) § 362 lg 5 alusel, sest isiku suhtes esineb
lg-s 1 nimetatud põhimõte ja
2.
2.
lg-s 1 ettenähtud, rahvusvahelise kaitse taotluse menetluseks vajalikke toiminguid. Lisaks peab PPA
lg 2 kohaselt kontrollima esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teeb selleks vajalikke menetlustoiminguid. X on esitanud hulgaliselt türgikeelseid materjale, mis on vaja ära tõlkida ja läbi töötada. Seega on rahvusvahelise kaitse menetlus käesoleval hetkel algusjärgus tulenevalt isiku enda käitumisest. 3.
§-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Isik andis politseiametnikele vastuolulisi ütlusi enda Schengeni alal planeeritud viibimise kohta. Piirikontrolli käigus väitis X, et soovib minna nädalaks Prantsusmaale, hiljem isik muutis oma ütlusi ning deklareeris, et soovib nüüd jääda Eestisse. Tal oli hotelli broneering ajavahemikule 14.01.-28.01.2022 ning tagasipilet Türki 01.02.2022, mis kinnitab isiku valmisolekut rikkuda viibimistingimusi ning jääda Schengeni territooriumile ebaseaduslikult, kuna viisa alusel on tal lubatud Eestis viibida ainult 8 päeva. Seega on PPA-l põhjendatud alus arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning ta võib põgeneda endale sobivasse riiki. Samuti ei täidaks ka mitme järelevalvemeetme korraga kohaldamine eesmärki, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine.
Seetõttu ei analüüsi ma alljärgnevalt eraldi, kas käesoleval juhul esineb ka PPA taotluses märgitud teine alus, mis on nimetatud
lg 2 p-s 5 (isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks). 7.
lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.
lg 22 kohaselt käsitatakse sama paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolu. VSS § 68 p 6 sätestab, et lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel hinnatakse välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb mh, kui: 6) välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. 8.
lg 2 p 4 aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p b. Isiku
lg 2 p 4 alusel kinnipidamise eesmärgiks on, et isik oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamisteks) kättesaadav. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (vt ka Euroopa Kohtu 14.09.2017 otsus nr C-18/16, p 39). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik. 9. Asja materjalidest nähtub, et X esitas rahvusvahelise kaitse taotluse esmalt 15.01.2022, kui PPA oli ta eelnevalt Tallinna lennujaamas kinni pidanud ja selgitanud, et tal ei ole võimalik 3
alusel, kuid samal päeval loobus X rahvusvahelise kaitse taotlusest ja avaldas soovi naasta kodumaale (dtl 84-85 ja 9091). PPA lõpetas seejärel rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ning isikut ootas 08.02.2022 väljasaatmine Türgi Vabariiki. Väljasaatmist ei toimunud, sest 07.02.2022 esitas X uuesti rahvusvahelise kaitse taotluse, selgitades 23.02.2022 läbi viidud vestluse käigus, et teda kiusatakse kodumaal taga poliitiliste vaadete tõttu ning ta on pidanud pikalt vanglas olema. Ta soovis esialgu minna Suurbritanniasse, kuid lennujaamas öeldi talle, et selle viisaga ta sinna riiki ei saa. Hotellibroneeringu ja tagasilennupileti ostis ta seetõttu, et muidu ei lubatud teda lennule. Teda on kodumaal ootamas uus kohtuistung. Perega rääkides selgus, et koju korraldatakse pidevalt reide ning pere soovitas tal mitte naasta. Varasemas rahvusvahelise kaitse taotluses väitis ta, et tal ei ole probleeme seetõttu, et ta ei usaldanud PPA ametnikke ja tal tekkis ametnike käitumise põhjal kahtlus, et nad teevad Türgiga koostööd (dtl 116-123). X esitas PPA-le vestluse käigus oma sõnade kinnituseks ka dokumente ning täiendavalt 07.03.2022. Dokumendid on türgikeelsed ja need on saadetud tõlkesse. 10. Leian, et eeltoodud asjaolude põhjal saab pidada põhjendatuks PPA hinnangut, et X suhtes esineb põgenemisoht. X on PPA-le andnud vastuolulisi ütlusi oma reisi eesmärgi ja rahvusvahelise kaitse vajaduse osas. Samuti on ta avaldanud, et soovis Eestist liikuda edasi Prantsusmaale ja, et algselt soovis hoopiski minna Suurbritanniasse. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel läbi viidud vestluse käigus on ta küll selgitanud, et kartis oma kodumaal toimuva tagasikiusamise tõttu varasemalt õiget infot avaldada ning esitanud oma väidete põhistamiseks ka dokumente, kuid kuna dokumendid on türgikeelsed, ei ole PPA-l seni olnud võimalik X poolt avaldatud infot kontrollida. PPA on
lg 2 kohaselt kohustatud kontrollima esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid.
PPA on õigesti osundanud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Põgenemisohu tuvastamisel ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). Isiku ütluste kohaselt ei olnud Eesti tema planeeritud algne sihtkoht ning isikul puuduvad Eestiga majanduslikud, sotsiaalsed ja isiklikud sidemed. 13. Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ka ebaproportsionaalseks. Ta on viibinud praeguseks kinnipidamiskeskuses pea 2 kuud. Isiku osas toimuva menetluse pikkust ei saa aga eeltoodud asjaolusid arvestades pidada põhjendamatult pikaks. X avaldas rahvusvahelise kaitse taotluse vajaduse aluseks olevad asjaolud PPA-le 23.02.2022 ja need asjaolud vajavad kontrollimist. Selgitan siinkohal, et käesoleval juhul on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus alles 4
Annan loa X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra s.o kuni 14.07.2022 (k.a). 16. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui
lõikes 2 sätestatud kinnipidamise alused langevad ära (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.