2-22-64 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Karin Sonntak 08. märts 2022. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-22-64 Tsiviilasi Easyhome OÜ (likvidee

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus

1. Harju Maakohtule on esitatud Easyhome OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt tegeles võlgnik element- ja moodulmajade tootmise ja turundamisega. Kahjuks kujunes
2. a võlgniku jaoks äärmiselt keeruliseks tulenevalt toormehindade mitmekordsest tõusust, mis viis olukorrani, kus võlgnik ei suutnud täita oma kohustusi kõikide võlausaldajate ees. Võlgniku osanikud otsustasid detsembris
3. a tegevuse lõpetada ja ettevõtte likvideerida. Võlgnik on oma igasuguse majandustegevuse lõpetanud, lõpetatud on kõik lepingud, võlgnikul puudub vara ja ka töötajad. Lähtudes eelnevast palub võlgnik võtta menetlusse Easyhome OÜ (likvideerimisel) pankrotiavaldus ja nimetada Easyhome OÜ-le (likvideerimisel) ajutine pankrotihaldur. 14.01.
4. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Jüri Truutsi. Kohtumääruse põhjendused
5. Kohus kuulanud ära võlgniku esindajad ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. 3.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

1. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 431 402,30 eurot, vara on ca 1 155,13 eurot, millest 655,13 eurot on arvelduskonto jääk ja ca 500 eurot kaubamärgi EasyHome väärtus. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks
2. aasta teises pooles. 2

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku maksejõuetuse peamine põhjus on ülemaailmses pandeemiatingimustes tekkinud tarneraskuste tõttu toorme järsu nõudluse ja hinnatõusu koosmõju. Võlgnik tegi ehituspakkumised ja lepingud arvestades prognoositavaid sisendhindasid. Võlgnik hindas valesti võimalike sisendhinna muutuste riske, mis tõi kaasa kahjumi. Sellest tekkis käibevahendite puudus ja võlgnik ei suutnud enam finantseerida jooksvat tegevuse jätkumist. Võlgnik oli selliseks pikemaperioodiliseks kahjumiga tegutsemiseks halvasti kapitaliseeritud. Ajutine haldur ei tuvastanud maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjus on seega muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

6. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Pankrotihaldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. 7. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 8.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. 9.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 10. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 16,30 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 874,50 eurot (käibemaks ei lisandu ega sisaldu). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud.

§ 150

lg 4 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu 1 874,50 eurot ajutise halduri Jüri Truutsi kasuks. PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamakse määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 11.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 654 eurot. Võlgnikul puuduvad piisavad rahalised vahendid menetluskulude katmiseks. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 654 eurot hüvitada riigi vahenditest. 3