Obsah (4)

§ 424§ 74§ 75§ 4231

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3632 (19284000403) Kohtulahend Tartu Maakohtu 09.10.2020 otsus Valdo Erik

§ 424

lg 1 järgi ja karistamises vangistusega 1 aasta, mis jäi tingimisi täitmisele pööramata

§ 74

lg 1 ja 3 alusel kohaldades katseaega 2 aastat 6 kuud kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Avalduse ese Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Erli Kaseväli Süüdimõistetu Valdo Erik (isikukood: 39310236016; elukoht: xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx; töökoht: xx xxxxx; e-post: xxxxxxx xxx@↕xxxxxxxx.xxx te. Xxxxxxxx ) Asja arutamise kuupäev 09.12.2021, 22.12.2021 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja

§ 74lg 4, kohus määras: 1.

Rahuldada kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja pöörata Valdo Erikule Tartu Maakohtu

1. oktoobri 2020.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-20-3632 mõistetud karistus 1 aasta vangistust täitmisele.
2. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Valdo Erikule pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes KrMS §
4. Määrus toimetada kätte süüdimõistetule, Tartu Vanglale ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUD
5. Valdo Erik on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 09.10.2020 otsusega

§ 424

lg 1 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Valdo Erikule katseaeg 2 aastat 6 kuud ning mõistetud vangistust 1 aasta ei pöörata täitmisele, kui Valdo Erik ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Valdo Erikule määrati

§ 75

lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel määrati Valdo Erikule kohustusena alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.

§ 75

lg 4 alusel määrati Valdo Erikule kohustusena alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). 2. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Valdo Eriku kohta. Ettekandest nähtuvalt Valdo Erik: 1) ei ole täitnud

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele järgmistel kuupäevadel: 28.06.2021, 30.08.2021, 14.09.2021, 28.09.2021 ja 07.10.2021; 2) ei ole täitnud

§ 75

lg 2 p 4 alusel määratud lisakohustust anda alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vereanalüüsi. V. Erik ei esitanud CDT näitu septembris, oktoobris ega novembris; 3) 04.06.2021 teavitas Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna nooremuurija Anne Ennok, et Valdo Erik juhtis 03.06.2021 kell 22:00 Pärnu linnas Tammiste tee

1. km-l BMW 520 riikliku registreerimismärgiga XXX XXX mootorsõidukit vastava kategooria juhtimise õiguseta ja joobeseisundis. Valdo Eriku kriminaalhooldus algas 27.10.
2. Hooldusalune ei ilmunud 05.11.2020 esmakohtumisele, ametniku telefonile ei vastanud. Isik helistas ametnikule 05.11.2020 tagasi, mil V. Erik väitis, et ta ei saanud kutset kätte. 09.11.2020 toimus esmakohtumine. Ametnik tutvus hooldusalusega ning kontrollis üle tema andmed, isikule selgitati üle kriminaalhoolduse olemus ja sellega kaasnevad nõuded, millest arusaamist kinnitas V. Erik oma allkirjaga. Senise kriminaalhoolduse jooksul on kokku lepitud 26 kohtumist, millest 16 korral on hooldusalune registreerimisele tulnud kokkulepitud ajal. Kriminaalhoolduse alguses ei teinud V. Erik alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavat vereanalüüsi. 10.12.2020 andis isik kirjaliku seletuse, et rahaliste võimaluste puudumisel jäi analüüs tegemata. Ametnik reageeris 15.12.2020 hoiatusega, mille isik allkirjastas 22.12.
3. Hooldusalune ei ilmunud 18.12.2020 registreerimisele. V. Erik seletas 22.12.2020 registreerimisel olukorda sellega, et tal tõmmati hammas välja, see tekitas valu ning ei lasknud öösel magada. Ametnik rikkumisele ei reageerinud, kuna pidas isiku seletust põhjendatuks. 22.12.2020 esitas isik CDT näidu, mis oli normist kõrgem (1,8 %). 14.01.2021 esitas V. Erik CDT näidu, mille tulemus oli 1,0 %. 28.01.2021 ei ilmunud hooldusalune registreerimisele ega teavitanud ametnikku. 02.02.2021 väitis isik telefoni teel, et oli haige. 11.02.2021 esitas hooldusalune eesti.ee väljavõtte, kust nähtub, et isik viibis haiguslehel vahemikus 29.01.2021-10.02.
4. Isik ei täitnud 11.03.2021 ja 2 25.03.2021 registreerimiskohustust, mille kohta andis 01.04.2021 kirjaliku seletuse: 11.03.202125.03.2021 oli kodus, kuna tal oli kokkupuude koroona positiivsega. Lisaks ei esitanud V. Erik kokkulepitud kuupäeval vereanalüüse. Ametnik reageeris 01.04.2021 hoiatusega. 04.05.2021 esitatud vereanalüüs oli 1,1 %. Valdo Erik muutis 12.05.21 registreerimise aega, kuna jäi enda sõnul bussist maha. 10.06.2021 esitatud vereanalüüsi CDT näit oli 0,8 %. 28.06.2021 ei ilmunud isik kokkulepitud ajal registreerimisele. Ametnik helistas hooldusalusele 28.06.2021, 29.06.2021 ja 30.06.2021, kuid kõnele ei vastatud ja tagasi ei helistatud. 01.07.2021 saadeti V. Erikule kirjalik kutse, mille peale isik reageeris ja tuli registreerimisele 08.07.
5. 30.08.2021 ei ilmunud hooldusalune registreerimisele ning põhjustest eelnevalt ei teavitanud. V. Erik ei olnud ametnikule telefoni teel kättesaadav. Kriminaalhooldaja saatis isikule e-postiga uue registreerimisaja ning selgitas, milleni võib viia registreerimiskohustuse täitmata jätmine. 14.09.2021 hooldusalune ei reageerinud ametniku e-kirjale ning ei ilmunud registreerimisele. Kriminaalhooldusametnik proovis isikule helistada, kuid kõnele ei vastatud ning tagasi ei helistatud. 16.09.2021 saatis ametnik V. Erikule kirjaliku kutse ilmuda registreerimisele 28.09.
6. 28.09.2021 ei tulnud hooldusalune registreerimisele, samuti ei teavitanud põhjustest, isik ei olnud ametnikule telefoni teel kättesaadav. 30.09.2021 saatis kriminaalhooldaja isikule kirjaliku kutse ilmuda registreerimisele 07.10.
7. 07.10.2021 ei tulnud V. Erik registreerimisele ning ei olnud ametnikule telefoni teel kättesaadav. Valdo Erik allkirjastas kriminaalhoolduse jooksul ühe hoolduskava 30.12.2020, milles ettenähtud vestluste ja tegevustega planeeriti erinevate riskitegurite maandamist. Isik planeeriti Liiklusohutusprogrammi, mille läbiviimine lükati COVID-19 tõttu kehtestatud piiranguid järgides edasi. Senise kriminaalhoolduse jooksul on isikuga vesteldud alkoholi tarvitamisest ja kuritegeliku käitumise vahelistest seostest. V. Eriku sõnul tarbis ta väga vähe alkoholi. Ametnik tegi isikule audit-testi, mille tulemus oli 10 punkti ja see viitab ohustavale tarvitamisele. Isik jäi endale kindlaks, et teiste inimestega võrreldes jõi ta vähe ning ei näinud seost alkoholi tarvitamise ja enda vägivaldse käitumise vahel, pigem süüdistas hooldusalune kannatanut provotseerivas käitumises. Isiku arvates oli ta alkoholi tarbinuna küll pisut impulsiivsem, aga probleemi selles näha ei osanud. Kui ametnik juhtis tähelepanu, et alkoholi tarbimise järel on toime pannud seaduserikkumisi, tõmbus V. Erik endasse ja teemat edasi arutada ei tahtnud.
8. Kriminaalhooldusametniku ja süüdimõistetu seisukohad kohtuistungil. Süüdimõistetu Valdo Erik kohtuistungile 09.12.2021 ei ilmunud ja kohus tegi samal kuupäeval määruse süüdimõistetu suhtes sundtoomise kohaldamiseks järgnevale kohtuistungile (tl 115116). 22.12.2021.a. toimunud kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde pöörata karistus Valdo Eriku suhtes täitmisele. Kriminaalhooldusametnik avaldas, et ta nägi Valdo Erikut viimati 08.07.2021, s.o pool aastat tagasi, mis näitab, et kriminaalhooldus ei saa tema käitumist mõjutada, kui V. Erik ise üldse ei osale ja nii ei saa kriminaalhooldust läbi viia. Algusest peale ei ole kohustuste ja nõuete täitmine isiku prioriteediks olnud. Senine Valdo Eriku käitumine on takistanud kriminaalhoolduse läbiviimist tema suhtes. Kriminaalhooldusametnik ei näe võimalust süüdimõistetu suhtes kriminaalhooldust jätkata ja pikendada katseaega. Süüdimõistetu Valdo Erik erakorralise ettekande arutamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu avaldas, et erakorralises ettekandes toodud asjaolud tema rikkumiste kohta on õiged. Ta kinnitas, et on kriminaalhooldusest kõrvale hoidnud. Vangistuse täitmisele pööramisega ta nõus ei ole ja soovib katseaja tähtaja pikendamist. KOHTU PÕHJENDUSED 3
9. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). 5. Tartu Maakohtu 09.10.2020 otsusega on Valdo Erik

§ 424

lg 1 järgi süüdi tunnistatud ja karistatud vangistusega 1 aasta.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Valdo Erikule katseaeg 2 aastat 6 kuud ning mõistetud vangistust 1 aasta ei pöörata täitmisele, kui Valdo Erik ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrati Valdo Erikule käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel määrati Valdo Erikule kohustusena alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.

§ 75

lg 4 alusel määrati Valdo Erikule kohustusena alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). 6. Kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega ja kriminaalhooldusametniku ja Valdo Erik ütlustega on tõendatud, et süüdimõistetu on rikkunud

§ 75

lg 1 p 2 sätestatud registreerimiskohustust ning ei ole nõuetekohaselt täitnud

§ 75

lg 2 p 4 alusel määratud 4 lisakohustust anda alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vereanalüüsi. Esimese alkoholi liigtarvitamise vereanalüüsi tulemuse (CDT) pidi Valdo Erik esitama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul. Vaatamata korduvalt antud tähtaegadele Valdo Erik seisuga 10.12.2020 vereanalüüsi teinud ei olnud. Oma kirjalikult antud seletuses on Valdo Erik märkinud, et proovi andmiseks puudusid rahalised võimalused ja on olnud tõbine ja nohus (tl 101). Nimetatud rikkumisele reageeris ametnik kirjaliku hoiatusega, mille Valdo Erik on allkirjastanud 22.12.2020 (tl 96). Viimase vereanalüüsi tulemuse (CDT) esitas Valdo Erik kriminaalhooldusametnikule registreerimisel 10.06.2021, mille kohaselt 27.05.2021 CDT = 0,8% (tl 108). CDT näitu ei ole Valdo Erik esitanud septembris, oktoobris ega novembris 2021.a. Registreerimiskohustuse rikkumise kohta 18.12.2020 on Valdo Erik oma kirjalikus seletuses 22.12.2020 selgitanud, et tal alalõug valutas, lahtine haav sai tuult ja ta ei saanud öösel magada ning magas sisse (tl 102). Ametnik rikkumisele ei reageerinud, kuna pidas isiku selgitust põhjendatuks. Registreerimiskohustuse rikkumise kohta 11.03.2021 ja 25.03.2021 ning tähtajaks (11.03.2021) CDT esitamata jätmist on Valdo Erik oma 01.04.2021 antud kirjalikus seletuses põhjendanud, et oli kodus põhjusel, et sõbral oli Covid-19, samal põhjusel on ka CDT tegemata (tl 98). Rikkumisele reageeris ametnik kirjaliku hoiatusega, mille Valdo Erik on 01.04.2021 allkirjastanud (tl 95). Registreerimiskohustuse rikkumise kohta 28.06.2021 on Valdo Erik 08.07.2021 antud kirjalikus seletuses märkinud, ei oli tööl proovipäeval (tl 99). Registreerimiskohustuse rikkumiste kohta 30.08.2021, 14.09.2021, 28.09.2021, 07.10.2021 Valdo Eriku seletused puuduvad, kuna isik ei ole olnud ametnikule kättesaadav. PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna uurija 04.06.2021 saadetud teatise kohaselt (tl 103) alustati 03.06.2021.a. kriminaalasjas menetlust

§ 4231tunnustel, selles et Valdo Erik juhtis 03.06.2021 kell 22.00 Tammiste tee 1.

km-l mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust omamata. Samuti mõõdeti Valdo Erikul ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,22 mg/l alkoholi. Juhiloata ja joobes 03.06.2021 mootorsõiduki juhtimise kohta on Valdo Erik 10.06.2021 antud kirjalikus seletuses märkinud, et juhtis sõbra autot, olles enne auto juhtimist joonud ühe õlle. Rooli läks sõbra heaks (tl 100). 7. Kohus peab oluliseks märkida, et Valdo Erikule on korduvalt võimaldatud karistuse kandmist vabaduses. Tartu Maakohtu 09.10.2020 otsusega anti Valdo Erikule võimalus kanda karistust vabaduses täies ulatuses, kui isik ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus leiab, et süüdimõistetu Valdo Eriku poolt katseajal toime pandud korduvad käitumiskontrolli kontrollnõuete rikkumised (s.h registreerimiskohustuse rikkumised ja vereanalüüside mitteesitamised) on tahtlikud ja takistavad kriminaalhoolduse teostamist tema üle ning mõjuvad põhjused rikkumiste õigustamiseks puuduvad. Lisaks on süüdimõistetu katseajal toimepannud uue kuriteo tunnustega teo. Kohus on seisukohal, et kriminaalhoolduse jätkamine Valdo Eriku puhul ei ole otstarbekas ja ei täida oma eesmärki. Süüdimõistetule on selgitatud katseajaks määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kuna senini kohaldatud meetmed ei ole soovitud mõju avaldanud ja Valdo Eriku käitumine on selgelt näidanud, et tal puudub tahe oma alkoholiprobleemiga tõsiselt tegeleda ning tal puudub motivatsioon katseajal seaduskuulekalt käituda ja käitumiskontrolli kontrollnõudeid korrektselt täita, on karistuse eesmärke tema puhul võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Kuna süüdimõistetul puudub motivatsioon katseajal käitumise kontrollnõudeid täita, siis ei ole talle

§ 74lg 4 järgi täiendavate kohustuste määramine ja katseaja pikendamine otstarbekas.

1. Tulenevalt eeltoodust, on põhjendatud rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2020.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-20-3632 mõistetud karistus 1 aasta vangistust pöörata täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) 5 Aivar Hint Kohtunik 6