) § 424 lg 1 alusel tagasi ning palub menetluse lõpetada. Avaldaja palus mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 1948,20 eurot ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. 02.11.2021 istungil kohus peatas menetluse, kuna 24.09.2021 üldkoosoleku otsuse vaidlustamise tähtaeg ei olnud saabunud. Puudutatud isik kinnitas 24.09.2021 koosolekul varasemat, 20.12.2020 otsust, mida avaldaja vaidlustas, teist koosoleku otsust ei ole avaldaja vaidlustanud. Avaldaja kanda jäävad puudutatud isiku menetluskulud (õigusabikulud) 777 eurot kooskõlas
168 lg-ga 4, mis sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg-le 4 palus avaldaja mõista tema kasuks välja menetluskulud 1948,20 eurot ja viivise menetluskuludelt. Kohus on meelevaldselt jätnud puudutatud isiku menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik korraldas 24.09.2021 üldkoosoleku, kus korteriomanikud võtsid vastu vaidlustatud otsusega samasuguse otsuse. Üldkoosolek toimus peale avaldaja pöördumist kohtusse, s.t puudutatud isik kutsus üldkoosoleku kokku, et korrastada 22.12.2020 õigusvastaselt vastu võetud otsust. Seega puudutatud isik tunnistas, et avaldus oli põhjendatud. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 6. XXXX korteriühistu vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. 3 Vastuväidete kohaselt jättis maakohus õigesti menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja seisukoht, et ta on avalduse tagasi võtnud, kuna puudutatud isik on avaldaja nõude pärast avalduse esitamist rahuldanud, on ekslik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.
lg 1 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määruse vaidlustas avaldaja menetluskulude tema kanda jätmise ning temalt väljamõistmise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3). Seetõttu kontrollibki ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
Puudub vaidlus, et
on kohaldatav ka hagita menetluses tehtavate menetlust lõpetavate lahendite puhul.
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nimetatud sätet valesti kohaldanud, kuivõrd maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu, mis põhjusel avaldaja avalduse tagasi võttis. Menetluse lõpetamisel
lg-te 4 ja 5 järgi sõltub menetluskulude jaotus eelkõige sellest, kes menetlusosalistest on kohtuvaidluse põhjustanud. Praegusel juhul pöördus avaldaja kohtusse põhjendatult, s.t avaldaja saavutas pärast kohtusse pöördumist puudutatud isiku tegevuse tulemusena eesmärgi, milleks ta kohtusse pöördus. Asja materjalidest nähtuvalt vaidlustas avaldaja puudutatud isiku 20.12.2020 üldkoosoleku otsuse, millega otsustati paigaldada trepikodadesse ja maja ümber videovalve. Avaldaja tugines muuhulgas KrtS § 21 lg-te 2 ja 4 rikkumisele. Pärast maakohtu 24.08.2021 istungit toimus puudutatud isiku 24.09.2021 üldkoosolek, kus võeti vastu analoogne otsus videovalve paigaldamise kohta ning kiideti heaks juhatuse eelnev tegevus videovalve paigaldamisel. Puudutatud isik palus seetõttu menetluse lõpetada. Avaldaja esitas 16.12.2021 taotluse avalduse tagasivõtmiseks ja menetluse lõpetamiseks (tl 158), kuna 24.09.2021 puudutatud isiku üldkoosolek oli läbi viidud kooskõlas KrtS-i vastavate sätetega. Eeltoodu kinnitab, et avaldaja pöördus kohtusse põhjendatult ning sellest tingituna korraldas puudutatud isik 24.09.2021 uue üldkoosoleku kooskõlas KrtS §-s 21 sätestatud nõuetega ning millel kinnitati 20.12.2020 vastuvõetud otsust. Menetluskulud tuleb seetõttu jätta
S § 20 lg 1 teise lause kohaselt korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktides 1-5; §-des 20 ja 201, § 21 lõigetes 6-9, 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. Nimetatud sättest tulenevalt ei kohaldata MTÜS § 24 lg-t 2 (samuti TsÜS § 38 lg 5 teist lauset) korteriomanike üldkoosolekutel vastuvõetud otsuste vaidlustamisel ning maakohus on 02.11.2021 menetluse peatamise määruses ja sellele eelnenud kohtuistungil (tl 148-149) avaldajat MTÜS § 24 lg 2 kohaldamisel eksitanud. Samas ei mõjuta nimetatud maakohtu poolne 4 MTÜS § 24 lg 2 ebaõige kohaldamine ja menetluse peatamine menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmist. 11. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad avaldaja menetluskulud lepingulise esindaja õigusabikuludest (tl 177-178). Asja materjalidest nähtuvalt osales avaldaja lepinguline esindaja 24.08.2021 ja 02.11.2021 kohtuistungitel ning esitas menetluse lõpetamise taotluse (tl 158) ning menetluskulude nimekirja. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud lepingulise esindaja toimingud vajalikud
lg 1 tähenduses, samuti on põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu määr 60 eurot. 24.08.2021 kohtuistung kestis 1 tund ja 5 minutit ning koos selleks ettevalmistamisega on põhjendatud ajakulu kokku 3 tundi. Lähtudes tunnitasu määrast 60 eurot on põhjendatud õigusabi tasu seega 180 eurot. 02.11.2021 kohtuistung kestis 30 minutit ning koos selleks ettevalmistamisega (tutvumine puudutatud isiku 18.10.2021 seisukohaga) on põhjendatud õigusabile kulunud aeg kokku 1 tund ning tasu 60 eurot. Lisaks koostas avaldaja lepinguline esindaja menetluse lõpetamise taotluse ja menetluskulude nimekirja. Põhjendatud ajakulu nimetatud menetlusdokumentide koostamiseks on kokku 1 tund ja tasu suurus 60 eurot. Avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik tasu moodustab seega kokku 300 eurot (180+60+60). Puudutatud isiku 18.10.2021 menetlusdokumendi kohta ei ole maakohus avaldajalt seisukohta küsinud ning nimetatud menetlusdokumendis avaldatud seisukohta arutati 02.11.2021 kohtuistungil. Puudutatud isiku 22.12.2021 esitatud menetluskulude nimekirja kohta ei ole maakohus avaldajalt samuti seisukohta küsinud. Seetõttu ei ole avaldaja lepingulise esindaja kulud, mis seonduvad vastuste koostamisega puudutatud isiku 18.10.2012 ja 22.12.2021 menetlusdokumentidele vastuste koostamisega, põhjendatud ja vajalikud
Lisaks tuleb avaldaja lepingulisele esindajale maksta hüvitist kohtuistungitele sõitmiseks kulunud aja eest ning hüvitada sõidukulud. Riigikohus on 29.09.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-14-63261 asunud seisukohale, et analoogia korras saab sõidukulude hüvitamisel lähtuda justiitsministri 26.07.2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord). Lähtudes korra § 17 lg-test 1 ja 2 tuleb sõidukulude hüvitamisel lähtuda summast 0,15 eurot kilomeetri kohta. Sõidukulu suurus (marsruut Tallinn-Jõhvi-Tallinn) on kokku 99,60 eurot (166 km x 4 x 0,15). Sõidule kulutatud aja hüvitamist reguleerib korra § 151 lg 1 ning lähtudes advokaadibüroo ja õigusabi osutamise asukohta, on hüvitise suuruseks kokku 60 eurot (2 x 30 eurot, kui vahemaa on 151-200 kilomeetrit). Kokku moodustavad avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 551,52 eurot (sh õigusabikulu 300 eurot ja sõidukulu 159,60 eurot, millele lisandub käibemaks), mis tuleb puudutatud isikult välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.