Süüdi tunnistada Arne Kaasik
2.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 16.10.–17.10.2021.a, s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 5 kuu 28 päeva pikkust vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel on Arne Kaasik kohustatud käitumiskontrolli ajal: - osalema kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis. 4.
lg 4 alusel määrata ja kinnitada Arne Kaasiku poolt endale vabatahtlikult võetud lisakohustustena: - kohustus 1 kuu jooksul alates katseaja algusest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga kahju ei tekitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Arne Kaasiku, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Arne Kaasiku karistuseks
lg 1 järgi 6 kuud vangistust.
68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvestada 2 eelvangistuses viibitud päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb mõista 5 kuud 28 päeva vangistust, mis tuleb
lg 1 ja 3 alusel jätta täielikult täitmisele pööramata, kui Arne Kaasik ei pane 1 aasta 6 pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
Lisaks tuleb Arne Kaasikut
lg 2 p 8 alusel kohustada käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Niisamuti tuleb
lg 4 alusel Arne Kaasikule lisakohustus ehk kohustus hiljemalt 1 kuu jooksul alates katseaja algusest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis 3 kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Arne Kaasikult välja mõista menetluskulud järgnevalt: ekspertiisikulud summas 59 eurot ja sundraha summas 981 eurot. Samuti tuleb määrata need menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooni ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäid süüdistatav ja tema kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Arne Kaasiku süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Arne Kaasik tuleb süüdi tunnistada
Samuti kuuluvad Arne Kaasikult väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks joobeseisundi tuvastamise kulud summas 59 eurot, mis kuuluvad Arne Kaasikult väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2022.a 981 eurot, mis tuleb Arne Kaasikult samuti välja mõista. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul muid erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.