KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 22.02.2022 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-15-5408 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Valentina MICHELSON Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Asja läbivaatamise kuupäev 17.02.2022 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Pjotr ZLOBINI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Pjotr ZLOBIN sünd. 09.06.1986, isikukood 38606090227, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx xxx xxxmaa, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 30.05.2021 ja lõpp 10.09.2022 Jätta Pjotr ZLOBIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt Pjotr ZLOBINILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti (s.h. materjalidega tutvumine 27 €, kohtuistungil osalemine 27 €, käibemaks 10,80 €). Välja mõista Pjotr ZLOBINILT kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti. Kaitsjatasu tuleb Pjotr ZLOBINIL tasuda Maksuja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 Luminor Bank nr EE
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700051413 ning selgitus „Pjotr ZLOBIN 115-5408 menetluskulud“. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Pjotr Zlobini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Pjotr Zlobin on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.07.2015 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §120 lg.1, §121 lg.2 p.1, 2, 3 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2, §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 6 kuud 17 päeva. KarS §69 lg.1, 3 alusel asendati mõistetud karistus 1 aasta 6 kuud 17 päeva vangistust üldkasuliku tööga 557 tundi tegemise tähtajaga 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal oli Pjotr Zlobin kohustatud täitma KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §75 lg.2 p.1, 2, 21, 4, 8 sätestatud lisakohustusi. Harju Maakohtu 20.11.2017 määrusega pöörati Pjotr Zlobinile Harju Maakohtu 16.07.2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 3 kuud 11 päeva vangistust täitmisele, sest süüdimõistetu ei ilmunud kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ja hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3 korda, 1 karistus on arhiveeritud ja vanglas viibib teist korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on puudulik probleemide lahendamise oskus ja impulsiivsus. Kinnipeetavat ei ole temast mitteolenevatel põhjustel veel vanglas tööle määratud. Kinnipeetav alustas vangistuses alates 26.11.2021 sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening läbimist. Kinnipeetav soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda õe elukaaslasele kuuluvasse heas korras 2-korruselisse eramajja aadressil xxx xxx xxxmaa, kus elavad kinnipeetava õde, õe elukaaslane ja 2 alaealist last. Kinnipeetava õde on nõus talle eluaset kuni üüripinna leidmiseni pakkuma. Kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Kinnipeetav lahkus enne vangistust Eestist kriminaalhooldajalt luba saamata ning töötas umbes 5 aastat Soomes. Kinnipeetava õde on valmis kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral oma ehitusvaldkonnas tegutsevas ettevõttes xxx xxx kohal tööd pakkuma. Kinnipeetaval on 14.12.2021 seisuga tasumata rahalisi kohustusi summas 18 064,66 €, vabanemisfondis on 175 €. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema ja õde – emaga on head ja toetavad suhted, õega suheldakse, kuid lähedased ei ole. Kriminaalhooldaja hinnangul pisendab kinnipeetav oma kuritegusid ja väidab, et elukaaslane mõtles paljud asjad välja. Kriminaalhooldaja leiab, et kinnipeetava tahe alluda kriminaalhoolduse nõuetele on minimaalne, sest ta lahkus ilma loata Eestist. Kinnipeetav on ohtlik avalikusele ja kõrgohtlik konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 22%, uue 2 vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 40%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 10.09.2022, mille kestel on kinnipeetav kohustatud täitma KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.2, 4 sätestatud lisakohustusi. Abiprokurör Sergei Listov maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu istung Kinnipeetav Pjotr Zlobin selgitas maakohtu istungil, et käesolevaks hetkeks on möödunud mitu aastat ning ta näeb asju teisiti. Kinnipeetav lisas, et ta soovib alustada uut elu ja hakata oma võlgasid maksma. Kinnipeetaval märkis, et tal on uus tütarlaps, kellega käib ta juba 3 aastat ja kes ootab kinnipeetava vangistusest vabanemist. Kinnipeetav teatas, et ta ei toeta kriminaalset subkultuuri ja tal ei ole kuritegelikke sidemeid. Kinnipeetav selgitas, et ta asub vabaduses koheselt tööle ja üürib korteri ning asub elama Eestisse või tüdruku juurde Soome. Kinnipeetav kahetseb väga toimepandud tegu. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et Pjotr Zlobini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Kaitsja märkis, et vangla iseloomustusest ei selgu, millest lähtudes on tehtud arvamus, et kinnipeetav tuleks jätta ennetähtaegselt vabastamata, kuigi tema kuritegevuse risk ei ole kõrge. Kaitsja oli juhtis maakohtu tähelepanu asjaolule, et ringkonnaprokuratuuri arvamus on põhistamata. Kaitsja oli seisukohal, et kõige olulisem on kinnipeetava käitumine vangistuses, mis on Pjotr Zlobini puhul positiivne. Kaitsja selgitas, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta osales aktiivselt sotsiaalprogrammis. Kaitsja lisas, et kinnipeetaval on vabaduses kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. Kaitsja möönis, et kinnipeetav hoidis kõrvale karistuse kandmisest ja oli pikalt tagaotsitav, kuid kuritegu on toime pandud 7 aastat tagasi ja vahepealsel ajal ei ole kinnipeetav uusi õigusrikkumisi toime pannud. Eeltoodu näitab kaitsja hinnangul, et vabaduses ei hakka kinnipeetav uusi kuritegusid toime panema. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Maakohus nõustub kaitsjaga ja märgib, et ilma põhistuseta väiteid maakohus ei arvesta. 3 Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse §6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on 2 kehtivat kriminaalkaristust ja viimane kuritegu on toime pandud katseajal. Asja materjalidest nähtub ka, et olenemata katseajal toime pandud kuriteost asendati vangistus üldkasuliku tööga. Sellegipoolest ei suutnud Pjotr Zlobin katseaja tingimustest kinni pidada, sest ta hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja ei ilmunud kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel registreerimisele, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt lahkus Pjotr Zlobin Eestist ja töötas seejärel 5 aastat Soomes. Eeltoodust tulenevalt on vähetõenäoline, et kinnipeetav suudab uuesti käitumiskontrollile edukalt alluda. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta läbib parasjagu vangistuses sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat hea käitumise eest vangistuses ja taasühiskonnastavas tegevuses osalemise eest, kuid peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 toodud asjaolusid. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda õe juurde koos õe perekonnaga, kus tal lubatakse viibida kuni isikliku üüripinna leidmiseni. Kinnipeetava õde on valmis talle ehitusel xxxtöölisena tööd pakkuma. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava lähedasteks õde ja ema, kuigi head suhted on kinnipeetaval vaid viimasega. Maakohtu istungil tõi kinnipeetav välja, et ta on juba 3 aastat lähedastes suhetes tütarlapsega, kes ootab tema vangistusest vabanemist. Maakohus tunnustab kinnipeetavat, et tal on olemas kindel vabanemisjärgne elu- ja töökoht ning teatav lähedaste toetus. Samas arvestab maakohus ka asjaoluga, et kinnipeetava suhted õega ei ole lähedased, mistõttu võib ta habraste suhete katkemisel peavarjuta jääda. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on ohtlik avalikusele ja kõrgohtlik konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 22% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise 4 tõenäosus 2 aasta jooksul on 40%. Maakohus nõustub siinkohal kaitsjaga ja eeltoodud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, sest vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on 14.12.2021 seisuga tasumata rahalisi kohustusi summas 18 064,66 € ja vabanemisfondis on 175 €. Maakohtu hinnangul annavad märkimisväärselt suured võlanõuded kogumis impulsiivse käitumisega kaalu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele. Kokkuvõttes on maakohus seisukohal, et Pjotr Zlobini poolt on uute kuritegude toimepanemise risk vabanemisel suur. Nimelt puudub maakohtul veendumus, et kinnipeetav suudab tema üle kehtestatud korrale alluda, sest selline võimalus oli talle juba varasemalt antud. Kui ühel korral ei suutnud kinnipeetav talle antud usaldust pidada, siis vabastamine sama otsusega mõistetud karistuse kandmiselt teistkordselt ei ole kuidagi mõistlik ega põhjendatud. Samal seisukohal on ka kriminaalhooldaja, kes kahtleb kinnipeetava suutlikkuses käitumiskontrollile edukalt alluda. Maakohus möönab, et kinnipeetava käitumisele vangistuses ei ole küll midagi ette heita, kuid nimetatu ei ole ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Võttes arvesse, et kinnipeetava tüdruksõber elab Soomes ja suhted õega on siinmail kesised, läheb ta suure tõenäosusega taaskord esimesel võimalusel välismaale elama. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsjana vandeadvokaat Kaido Kooga, kes esitas taotluse kaitsekulude hüvitamiseks summas 64,80 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja. Kaitsjatasu kuulub vastavalt KrMS §2 p.4, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-1-16 ja KrMS §175 lg.1 p.4 alusel väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5