1-19-6828/67

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2022, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-19-6828 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Normund Saškovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Normund Saškovi (ik 38707142767) kaitsja vandeadvokaat Priit Palmiste, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. jaanuari
8. a otsusega tunnistati Normund Saškov süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat ja 1 kuu vangistust. N. Saškovi karistusaeg algas
9. märtsil
10. a ja lõppeb
11. aprillil
12. a.
13. Tartu Vangla esitas
14. detsembril 2021 Tartu Maakohtule taotluse N. Saškovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
15. Tartu Maakohtu
16. veebruari
17. a määrusega jäeti N. Saškov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
18. N. Saškovi on kriminaalkorras karistatud korduvalt ja vangistuses viibib esimest korda. Praegust vangistust kannab N. Saškov kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemise ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. N. Saškov pani kuriteod toime sõltuvuse rahuldamiseks ja materiaalse kasu saamise eesmärgil. Vangistuses on N. Saškov läbinud sotsiaalprogramme ja teinud majandustöid.
19. Maakohtu hinnangul on N. Saškovi soov muutusteks üksnes väline. Sisulisteks muutusteks N. Saškov siiski valmis ei ole. Seda kinnitab näiteks omal initsiatiivil põhihariduse omandamise katkestamine ja töötamisest keeldumine puuduva töövõime tõttu. Vanglas on N. Saškovil rohkesti vaba aega, mida õpingutega sisustada, sest söögi ja peavarju pärast muretsema ja perening olmeprobleemidega tegelema ei pea. Vabaduses seevastu ootavad argimured, pere ja iseenda ülalpidamisega seotu jne. Seega on üsnagi ebaloogiline, et isik, kes vangistuses õpingud katkestab, võiks nendega igasuguste probleemideta vabaduses jätkata. Sarnane olukord on N. Saškovil töötamisega. Enda sõnul on terve elu ametlikult töötanud, kuid vangistuses keeldub tööst tervislikel põhjustel. Samas vabaduses asuks N. Saškov koheselt tööle ja tema tervislik seisund siinkohal takistuseks ei saaks, sest ta hakkaks tööle füüsilist pingutust nõudvatel ametikohtadel. Seega on vangistuses tööst keeldumine ajendatud pigem kultuurilistest ja/või subkultuurilistest tõekspidamistest.
20. Vabaduses on N. Saškovi ülalpidamisel kolm last. Tema elukaaslane ei tööta ja ei ole valmis N. Saškovi materiaalselt toetama. N. Saškov pani koos elukaaslasega toime kuriteo, hoides kodus narkootikume. Kusjuures sel ajal olid kodus ka lapsed, kelle juures ka kanepit tarvitati. Suurim murekoht N. Saškovi puhul ongi narkootikumide tarvitamine. Tal on diagnoositud narkosõltuvus. Narkootikume asus N. Saškov tarvitama 14-aastaselt. Enne vangistust oli igapäevane kanepi tarvitaja. Samas avaldas N. Saškov kohtuistungil, et tal ei ole narkosõltuvust ja vabaduses ta ei plaani sõltuvusprobleemiga tegeleda. Kuigi vangistuses on narkootikume keeruline hankida ja tarvitada, ei ole tema varasemat sõltuvuskäitumist arvesse võttes reaalne, et ta enda sõltuvust vabaduses suudaks kontrolli all hoida.
21. N. Saškovi suhtumine õiguskorda on jätkuvalt ükskõikne, ta ei hooli oma tegude võimalikest tagajärgedest ega ühiskonnaohtlikkusest. Ta on kuritegelikult aktiivne olnud aastaid ja kuritegelik käitumine ei ole tema jaoks midagi erandlikku, vaid pigem on see osa tema tavapärasest eluviisist. On keskmisest tõenäolisem, et N. Saškov jätkab vabaduses kuritegude toime panemist. MÄÄRUSKAEBUS
22. Maakohtu määruse peale kaebuse N. Saškovi kaitsja advokaat P. Palmiste, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kokkuvõtvalt on kaitsja vastuväiteid maakohtu määrusele järgmised.
23. N. Saškov viibib esimest korda vangistusest ja tal puudub seega vabadusõigust enim piirav karistusõiguslik kogemus. Vangistus ei saa endas evida kättemaksu. Maakohtu väide, et N. Saškov läbib vangistuses rehabiliteerivaid tegevusi üksnes selleks, et ennetähtaegselt vabaneda, on meelevaldne. Rehabiliteerivate programmide eesmärgiks on kutsuda esile positiivseid nihkeid sisemaailmas, eelkõige kinnipeetava käitumises ja suhtumises õiguskorda, ning lõppkokkuvõttes suurendada tema väljavaateid ennetähtaegsele vabastamisele. Seda ei saa kinnipeetavatele ette heita. Maakohtu enda määrusest nähtub muuhulgas, et N. Saškov on sotsiaalprogramme läbinud positiivselt. Põhihariduse omandamisest loobumine ei ole selliseks kaalukaks asjaoluks, mis välistaks tema ennetähtaegse vabastamise. Veelenam keerukam on 2 kinnipeetavale ette heita tema puuduvat töövõimet, kui ta keeldub enda tervisele mitte vastavast tööst. Maakohus oleks seda pidanud põhjalikumalt analüüsima, mitte aga tegema sellest pealiskaudset järeldust. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et N. Saškovi ei ole tööst keeldumise eest distsiplinaarkorras karistatud, sest see oli, nagu öeldud, tingitud tema puuduvast töövõimest. Maakohus ei ole veenvalt põhjendanud, missugustel alustel ta jätab N. Saškovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
24. Võimalikke kriminaalseid hoiakuid on võimalik muuta läbi kriminaalhooldusele allutamise, kindlustamaks täiendavaid positiivseid muutuseid ja andes N. Saškovile võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidiselt seaduskuulekalt elama. Esimest vangistust kandva N. Saškovi puhul, kes on muuhulgas vangistuses eeskujulikult käitunud, ei saa eeldada, et ta ei ilmuta aktiivset koostööd kriminaalhooldusametnikuga. Maakohtu hinnangul on N. Saškovi puhul suurim murekoht tema narkootikumide tarvitamine. Siinkohal saaks tal keelata narkootikumide tarvitamise ja kohustada teda osalema sellekohases sotsiaalprogrammis. Kuigi N. Saškov on vangistuses juba vastava sotsiaalprogrammi läbinud, on parimaks „proovikiviks“ tema käitumine vabaduses, kus on võimalik n-ö kiusatusele järele anda. Keeld tarvitada aga aitab neid riske vähendada. On raske põhjendada, kuidas aitaks edasine vangistuses viibimine seda riski vähendada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et N. Saškov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus vaid järgmist.
26. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus erinevalt määruskaebuses märgitust N. Saškovi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata.
27. Kaitsjaga saab nõustuda, et N. Saškovi käitumine on vangistuses olnud paljuski positiivne. Ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja rehabiliteerivaid tegevusi. Päris probleemideta kinnipidamiskohas viibimine aga kulgenud ei ole. Maakohus on mõneti õigustatult välja toonud, et ta katkestas põhihariduse omandamise. Kindlasti tagaks mingisugusegi hariduse omamine tema väljavaateid tööturul ja kindlustaks talle parema majandusliku toimetuleku. N. Saškov on aga omal initsiatiivil sellest võimalusest loobunud. On ilmne, et ta ei plaani põhiharidust omandada ka vabaduses. N. Saškov jättis vangistuses selle võimaluse kasutamata ja ei ole oma aega eesmärgipäraselt kasutanud. Ka on alarmeeriv seegi, et N. Saškov pani narkokuriteo eest vahi all viibides vanglas toime uue kuriteo ja lõi kaaskinnipeetavat jalaga näkku ning käte ja jalgadega näo- ja kehapiirkonda. Seega ei suuda N. Saškov ärritunud olekus oma emotsioone kontrolli all hoida ja võib sellest tulenevalt vägivaldne olla. Tema kuritegude põhjused võivad seetõttu erinevad olla – ta võib neid toime panna puhtalt majandusliku kasu saamise eesmärgil või siis näiteks oskamatuse tõttu probleeme rahumeelselt lahendada. See suurendab aga temast lähtuvat retsidiivsusriski. Samuti ei toeta tema vabastamist kindla elukoha ja lähedaste olemasolu, sest need olid tal olemas ka varem. Seda enam, et ta pani narkokuriteo toime koos oma elukaaslasega ja hoidis narkootikume enda kodus, kus viibisid ka tema alaealised lapsed. 3
28. Eelkõige viitab uute kuritegude ohule N. Saškovi kriminaalne minevik. Nagu eelnevast nähtub, N. Saškov on sooritanud erinevat laadi kuritegusid. Kuna inimesed kipuvad oma käitumist kordama, võib eeldada, et N. Saškov hakkab jälle kuritegusid toime panema. Pole kuigivõrd alust arvata, et praegune vangistus oleks suunanud N. Saškovi õiguskuulekale teele ja seda hoolimata sellest, et ta viibib vangistuses esimest korda.
29. Suured kuriteo toimepanemise riskid seonduvad N. Saškovi puhul narkootikumide ja majandusliku toimetulekuga. N. Saškov pani toime narkokuriteo, käideldes koos enda elukaaslasega suures koguses marihuaanat. N. Saškovil on diagnoositud narkosõltuvus. Kuigi N. Saškov on vangistuses läbinud erinevaid sõltuvusteemalisi sotsiaalprogramme, ei pruugi sellest vabanemine siiski nii lihtne olla, kui N. Saškov loodab. Vangistuses on tema kainus küll tagatud, kuid ei saa kindel olla, et ta vabaduses narkootikumidest suudaks eemale hoida. Tema sõltuvus on pikaajaline. Seda enam, et ta ise tegelikkuses usub kanepi „positiivsetesse mõjudesse“, s.o kanep tegi tema hinnangul teda rahulikumaks ja aitas lõõgastuda. Ta ei pidanud seda vabaduses vähimalgi määral probleemiks. Tarvitamise jätkamist võivad seega soodustada erinevad elus paratamatult ette tulevad raskused ja N. Saškov võib taaskord „lõõgastumiseks“ kanepi järele haarata. Tagasilanguse oht ei ole N. Saškovi puhul veel täiel määral välistatud. Talle võib ju määrata keelu mitte tarvitada, kuid füüsiliselt ju keegi teda takistada ei saa.
30. Kuigi N. Saškovil on vabaduses garanteeritud töökoht, siis midagi märkimisväärset see N. Saškovi puhul ei ole. Tema enda sõnul töötas ta enne vangistust Soomes ehitajana, kuid sellest hoolimata pani Eestis majandusliku kasu saamise eesmärgil toime narkokuritegusid. Asja materjalidest nähtub, et tal tegelikkuses puudub pikaajaline töökogemus- ja harjumus. Vabaduses on tal küll olemas kindel töökoht abitöölisena, kuid ringkonnakohus ei ole sugugi kindel, et ta seda esiteks hoida suudaks ja teiseks, et sellest saadav võrdlemisi väike töötasu teda rahuldaks. Sai ta ju enne vangistust segamatult narkootikume käidelda ja selle arvelt arvestavat tulu. Ja nagu eespoolt tuleneb, N. Saškovi haridus on puudulik ja tal on ka osaline töövõime. Kõik see raskendab tegelikkuses ju tema võimalusi tööturul, mis tõenäoliselt ajendas teda enne vangistust - lisaks narkosõltuvusele - kuritegusid toime panema. Teisisõnu võib kesine sissetulek ja kehv majanduslik toimetulekuoskus ta taaskord kuritegelikule teele viia. Seda eriti olukorras, kus ta jätkab narkootikumide tarvitamist.
31. N. Saškovi puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise risk veel piisavalt maandatud ja tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud.
32. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
33. veebruari
34. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4