. Eelmaa otsida uuesti kontakti alaealistega ning panna nende suhtes toime uued kuriteod. M. Eelmaa viitab sellele, et on vanemaks saanud. 40-aastast meest ei saa aga pidada vanaks.
  2. Kuna eeltoodud põhjustel ei saa M. Eelmaa suhtes teha positiivset retsidiivsusprognoosi ning tema kuriteoriske ei saa piisavalt maandada ka ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhooldusega, on tema vabastamata jätmine õige. Seda ei muuda asjaolu, et väidetavalt ei ole M. Eelmaaga vanglas enam võimalik läbi viia täiendavaid sotsiaalseid tegevusi. Ei ole olemas põhimõtet, et kui inimese ohtlikkust ei saa vanglas enam maandada, tuleb ta vabastada. Tal tuleb hoopiski vangistus lõpuni kanda.
  3. M. Eelmaa vaidlustab ka maakohtu otsustust mõista temalt menetluskuluna välja kaitsjatasu. Selles osas on määruskaebus osaliselt põhjendatud. Nimelt nähtub Tartu Vanglast
  4. novembril 2021 M. Eelmaa ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks kohtule esitatud materjalide juurde lisatud avaldusest, et M. Eelmaa soovis ennetähtaegse vabastamise kohtuistungist kaitsja osavõttu. Samas märkis ta nimetatud avalduses ka seda, et tal on olemas kokkulepe vandeadvokaadi abi M. Kelpmaniga tema kaitsmiseks. Sellest võib järeldada, et M. Eelmaa ei soovinud kaitsja määramist riigi õigusabi korras. Siiski määras maakohus talle
  5. novembri 2021 määrusega riigi õigusabi korras kaitsja, kelleks sai M. Kelpman. M. Kelpman tegi kohtuistungil osalemiseks ka ettevalmistusi, mille eest küsis riigi õigusabi tasu ja maakohus pidas küsitud tasu põhjendatuks. Vaidlus on selles, kelle kanda tuleb see kulu jätta – maakohus mõistis selle välja M. Eelmaalt, kuid M. Eelmaa hinnangul tuleks see jätta vangla kanda. Ringkonnakohus nõustub, et M. Eelmaalt ei ole põhjendatud seda kaitsjatasu välja mõista, kuna maakohus lähtus vääralt eeldusest, et M. Eelmaa soovib talle kaitsja määramist. Maakohtu eksimuse tõttu tekkinud menetluskulu ei ole õige mõista välja M. Eelmaalt, kuid samas ei saa seda jätta ka vangla kanda – see kulu jääb riigi kanda.
  6. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  7. veebruari 2022 määruse osas, millega maakohus mõistis M. Eelmaalt menetluskuluna välja kaitsjatasu 81,60 eurot ning jätab selle menetluskulu riigi kanda. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. M. Eelmaa määruskaebuse rahuldab ringkonnakohus osaliselt ning tema kaitsja määruskaebuse jätab rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.