1-19-9401/63

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2022, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-9401 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Mati Oeselja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Mati Oeselja (ik 35912016511) kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Mati Oeselja kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe määruskaebus läbi vaatamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe ja Partnerid vandeadvokaat Argo Küünemäe poolt Mati Oeseljale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 124,80 eurot (sh käibemaks 20,80 eurot).
6. Mõista Mati Oeseljalt menetluskuluna välja 124,80 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Mati Oeseljal tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Tartu Maakohtu
9. detsembri
10. a otsusega tunnistati Mati Oeselg süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 10 kuulise vangistusega. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti M. Oeseljale 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Koheselt tuli M. Oeseljal ära kanda 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti ülejäänud osa vangistusest täitmisele pööramata, kui M. Oeselg ei pane 2aastasel katseajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust, s.o hoidub käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamisest.
11. Tartu Maakohtu
12. jaanuari
13. a määrusega pöörati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande alusel täitmisele M. Oeseljale mõistetud kandmata karistus. M. Oeselja karistusaeg algas
14. märtsil 2021 ja lõppeb
15. detsembril
17. Tartu Vangla esitas
18. detsembril 2021 Tartu Maakohtule materjalid M. Oeselja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
19. Tartu Maakohtu
20. veebruari
21. a määrusega jäeti M. Oeselg vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
22. M. Oeseljal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta töötab kohusetundlikult ja on osalenud rehabiliteerivates tegevustes ning sotsiaalprogrammis. M. Oeselg ei soovi enam vanglasse tagasi sattuda ja kuritegusid toime panna. See räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Vabanemise korral on tal olemas kindel elukoht ja tugi elukaaslase näol. Seega võib M. Oeselja elukaaslane motiveerida teda katseajal kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Ainuüksi ülal kirjeldatud positiivsetest asjaoludest aga M. Oeselja ennetähtaegseks vabastamiseks ei piisa.
23. M. Oeseljal on neli kehtivat kriminaalkaristust ja ta viibib kolmandat korda vangistuses. Teda on kolmel korral karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise ja ühel korral sõiduki süstemaatilise juhtimise eest omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Teda on karistatud nii tingimisi vangistuse kui üldkasuliku tööga. Ta pani aga katseajal toime uue kuriteo ja jätkas kuritegude toime panemist ka üldkasuliku töö tegemise ajal. Seejärel karistati teda reaalse vanglakaristusega, millest ta ennetähtaegselt vabastati. Sellest hoolimata jätkas M. Oeselg mõned aastad pärast vanglast vabanemist ja katseaja lõppu kuritegude toime panemist. Viimati karistatigi teda 1 aasta 9 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega, millest tuli koheselt ära kanda 28 päeva vangistust. Kuigi ülejäänud osa vangistusest mõisteti talle tingimisi, rikkus ta katseajal neljal korral keeldu tarvitada alkoholi, kuni temale tingimisi mõistetud vangistus täitmisele pöörati. Kokkuvõtvalt tuleneb eelnevast, et M. Oeselg on viimase kümne aasta jooksul juhtinud korduvalt alkoholijoobes olles mootorsõidukit. Pärast viimast kriminaalkaristust ja 28-päevast šokivangistust, jätkas M. Oeselg hoolimata kriminaalhooldaja kirjalikest hoiatustest ja määratud alkoholivastase võõrutusravi kohustusest alkoholi tarvitamise keelu rikkumist kuni ta saadeti vanglasse.
24. Maakohtu hinnangul ei ole alust arvata, et senine vangistus on oma eesmärgi täitnud ja avaldanud M. Oeseljale piisavalt mõju. Arvestades M. Oeselja korduvat karistatust, kriminaalhoolduse nõuete korduvaid rikkumisi ja asjaolu, et M. Oeseljal on alkoholiga probleeme olnud läbivalt terve täiskasvanuea, saab öelda, et alkoholi kuritarvitamine on tema puhul suur ohutegur. Pidades silmas, et M. Oeselg möönis kohtuistungil isegi, et tal ei olnud vaja alkoholijoobes olles mootorsõidukit juhtida, nõustub maakohus sellegagi, et M. Oeselg ei mõtle alkoholi tarvitanuna oma tegude tagajärgedele ning käitub impulsiivselt ja hoolimatult. Kuna M. Oeselg jätkas pärast šokivangistus ärakandmist katseajal alkoholi tarvitamist, ei 2 piisanud tema käitumise muutmiseks ka kriminaalhooldusest ega võimalusest, et ülejäänud vangistus pööratakse täitmisele. M. Oeselja rikkumised lõpetas üksnes uus reaalne vangistus.
25. Vastates kohtu küsimusele, kas M. Oeselja enda arvates on tal alkoholiprobleem, ütles M. Oeselg, et vahepealse vangistuse tõttu tal enam alkoholiprobleemi ei ole, kuid enne vangistust „ikka juhtus“. Pidades silmas ülal kirjeldatud M. Oeselja pikaajalist probleemset käitumist, leidis maakohus, et M. Oeselg pisendab silmnähtavalt oma alkoholiprobleemi ja et tema motivatsioon loobuda lõplikult alkoholist on äärmiselt kõikuv. Kuna M. Oeselg ei teadvusta endiselt oma alkoholiprobleemi ulatust, ei ole senine vangistus (ega ka muud varasemad meetmed) tema suhtumist ega arusaamasid nii palju mõjutanud, et M. Oeselg oleks nüüd tõsimeeli valmis kogu täiskasvanuea jooksul välja kujunenud alkoholi tarvitamise harjumusi lõplikult muutma.
26. Vaatamata varasemale vangistusele ja ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseaja läbimisele, ei muutnud M. Oeselg siiski püsivalt oma riskikäitumist, vaid jätkas alkoholi tarvitamise ja mootorsõiduki joobes juhtimisega. Seejuures polnud tegemist ühekordsete või harvade eksimustega, vaid M. Oeselja järjepideva kohustusi eirava käitumisega. Kuna võrreldes eelmise pikemaajalise vangistusega ei ole praegu ükski oluline asjaolu muutunud, pole alust arvata, et M. Oeselg on just nüüdsest vangistusest õigeid järeldusi teinud.
27. Lisaks M. Oeselja pikaajalisele riskikäitumisele ja kõikuvale motivatsioonile toob kohus välja ka selle, et M. Oeseljal pole vabaduses arvestatavat tugivõrgustikku, kes toetaks teda alkoholist loobumisel. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt pole M. Oeselja tutvusringkond kuigi suur ja sinna kuulub lähedane sõber, kes kuritarvitab samuti alkoholi ja kellega koos on M. Oeselg alkoholi tarvitanud. Pidades silmas M. Oeselja alkoholiprobleemi ja kõikuvat motivatsiooni, suurendab alkoholi kuritarvitav sõber täiendavalt ohtu, et M. Oeselg võib vabaduses endist riskikäitumist jätkata. Kuna M. Oeselg selgitas kohtuistungil, et ta ei luba sõpra enam oma koju, kui sõber on alkoholi tarvitanud, siis järelikult ei kavatse M. Oeselg alkoholi kuritarvitava sõbraga suhtlemisest täielikult loobuda. Teiste alkoholi kuritarvitajatega suhtlemise jätkamine suurendab aga M. Oeselja enda riskikäitumise ohtu.
28. Pidades silmas, et alkoholi liigtarvitamisest lähtuv kuritegude toimepanemise oht on endiselt olemas, tuleb M. Oeselg jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
29. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M. Oeselja kaitsja vandeadvokaat A. Küünemäe, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
30. M. Oeselg on läbinud kõik temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kõigest 2 %. Vangla ja prokuratuur toetavad M. Oeselja ennetähtaegset vabastamist. M. Oeselg on osaliselt töövõimetu. Maakohtu selgitused sellest, miks karistuse eesmärk ei ole veel täidetud, on ebaloogilised. Maakohus ei ole põhjendanud, miks võrreldes eelmise pikemaajalise vangistusega ei ole praeguseks ükski oluline asjaolu muutunud ja miks ei ole alust arvata, et M. Oeselg on nüüdseks vangistusest õiged järeldused teinud. Ühtlasi heidab maakohus M. Oeseljale ette, et tal puudub vabaduses tugivõrgustik. See on põhjendamatu, sest kui tal seda varem ei olnud, ei teki seda ka vangistuse jooksul. Maakohus oleks M. Oeselja saanud suunata nõustamisele vms, kus selline tugivõrgustik saaks tekkida. Isegi kui M. Oeselg oleks nimetanud viis suvalist nime, oleks see lihtsalt nimede loetelu ja ei omaks sisulist tähendust. Seonduvalt alkoholiga oleks maakohus saanud määrata M. Oeseljale kohustuse pöörduda spetsialisti poole. Alkoholisõltuvus on väga personaalne ja sellega võitlus saab olla üksnes personaalne. Samuti ei saa maakohus eeldada, et M. Oeselg hülgab ja unustab oma ainukese lapsepõlvesõbra. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole praeguse vangistuse jooksul M. Oeselja alkoholisõltuvusest lahti saadud. Samuti ei ole maakohus arusaadavalt põhjendanud, miks ei ole M. Oeselga võimalik ennetähtaegselt 3 vabastada. Süüdimõistetu suhtes ei ole võimalik vangistuse ajal läbi viia võõrutusravi, vaid see peab olema suunatud. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll on piisavateks meetmeteks, et tagada M. Oeselja üle tõhus järelevalve. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
31. Kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja M. Oeselja kaitsja vandeadvokaat A. Küünemäe kaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle kaebuse KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
32. M. Oeselja kaitsja advokaat A. Küünemäe taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 124,80 eurot (sealhulgas käibemaks 20,80 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 124,80 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel M. Oeselja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4