Obsah (6)

§ 371§ 70§ 104§ 106§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Asja menetlev kohtunik Hele Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-143333 Tsiviilasi O. I. O. hagi M.K. vastu võla välj

) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus ei võta

§ 371lg 1 p 2 kohaselt hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

2.

§ 70

lg 4 p 1 järgi kohaldatakse

-s rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012 (edaspidi Brüsseli I bis määrus). 3. Brüsseli I bis määruse art 17 lg 1 sätestab, et asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks II peatüki 4. jao alusel, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on:

1. a)järelmaksuga kaupade müügilepinguga,
2. b)osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti kaupade müügi rahastamiseks, või
3. c)muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. Arvestades Brüssel I bis määruse art 17 lg 1 viidet art-le 6, saab artiklit 17 üldjuhul kohaldada kostja suhtes, kelle alaline elukoht on mõnes liikmesriigis (vt U. Magnus, P. Mankowski (ed). European Commentaries on Private International Law ECPIL. Vol I. Brussels Ibis Regulation. 2016, lk 457 – 458, 514). 4. Hageja nõue tuleneb I. D. E. O. ja kostja vahel 23.06.2017 sõlmitud krediidikonto lepingutest ning kostja on tarbija. Kostja elukoht on liikmesriigis (vt p 7.1.3). Seega tuleb Brüsseli I bis määruse art 17 lg 1 p c alusel määrata kohtualluvus kindlaks II peatüki 4. jao alusel. Brüsseli I bis määruse II peatüki 4. jaos asuva art 18 lg 2 järgi võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Brüsseli I bis määruse art 62 lg 1 kohaselt, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 alusel on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. 5. Kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada. Rahvastikuregistri kohaselt on kostja elukoht alates 05.03.2019 XXX. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-21-12169 esitatud Politsei- ja Piirivalveameti 21.01.2022 vastuse kohaselt õnnestus politseil M. K. kontakti saada telefoni numbril XXX Telefoni teel kinnitas M.K., et elab XXX, kasutab meili XXX. M. K. kinnitas, et antud meili aadressilt saab ta kõik dokumendid kätte. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostja alaline elukoht maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal 29.12.2021 ei olnud Eestis. 2 6. Arvestades, et kostja on tarbija ning tema alaline elukoht ei ole Eestis, ei allu käesolev vaidlus Brüsseli I bis määruse art 18 lg 2 järgi Eesti kohtule. 7. Brüsseli I bis määruse art 19 järgi võib II peatüki 4. jao sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel: 1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket, 2) mis võimaldab tarbijal algatada menetluse II peatüki 4. jaos nimetamata kohtutes, või 3) mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks Brüsseli I bis määruse art 19 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda II peatüki 4. jao sätetest. Mh ei ilmne, et poolte vahel oleks sõlmitud kehtiv kohtualluvuse kokkulepe. 8. Hageja on esitanud kostja vastu hagi I. D. E. O. ja kostja vahel 23.06.2017 sõlmitud lepingu 3122573 alusel võla väljamõistmiseks. Lepingu üldtingimuste p 16.2 näeb ette, et kui pooled ei jõua kokkuleppele, on kliendil õigus pöörduda Tarbijakaitseameti juures tegutsevasse tarbijakaebuste komisjoni ning kummalgi poolel on õigus esitada hagi Eesti Vabariigi kohtusse. Krediidiandja jätab endale õiguse esitada hagi Harju Maakohtusse, eelkõige juhul, kui kliendi elukoht ei ole Eestis. Kohtualluvuse kokkuleppe võib

§ 104

lg 1 kohaselt sõlmida sellise vaidluse lahendamiseks, mis on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Asja materjalidest ei nähtu, et vaidlus oleks seotud kostja majandus- või kutsetegevusega. Kohtualluvuse kokkuleppe võib

§ 104

lg 3 p 2 järgi sõlmida ka siis, kui kohtualluvus on kokku lepitud juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Kuivõrd praegusel juhul sisaldub kohtualluvuse kokkulepe laenulepingu üldtingimustes, on tegemist ilmselgelt tüüptingimusega. Tüüptingimusi tuleb tõlgendada võlaõigusseaduse § 39 lg-te 1 ja 2 kohaselt nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Antud juhul on kohtualluvuse kokkulepe sõnastatud selliselt, et krediidiandja jätab endale õiguse esitada hagi Harju Maakohtusse, eelkõige juhul, kui kliendi elukoht ei ole Eestis.

§ 104

lg 3 võimaldab praegusel juhul sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe üksnes kahel juhul, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui tema elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Kohus leiab, et kuivõrd kohtualluvuse kokkuleppes sisaldub sõna eelkõige, võib sellest järeldada, et kokkuleppe järgi on võimalik krediidiandjal Harju Maakohtusse pöörduda ka muudel juhtudel, kui juhul, kui kliendi elukoht ei ole Eestis. Kuivõrd selline kokkulepe ei vasta seaduse nõuetele ning nagu eespool välja toodud, ei või tühisele tüüptingimusele anda tõlgendamisega sisu, mille kohaselt see kehtib, on kohtualluvuse kokkulepe

§ 106lg 1 p 1, § 104 lg 1 ja § 104 lg 3 järgi tühine (vt ka Riigikohtu 21.

novembri

1. a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12, p 10). Kuna kohtualluvuse kokkulepe on Eesti õiguse kohaselt tühine, ei allu asi määruse nr 1215/2012 art 25 lg 1 ja kohtualluvuse kokkuleppe alusel Eesti kohtule.
2. Brüsseli I bis määruse art 26 näeb ette, et lisaks määruse muudest sätetest tulenevale pädevusele on pädev ka see liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub. Sätet ei kohaldata juhul, kui isik on ilmunud kohtusse pädevuse vaidlustamiseks või kui artikli 24 kohaselt allub asi erandlikult teisele kohtule. Riigikohus on leidnud, et kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule (vt 21.11.2012 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-123-12, p 12). 3 Kohus on tsiviilasjas nr 2-21-132942 püüdnud kostjale dokumente kätte toimetada, kuid see pole õnnestunud. Kohus ei pea otstarbekaks püüda saata kostjale täiendavat kirja, et küsida seisukohta asja arutamise kohta Eesti kohtus, sest kostja ei ole kohtu kirjadele siiani vastanud.
3. Kuna hagi ei allu Eesti kohtule, tuleb see jätta

§ 371lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 alusel menetlusse võtmata.

11. Menetluskulud tuleb jätta

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid. 12.

§ 150

lg 1 p 3 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda kogu tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata riigilõivu tagastamise koht (konto nr, kontoomaniku nimi ja registrikood). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4