1-19-6893/54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-19-6893 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Aivar Kauri suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aivar Kauri (isikukood 38807175226) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja süüdimõistetu Aivar Kauri määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohus karistas 21.01.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6893 Aivar Kauri KarS § 263 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega ning KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus Aivar Kaurile kuritegude kogumis liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, mille hulka arvestas tema kahtlustatavana kinnipidamise aja 2 päeva, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 10.10.
8. Kohtuotsus jõustus 06.02.
9. 1.
10. Tartu Maakohus jättis 26.01.
11. a määrusega Aivar Kauri Tartu Maakohtu 21.01.
12. a otsusega mõistetud karistuse kandmisel tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 16.02.
14. Tartu Vangla esitas 11.01.2022 Tartu Maakohtule materjalid Aivar Kauri suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Prokuratuur toetab Tartu Vangla taotlust Aivar Kaurile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 1
15. Tartu Maakohus kohaldas 21.02.
16. a määrusega Aivar Kauri suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta, mille käigus on ta kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 3.
17. Esmalt tuvastas maakohus, et formaalsed eeldused Aivar Kauri suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud – ta kannab 2 aasta 6 kuu pikkust vangistust karistusseadustiku
18. peatüki
19. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest ja muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine ning ta vabaneb mõistetud karistuse täies ulatuses ära kandmise järgselt. 3.
20. Aivar Kaur kannab karistust avaliku korra raske rikkumise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemise asjaolud on rasked. Aivar Kaur kasutas füüsilist vägivalda kolme inimese suhtes, sealhulgas korduvalt oma elukaaslase suhtes. Lisaks rikkus ta kortermajas tekkinud olmeprobleemi tõttu avalikus kohas käitumise üldnõudeid, karjudes lubadusi panna majale pomm ja ähvardades, kirves käes, oma naabreid ära tappa. Kuriteod on pandud toime perioodil juuni 2018 kuni oktoober
21. Seega esines Aivar Kauril pika aja vältel raskusi seaduskuuleka käitumisega, mis näitab isiku suhtumist õiguskorda ja ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse. Sellisest suhtumisest tuleneb ka uute kuritegude toimepanemise risk. 3.
22. Süüdimõistetu käitumist vangistuses ei saa pidada heaks. Kuigi ta on läbinud sotsiaalprogramme, osalenud vangla majandusabitöödel ja tegelenud kutsehariduse omandamisega, mis on kõik positiivne, on tal hetkel kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Probleemid kehtiva korra järgimisega isegi range järelevalve tingimustes ei anna alust arvata, et Aivar Kauri väljavaated õiguskuulekaks eluks vabaduses oleksid head. Pigem on tema puhul vajalik tugi ja järelevalve karistusjärgse käitumiskontrolli näol. Murettekitav on ka Aivar Kauri suhtumine oma senisesse õigusvastasesse käitumisse. Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et vanglasse sattumine oli juhus ja viitas oma elukaaslase rollile selles. Seega ei võta Aivar Kaur täielikku vastutust toimepandud kuritegude eest ka praegu, mil ta on ära kandnud peaaegu kogu talle mõistetud karistuse. Kohtuistungil jäänud muljet toetab ka vangla materjalidest nähtuv, mille kohaselt peab Aivar Kaur oma käitumist õigustatuks ja leiab, et süüdi on olnud teine osapool. 3.
23. Arvestades Aivar Kauri toimepandud kuritegusid ja tema suhtumist sellesse, aga ka rikkumisi vangistuses, asus maakohus seiskohale, et süüdimõistetule on vajalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Tema puudlik arusaam oma tegude raskusest, ennastõigustav suhtumine ja probleemid korra järgimisega vangistuses näitavad, et risk uute kuritegude toimepanemiseks vabaduses on kõrge. 3.
24. Vangla andmetel asub Aivar Kaur vabanedes elama aadressile XXX, mis on MTÜ Valge Eesti poolt pakutav elamispind. MTÜ pakub lisaks majutusele ka psühholoogi, tugiisiku jm teenuseid. Riigikohtu 30.05.
25. a lahendi 3-1-1-45-16 p 7 kohaselt ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Käesoleval juhul on süüdimõistetul elukoht olemas ning kohtule ei ole esitatud ühtki põhjendust, miks ta ei saaks sinna elama asuda. Aivar Kauri väited välismaale tööle mineku kohta on paljasõnalised. Määruskaebus
26. Tartu Maakohtu 21.02.
27. a määruse peale esitas määruskaebuse Aivar Kaur, kes palub eelnimetatud määruse tühistamist ja karistusejärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmist, kuna tal puudub Eesti Vabariigis kindel elukoht. 2 4.
28. Aivar Kauri sõnul on maakohtu määruses märgitud, et tema asub vabanedes elama XXX. Nimetatud elukoha leidis temale Tartu Vangla ilma temaga nõu pidamata ja tema käest küsimata, kas vangla poolt pakutud elukoht sobib. Aivar Kaur leiab, et Tartu Vanglal puudub igasugune juriidiline õigus tema suunamiseks elukohta elama, kui temale see ei sobi. Ka kohus ei saa nõuda, et ta asuks temale sobimatusse elukohta elama. Vabanedes soovib minna elama või tööle Soome või Lätti, kuna seal elavad ja töötavad paljud tuttavad, kelle abiga leiab endale elu- ja töökoha. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
29. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Aivar Kaurile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise osas.
30. Aivar Kauri sõnul on leidnud Tartu Vangla temale elukoha, mis tema jaoks on sobimatu ning ei kohtul ega ka vanglal ei ole õigust kohustada teda elama seal, kus tema ei soovi. Ringkonnakohus Aivar Kauri sellekohase seisukohaga ei nõustu.
31. Nii on Riigikohus 30.05.
32. a määruse kriminaalasja nr 3-1-1-45-16 p-s 7 selgitanud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. KarS § 871 lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule ning KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Täiendavalt selgitab kolleegium, et vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida.
33. Eeltooduga on Riigikohus küll leidnud, et olukorras, kus süüdimõistetul puudub elukoht, ei ole võimalik teda kohustada endale otsima seda, kuid samas on märkinud ka seda, et kui süüdimõistetul elukoht puudub, tuleb see talle leida vangla sotsiaaltöötaja või kohaliku omavalitsuse abiga. Käesolevalt ongi Aivar Kaurile leitud elukoht: tal on vanglast vabanemisel võimalus asuda elama aadressil XXX MTÜ-le Valge Eesti kuuluvale elamispinnale ja seda pikaajalise üürilepingu alusel. Seega on vangla taganud kinnipeetavale elukoha olemasolu, mis on karistusjärgse käitumiskontrolli vältimatuks eelduseks.
34. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda ka Aivar Kauri vastumeelsus sinna elama asuda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise võimalikkust, kuivõrd see on kantud vaid tahtest vältida vabanemisel kontrolli ja piiranguid. Nii arutas maakohus 18.01.2021 Aivar Kauri tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimalikkust ning kohtuistungil leidis süüdimõistetu, et tal on hea võimalus minna MTÜ-sse ja selle järel hakata endale otsima uut elukohta Tartusse. Sealjuures nentis ta, et on võimeline nõudeid täitma. Seega on kummastav, et vahepealse aasta jooksul on muutunud varasemalt sobilik elukoht ühtäkki sobimatuks ning piirangud MTÜ poolt pakutavas elukohas liigseks. Kuigi Aivar Kauri sõnul ei ole ta üürilepingut sõlminud, on talle see võimalus tagatud ning sisuliselt on tal elukoht olemas. Kuivõrd Aivar Kaur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tal väljaspool Eesti Vabariiki oleks elu- ja/või töökoht ning tema plaan lahkuda välismaale on reaalne, on need väited tõendamata. Sellised väited Eesti Vabariigist elukoha puudumise kohta ja välismaale elama/tööle asumises, on karistusjärgse kontrolli kohaldamise taotluste puhul laialt levinud ja enamasti kantud soovist seeläbi 3 käitumiskontrolli kohaldamist vältida, mida näitab ka Aivar Kauri muutlik meel elukoha sobivuse osas.
35. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materiaalsete eelduste täidetuses. Maakohus on veenvalt põhjendanud, millest tulenevalt on kõrgendatud oht, et Aivar Kaur võib vabanedes jätkata uute vägivallakuritegude toimepanemist ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks seda üle korrata. Küll märgib, et ennekõike on põhjuseks see, et Aivar Kaur jätkuvalt õigustab vägivallakuritegusid. 10.02.2022 kohtuistungil selgitas Aivar Kaur, et vangi sattumine oli juhus, sattus vale elukaaslase otsa. Ka on kinnipeetava iseloomustusest näha, et sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ täitmine ebaõnnestus – Aivar Kaur ei võtnud osa kõikidest tundidest ning leidis, et süüdi on olnud teine osapool ja ta ei olnud nõus analüüsima oma käitumist isegi teoreetiliselt. 07.01.2022 seisuga ei soovinud ta programmi läbida, kuna vabaneb varsti ja leidis, et tal ei ole seda enam vaja. Aivar Kauri suhtumine näitab ilmekalt, et ta ei näe vägivaldses käitumises probleemi ning vabanedes on oht, et konfliktsetes situatsioonides arvab ta endal olevat õiguse vägivalda kasutama. Seega ei ole käesolevaks ajaks karistuse eesmärgid täidetud ning on vähetõenäoline, et järelejäänud karistusaja jooksul see saavutatakse.
36. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
37. veebruari
38. a määrus muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4