Obsah (8)

§ 145§ 121§ 182§ 178§ 424§ 64§ 50§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. märtsil 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-20-88 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

§ 145

lg 2 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega,

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega,

§ 182

lg 1 järgi 2 kuu pikkuse vangistusega,

§ 178

lg 1 järgi 2 kuu pikkuse vangistusega ja

§ 424

lg 2 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust, mille kandmise algusajaks luges 23.10.2019.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võttis kohus Kaido Väljakolt ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 1 aastaks. Kohtuotsus jõustus 26.03.

1. 1.
2. Tartu Maakohus jättis 16.06.
3. a määrusega Kaido Väljako Harju Maakohtu 10.03.
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-88 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 07.07.
5. 1
6. Tartu Vangla esitas 29.12.2021 Tartu Maakohtule materjalid Kaido Väljako tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Kaido Väljako tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
7. Tartu Maakohtu 22.02.
8. a määrusega jäeti Kaido Väljako vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
9. Maakohus tuvastas kõigepealt, et Kaido Väljako suhtes on täidetud tema ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused, sh on tal olemas kindel elukoht. Positiivsena tõi maakohus välja selle, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused, probleeme ametnikega ei ole esinenud, on osalenud majandustöödel ning läbis sotsiaalprogrammid „Uus suund“ ja „Viha juhtimine“. Vabanemisel on tal olemas ka töökoht ja toetavad lähedased. Samas leidis maakohus, et nii lähedaste toele kui ka töökoha olemasolule ennetähtaegset vabastamist toetavat otsust rajada ei saa, sest nimetatud asjaolud pole uudsed – need olid kinnipeetaval olemas ka ajal, mil ta kuriteod toime pani. 3.
10. Kehtivaid kriminaalkaristusi on Kaido Väljakol kolm. Ta kannab karistust täisealise isiku poolt noorema kui neljateistaastase isikuga korduvalt suguühtesse astumise ja muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest. Samuti nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises situatsioonis kujutava pildi omandamise ja hoidmise eest ja teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt lähi- või sõltuvussuhtes. Lisaks on ta süüdi tunnistatud täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamises alkoholi tarvitamisele ja korduva mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Võrreldes varasemate kuritegudega on käesolevalt lisandunud vägivallakomponent ning alaealise suhtes toime pandud seksuaalkuritegu. Vangla iseloomustuses on välja toodud, et kuritegude toimepanemise põhjusteks on olnud mõningased lüngad mõtlemises ja arusaamis- ning puudulikud probleemilahendusoskused. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholiprobleemid ja impulsiivsus. Erinevad karistused ei ole süüdlasele vajalikku mõju avaldanud ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. 3.
11. Kohtuotsusest ilmneb, et süüdlane oli teadlik, et kannatanu on 13-aastane ning sugulise iseloomuga kui ka vägivaldseid tegusid on ta kannatanu suhtes toime pannud mitme kuu jooksul korduvalt. Nii varasemates ennetähtaegse vabastamise menetlustes kui ka käesolevas väidab kinnipeetav siiski, et esimene kord ta ei teadnud, et kannatanu on 13-aastane. Kinnipeetav püüab jätkuvalt oma rolli kuritegudes vähendada ja osaliselt süüd lükata teiste õlule. Kuigi kinnipeetav läbis rehabilitatsiooniprogrammi „Uus suund“, ei saa olla veendunud, et süüdlane on sisuliselt mõistnud oma senise käitumise ebaõigust ja lubamatust. Programmi läbiviija on tagasisides märkinud, et sisulised analüüsid ei läinud sügavaks. Kohtuistungil Kaido Väljako ei suutnud meenutada, mida programm talle õpetas või milliseid saadud teadmisi elus rakendada püüab, kuigi läbis selle alles hiljuti, s.o 21.06.2021 – 23.11.
12. Ka leidis, et probleeme seksuaalsuhetes pole tal olnud ja ei tule ka. Maakohus sellise Kaido Väljako seisukohaga ei nõustunud, sest siis poleks olnud põhjust Kaido Väljakole etteheiteid teha ja teda erinevates seksuaalset enesemääramist rikkuvates tegevustes süüdi tunnistada. Seega pole veenev, et vabaduses on süüdlane ilma vastava nõustamiseta või selge rehabilitatsiooniplaanita nii ükskõikse ja hoolimatu suhtumisega suuteline uutest õigusrikkumistest hoiduma. 3.
13. Kaido Väljako on otsinud alkoholisõltuvuse vastu abi ning 22.11.2017 määrati talle psühhiaatri poolt alkoholivastane ravi, mille ta läbis. Osales oktoobris 2019 kriminaalhooldaja korraldusel programmis Kainem ja Tervem Eesti, mis katkes vahi alla võtmise tõttu. 18.04.2018 – 20.06.2018 on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Paraku saab süüdlase käitumise 2 põhjal järeldada, et see ei ole positiivset tulemust andnud. Kohtuistungil avaldas süüdlane, et ei hakka vabaduses enam alkoholi tarvitama. On hakanud kirikus käima ja jätkab vabaduses seda. Kui peaks aga juhtuma, et tarvitab alkoholi, siis laseb ampulli panna. Maakohtu hinnangul on tegemist kergemeelse ja pealiskaudse suhtumisega probleemiallikasse, mida kinnipeetava puhul alkohol kindlasti on. Valdav osa kuritegudest on toime pandud alkoholijoobes ning iseloomustuse kohaselt võib süüdlane alkoholi tarvitades käituda vägivaldselt, millele viitavad toimepandud vägivaldsed kuriteod. Kui varasemad ravid, sotsiaalprogrammid jms pole kaasa toonud muudatust süüdlase käitumises ja ellusuhtumises, siis on väike tõenäosus, et üksnes senine 2-aastane vangistus on kardinaalselt erineva suhtumise joovastitesse kaasa toonud. Samuti nähtub isiku ütlustest, et ennetavaid meetmeid (kindel raviplaan, pöördumine psühholoogi/psühhiaatri juurde nõustamiseks jne) isik kasutada ei plaani, vaid tegeleda probleemiga taaskord siis, kui libastumine on juba toimunud. 3.
14. Kokkuvõtvalt iseloomustab süüdlast läbivalt ükskõiksus ja hoolimatus, riskiv, teisi ärakasutav ja kriminaalseid hoiakuid toetav elustiil, ühiskonnas kehtivaid norme järgib üksnes endale vajalikus ulatuses. Eelkirjeldatult iseloomustatud isikult on igati alus karta uusi kuritegusid ka tulevikus. Käesoleva menetluse raames pole esile kerkinud ühtki uut asjaolu, mis eristub varasemast ja mida võiks pidada ennetähtaegset vabastamist õigustavaks teguriks. Maakohus jäi seisukohale, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine poleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Määruskaebus
15. Tartu Maakohtu 22.02.
16. a määruse peale esitas määruskaebuse Kaido Väljako, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja vabastada ta karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. 4.
17. Esmalt leiab Kaido Väljako, et kuivõrd prokurör on andnud hinnangu elektroonilise valve alla vabastamata jätmise osas, on see õigustühine, kuna temal ei ole elektroonilise valve kohustust. Vangla ei toeta vabastamist kõrgete riskiprotsentide tõttu ning on jäänud kuriteo põhiseks, kuid tegelikult tuleb arvestada vangistuses viibitud aega. Kaido Väljako sõnul on tal toetav perekond, mida kohus ei ole arvestanud (samas asjas nr 1-15-9694 seda tegi). Ka pidi kohus arvestama sellega, et temal on töökoht. Ei tohi arvestada seda, mis oli enne vangistust. Vangistuse eesmärk on muuta isiku mõttemaailma, samuti muutub see vananedes. Lisaks on maakohus rikkunud kohustust tutvuda kinnipeetava isikliku toimikuga. 4.
18. Ei ole ühtegi kuritegu, mille puhul on ennetähtaegse vabanemise võimalus välistatud, mistõttu on lubamatu maakohtu väide, et mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegse vabastamise tõenäosus olema. Alkoholiga seonduv on lahti seletatud Riigikohtu lahendi nr 1-09-14104 p-s 25 ning kriminaalhooldaja valvab kohustuste täitmise järele, sh abistab, nõustab jms. Seega on tema riskid maandatud ja uute kuritegude toimepanemise risk piisavalt madal, et suunata ta kriminaalhooldusele. Kaido Väljako vangistus on olnud õiguspärane ja kohusetundlik, mistõttu on otstarbekas suunata ta kriminaalhooldusele. Samuti on Riigikohus seisukohal (1-19-2412), et sellega muutuks vaid karistuse kandmise viis. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Kaido Väljako vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta. 3
20. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.

1. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
2. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et maakohtul ei ole kohustust kohtumääruses kajastada kinnipeetava isikliku toimikuga tutvumist. Millest Kaido Väljako on sellise järelduse teinud, jääb selgusetuks, kuivõrd ka määruskaebuses ei ole seda väidet põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus sellel pikemalt ei peatu. Ka jääb arusaamatuks Kaido Väljako väide selle kohta, et prokurör on andnud hinnangu elektroonilise valvega mittevabastamise kohta. Kriminaalasja materjalide hulgas on prokuröri poolt 31.12.2021 esitatud arvamus (tl 12-14), milles puuduvad igasugused viited elektroonilise järelevalve kohaldamisele.
3. Kaido Väljako on seisukohal, et lähtuda tuleks vangistuses viibitud ajast ning kohus ei tohi aluseks võtta seda, mis oli enne vangistust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Nii sätestab

§ 76

lg 4, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega tuleb kohtul igal juhul arvestada nii varasemat elukäiku kui ka kuritegude toimepanemise asjaolusid, seda koostoimes teiste ülalmärgitud asjaoludega. Mis puudutab prokuratuuri ja vangla seisukohta vabastamise või vabastamata jätmise osas, siis kohus ei ole nende arvamustega seotud.

1. Ringkonnakohus nendib, et Kaido Väljakol on õigus, et ennetähtaegse vabastamise võimaluse arutamine on tagatud kõigile süüdimõistetutele. Samas ei tähenda Kaido Väljako poolt osundatud maakohtu seisukoht mitte seda, et tema vabastamine on välistatud raske kuriteo toimepanemise tõttu, vaid seda, et kuna osad kuriteod ohustavad ühiskonnaliikmeid suuremal määral kui teised, peavad süüdimõistetust tulenevad riskid olema nii madalad, et temalt ei oleks oodata samalaadsete kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et Kaido Väljako puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise oht niivõrd madal, et tema ennetähtaegne vabastamine oleks võimalik. Kuivõrd maakohus on veenvalt oma seisukohta põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole midagi sellele lisada, vastab ringkonnakohus vaid määruskaebuses esitatud väidetele.
2. Kaido Väljako puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, mida maakohus on korrektselt käsitlenud. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga selleski, et vaatamata eeltoodule on temalt karta uusi kuritegusid ka tulevikus. Maakohtul on õigus, et riski maandavaks ei ole enamasti põhjust lugeda neid tegureid, mis olid olemas ka kuritegude toimepanemise ajal. Eluja töökoha olemasolu ega ka lähedaste toetus ei takistanud Kaido Väljakot toime panemast mitmeid eriliigilisi kuritegusid. Millest tingituna peaksid need praegu ära hoidma uued kuriteod, ei nähtu ka ringkonnakohtule. Kuigi Kaido Väljako viitab sellele, et kohus on teises kriminaalasjas lugenud positiivseks lähedaste toetuse, ei anna see argument kaalu maakohtu määruse tühistamiseks. Nii sõltub kohtu seisukoht konkreetset kinnipeetavat iseloomustavatest asjaoludest, mis seda otsustust mõjutavad.
3. Ainuüksi süüdimõistetu positiivsetest vabanemisjärgsetest tingimustest ega heast käitumisest vanglas ei piisa tema ennetähtaegseks vabastamiseks, vaid hinnang tuleb anda ka uute kuritegude toimepanemise tõenäosusele. Riigikohus on välja toonud, et kuna

§ 76

4 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.

1. a määrus asjas nr 31-1-12-17, p 21).
2. Kaido Väljakol on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Karistust kannab ta erinevate kuritegude eest, mis ohustavad nii isiku tervist, seksuaalse enesemääramise õigust, alaealise arengut kui ka ühiskonda tervikuna. Varasemalt on Kaido Väljakot karistatud tingimisi vangistusega, kuid kuna ta jätkas kuritegude toimepanemist, mõisteti temale liitkaristuseks vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga. Ringkonnakohtu hinnangul on küll positiivne, et Kaido Väljako kandis selle karistuse ära ilma probleemideta (Kohtute Infosüsteemi andmetel), kuid see ei mõjutanud teda siiski edaspidi elama seadusekuulekalt. Sealjuures läksid kuriteod raskemaks.
3. Õige on see, et Kaido Väljakol puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on osalenud mitmetes taasühiskonnastavates ja riske maandavates tegevustes. Samas ei suutnud Kaido Väljako vaatamata sotsiaalprogrammi „Uus suund“ läbimisele sellest maakohtu istungil midagi meenutada, mis seab ka ringkonnkohtu jaoks kahtluse alla programmi mõju isiku edasisele käitumisele.
4. Kaido Väljako tunnistas maakohtu istungil, et alkohol toob ta tagasi vanglasse ning tulevikus ta enam seda ei tarvita. Samas ilmneb esitatud materjalidest ka see, et ta pisendab seda probleemi. Kaido Väljako viitab Riigikohtu lahendile ja leiab, et kriminaalhoolduse ja seal määratavate kohustustega on need riskid maandatud. Ringkonnakohus Kaido Väljako sellist optimismi ei jaga. Inimest, kes täiel määral ei tunnista alkoholiprobleemi tõsidust ega seda, et just see on olnud oluliseks kuritegude toimepanemist soodustanud teguriks, ei saa kriminaalhoolduslike meetmetega mõjutada alkoholi tarbimist kontrolli all hoidma. Nii on Kaido Väljako varasemalt läbinud erinevaid alkoholi tarvitamist maandavaid tegevusi, kuid ükski ei ole senini mõju avaldanud. Seega ei ole vähemalt praeguseks alkoholi tarvitamisest tulenevad riskid maandatud.
5. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Kaido Väljako suhtes ei ole uute kuritegude risk nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldus aitab teostada järelevalvet süüdimõistetu suhtes ning suunata teda õiguskuuleka eluviisi poole, kuid see ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist. Kaido Väljako ei ole käesoleva ajani aru saanud toimepandud seksuaalkuritegude tagajärgedest, õigustades end jätkuvalt sellega, et kannatanu nägi välja vanem, ning seetõttu ei ole vangistus oma eesmärki veel täitnud.
6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
7. veebruari
8. a määrus muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5