Obsah (8)
§ 436§ 230§ 445§ 442§ 122§ 173§ 174§ 163KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 18.02.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-15168 Tsiviilasi A. T. hagi A. T. vastu
) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
§ 436
lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
§ 436
lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.
§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
- Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
- Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja on täisealine laps; 3
(9)• kostja on hageja isa (tlk 20); • hageja elab ema juures ning on tema ülalpidamisel; • kostja on hagejale pärast tema täisealiseks saamist elatist rahas maksnud 150 eurot 2021. a oktoobris; • hageja õpib Xxxx, omandades parasjagu keskharidust (tlk 19); • kostjal on veel üks alaealine laps, kelle suhtes on tal ülalpidamiskohustus (tlk 28-29, sünnidokumendid). 17. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 290 eurot alates 01.10.2021 kuni hageja omandab kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 18. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (
- i)poolte vahel on elatise tasumise kokkulepe, mida kostja täidab; (
- ii)hageja kulud on osaliselt ebavajalikud ja ülemäärased ja tõendamata; (iii) kostja maksab teisele lapsele elatisraha 191,74 eurot kuus; (
- iv)hageja ei omanda kõrgharidust, mistõttu võiks olla alust elatist nõuda kuni keskhariduse omandamiseni; (
- v)arvestada tuleb lapsetoetusega. 19. Ülalt nähtub, et hageja õpib gümnaasiumis. Nimetatud asjaolu on ka tõendatud. Kohus leiab, et hageja on piisavalt põhistanud, et tal ei ole võimalust õppetöö kõrvalt enesele hankida sedavõrd suurt sissetulekut, et täiendav vanematepoolne ülalpidamine poleks vajalik. Seega on hagejal õigus kostjalt ülalpidamist nõuda. Asjakohatud on kostja väited, mille kohaselt hageja ei omanda kõrgharidust, mistõttu võiks olla alust elatist nõuda kuni keskhariduse omandamiseni. PKS §-de 96 ja 97 sõnastusest lähtuvalt on kostjal hageja ülalpidamiskohustus, kuni hageja omandab keskvõi kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega on ülalpidamiskohustus sõltuvuses sellest, kas hageja osaleb õpingutel. Kui kostjalt on nimetatud sätete alusel elatis välja mõistetud, kehtib kohustus kuni õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja ei pea igakordselt elatist uuesti hagema tulema, kui tema õppevorm on vahepeal muutunud, seda ei saa pidada menetlusökonoomiliselt mõistlikuks. 20. Täisealiseks saanud laps peab oma vajadusi kohtumenetluses tõendama ning talle ei kehti PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alampiir, milline on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, reguleerib alaealise lapse elatise minimaalset ulatust, mistõttu ei ole seda võimalik ega ka põhjendatud laiendada täisealise lapse elatisele (vt RKTKm 19.10.2015.a nr 3-2-1-119-15, p 10). 21. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud ja nende suurus on järgmised: Kulu nimetus Kulu suurus, eurot 4
(9)- 65€
- 190€
- 30€
- 22€
- 25€
- 40€
- 35€
- 200€
- 20€ 627 eurot Eluasemekulud: Toit: Transport: Sidekulud: Tervishoid: Hügieen: Koolikohustus: Riided ja jalanõud: Kooli väljasõidud ja üritused KOKKU Hagejal on ka järgmised ühekordsed kulutused: Kulu nimetus Massaaž vajaduspõhiselt Juuksur korra kvartalis Võistluskulud nädalavahetuse kohta Kulu suurus, eurot 27 35 20-35 22.
§ 230
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus Kulu suurus, eurot Kohtu kommentaar Eluasemekulud 59,13 Toit 190 Tervisehoid 25 Sidekulud 6,80 Transport 0 Tõend tlk
- Kuivõrd hageja on märkinud, et eluaset kasutab kokku 4 inimest, siis on kulu põhjendatud 59,13 euro ulatuses. On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulu on põhjendatud. Kostja ei vaidlusta kulu ning kohus leiab, et kulu on põhjendatud. Kulu suurust ei ole küll tõendatud, kui arvestades hageja sportlikku elulaadi, ei ole kulu ülemäärane. Tõend tlk 15-
- Kulu on tõendatud, kuid mitte hageja poolt märgitud ulatuses. Kulu on tõendamata. 5
(9)Riided ja jalanõud 40 Hügieen 25 Koolikohustus Kooli väljasõidud ja üritused Juuksur 35 0 11,67 Massaaž vajaduspõhiselt 0 Võistluskulud nädalavahetuse kohta 0 Kokku: Kulu tõendamata Hageja ei ole ka põhistanud, et tema kulu riietele ja jalanõudele on igakuiselt 200 eurot (2400 eurot aastas). Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 40 euro ulatuses. Hageja ei ole kulu suurust tõendanud. Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad normaalseks elutegevuseks hügieenitarbeid ning et need tarbed maksavad raha. Hügieenitarvete mõistlik kulu kuus on kohtu hinnangul 25 eurot kuus. Kulu on tõendatud tlk 32. Hageja ei ole kulu suurust tõendanud. Kulu kandmine on kohaselt tõendamata. Siiski on üldteada asjaolu, et aeg-ajalt tuleb käia juuksuris ja et see maksab raha. Hageja väljatoodud kulu suurus ei ole ülemäärane. Hageja ei ole välja toonud, kui sagedane on tema massaaživajadus. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kunagi sellist kulu kandnud. Hageja ei ole välja toonud, kui sagedased võistlused nimetatud on. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kunagi sellist kulu kandnud. 392,60 eurot Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale põhjendatud kulutuste suuruseks 392,60 eurot kuus. Seega tuleb kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 196,30 eurot kuus (392,60 / 2). Ülejäänud hageja poolt välja toodud ühekordsed kulud (autokool) ei ole sellised vältimatult vajalikud kulud, millega täisealise lapse elatise väljamõistmisel peaks arvestama. Samuti on kulud tõendamata. Seega jätab kohus vastavate kuludega seonduva tähelepanuta. Kostja on märkinud, et elatise puhul tuleb arvestada ka lapsetoetusega. Kohus on kostja väitega osaliselt nõus. Lapsetoetuse suurus on 60 eurot lapse kohta kuus. Üldreegli kohaselt on see igakuine toetus alates lapse sünnist kuni 16-aastaseks saamiseni. Samas kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes ja tal ei ole veel 6
(9)keskharidust, makstakse lapsetoetust kooli lõpetamiseni või selle õppeaasta lõpuni, kui laps saab 19-aastaseks. Õppeaasta alguseks loetakse gümnaasiumi lõpuklassis
- juunit. Hageja on käesoleval ajal xxxx. Seega makstakse hageja eest lapsetoetust kuni xxxx. a. Kohus arvestab kuni nimetatud perioodini hageja eest makstava lapsetoetusega ning sel ajal peavad vanemad kandma hageja kulusid summas 332,60 eurot kuus (392,60 - 60), millest tuleb kummalgi vanemal kanda kulutusi summas 166,30 eurot kuus (332,60 / 2).
- Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 p-is 11 märkinud järgmist: Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda. Seega asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja ei vabane PKS § 102 lg 2 järgi ülalpidamiskohustusest varalise seisundi tõttu ja peab oma vajadusi piirama ning kostjat endaga ühetaoliselt ülal pidama.“
- Kostja ei ole selgesõnaliselt märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Seetõttu ei analüüsi kohus kostja majanduslikku seisundit. Kostja on tööealine ning -võimeline. Kostja suhtes ei ole käimas täitemenetlusi ning kostja ei ole üheski täitemenetluses sissenõudja. Kostjale kuulub 6,26 ha maatulundusmaad asukohaga xxxx (hüpoteegid ja märked puuduvad). Kostjale kuulub isiklik ja tasuta kasutusõigus 11,2 ha maatulundusmaale asukohaga xxxx. Kostja ei tegutse ettevõtluses. Kostjale kuulub sõiduauto xxxx (reg nr xxxx). Kostja märgib, et tal on kohustus ülal pidada oma teist alaealist last. Samas ei ole kostja esile toonud, et hagejale elatise väljamõistmine seaks kostja teise lapse kuidagi ebavõrdsesse seisu või et see mõjutaks tema enda ülalpidamist. Seega jätab kohus nimetatud vastuväite tähelepanuta. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et võimaldab hagejale nõutavas ja kulupõhises ulatuses elatist tasuda. 7
(9)- Kostja on esile toonud, et poolte vahel on suuline elatise tasumise kokkulepe, mida kostja täitnud on. Hageja ei ole kostja väidet omaks võtnud. Kostja ei ole kokkuleppe olemasolu tõendanud. Lisaks ei ole kostja ka tõendanud, et väidetavat kokkulepet täidetud oleks. Seega vastavad kostja väited asja lahendamisel tähtsust ei oma.
- Elatise suuruse määramisel on kohus arvestanud ka seda, et hageja on täisealine ning 2 kuuse suvepuhkuse (juuli-august; eksamisessioonid kestavad tavapäraselt juunikuuni) vältel võimeline enesele ise sissetulekut teenima. Seega vajab ta rahalises mõttes ülalpidamist üksnes 10 kuul aastast, mil sissetuleku teenimine on õppetööst tulenevalt välistatud. Lähtuvalt nimetatud eeldusest on kohus elatise summat korrigeerinud, jaotades 10 kuuse elatise kogusumma (10 x 196,30 = 1963) ühtlaste ja korrapäraste maksetena kogu aasta peale, mille tulemusel on igakuise elatise suuruseks 206,25 eurot (1963 / 12). Arvestades hageja ja kostja majanduslikku seisundit, hageja põhjendatud kulutusi ja tema elukorraldust ning vanust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis: • perioodil 01.10.2021 – 30.06.2022 summas 166,30 eurot kuus; • alates 01.07.2022 summas 163,58 eurot kuus kuni hageja omandab kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Nimetatud elatisraha piisav katmaks hageja põhjendatud ja tõendatud vajadused. Nimetatud elatisemäär arvestab ka kostja majandusliku olukorraga ega ole talle ülemäära koormav. Samuti arvestab kohus siinkohal sellega, et kostja on töövõimeline ning omab tasuvat töökohta.
- Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks mõista välja igakuine elatis: • perioodil 01.10.2021 – 30.06.2022 summas 166,30 eurot kuus; • alates 01.07.2022 summas 163,58 eurot kuus kuni hageja omandab kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
- Hageja palub määrata, et elatis tuleb tasuda
- kuupäeval pangakontole A. T. xxxx selgitusega: „Elatis“. Kohus leiab, et hageja taotlus kuulub
§ 445lg 1 alusel rahuldamisele.
29. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 30.
§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.
Tulenevalt
§ 122
lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavalduse esitamise kuupäevast ja sellega taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2610 eurot (290 x 9). Menetluskulude jaotus 31.
§ 173
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
§ 174
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
§ 163
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 8
(9)osaliselt, sh oluliselt väiksemas ulatuses kui hageja nõudis. Siiski on kohus kostjalt elatise välja mõistnud. Seega on kohus seisukohal, et eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine 32.
§ 174
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
§ 174
lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 33. Kuivõrd kohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 9
(9)