← Eesti

2-20-14479/22

Obsah (8)§ 172§ 667§ 311§ 656§ 9§ 392§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm Määruse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-14479 Kohtuasi Swed

) § 367 alusel. 9.

§ 172

lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta täielikult puudutatud isiku kanda ja mõista avaldaja kasuks välja põhjendatud menetluskuluna riigilõiv 50 eurot. Määruskaebus

  1. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada, ennistada menetlustähtaeg ja jätta avaldus täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda.
  2. Määruskaebuse kohaselt on puudutatud isik rahvuselt venelane ja tema emakeel on vene keel, mistõttu kulus kauem aega leidmaks isikut, kes valdab eesti keelt sellisel määral, et oleks võimalik avaldusele sisuliselt vastata. Kahjuks ei jõudnud puudutatud isik avaldajaga kokkuleppele ja avaldaja ei teavitanud kohut läbirääkimiste toimumisest. Puudutatud isik palus oma tuttavat Y, et ta teavitaks kohut läbirääkimiste pidamisest pangaga. Puudutatud isik ei teadnud, et Y ei saa olla esindajaks. Kohus sellele teavitusele ei vastanud.
  3. Avaldaja on nõudega pöördunud vale isiku poole. Puudutatud isik ei ole küttetorustikku lühemaks lõiganud või muul viisil torukorke kahjustanud. Korteriühistu teostas elamus 05.10.2017 plaanilisi remonditöid, mille käigus teostati keskküttesüsteemi täitmine veega, kuid jättis teostamata kogu kütte-süsteemi kontrolli. Kuna küttesüsteemi eest vastutab korteriühistu, siis ei ole hoolsuskohustust täitnud hoopis korteriühistu. Keegi ei ole kutsunud spetsialisti hindama, millest kahju tekkis. Menetluse edasine käik
  4. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad alused vaidlustatud määruse tühistamiseks. Kui puudutatud isikul on vastav soov, saab avaldaja kohtumääruse täitmise osas puudutatud isikuga kokkuleppeid teha. 3 2-20-14479
  5. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

§ 667

lg 2, § 659 ja § 656 lg 1 p 1 alusel tühistada ja saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 16. Maakohus võttis avalduse 08.10.2020 määrusega menetlusse ja andis puudutatud isikule avaldusele vastamiseks 20 päeva määruse kättetoimetamisest. Avalduse ja menetlusse võtmise määruse luges maakohus kättetoimetatuks

§ 311

¹ lg-s 4 sätestatud viisil 26.10.2020, kui 04.11.2020 teatas dokumentide kättesaamisest puudutatud isiku nimel Y. Isiklikult allkirja vastu sai puudutatud isik tsiviilasja materjalid kätte 02.11.

  1. Avaldusele vastamise tähtaeg möödus vastavalt 16.11.2020 või 23.11.
  2. Puudutatud isik 16.11.2020 kohtule vastust ei esitanud ja maakohus lahendas avalduse 20.11.2020 määrusega. 17.

§ 311

¹ lg 5 kohaselt loetakse menetlusdokument sama paragrahvi neljandas lõikes sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, v.a juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Kohtule võib elektroonilise kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi.

  1. Maakohus jättis puudutatud isiku nimel dokumentide kättesaamisest ja läbirääkimiste pidamisest teavitanud isiku kirjale reageerimata, teavitades väidetavat esindajat alles pärast avalduse lahendamist 25.11.2020 e-kirjaga, et ei saa teda puudutatud isiku esindajana käsitleda, kuna kohtule ei ole esitatud vajalikku volikirja ega haridust tõendavat dokumenti. Asudes seisukohale, et Y ei saa kohtumenetluses puudutatud isikut esindada, ei saanud maakohus aga lugeda sama esindaja saadetud kinnituse alusel tsiviilasja materjale puudutatud isikule kättetoimetatuks. Lisaks tulnuks maakohtul 04.11.2020 teatele reageerida, selgitada välja esindusõigusega seonduv ja täpsustada teavituse eesmärki seoses läbirääkimiste pidamisega (kas puudutatud isik soovis teatega mh avaldusele vastamise tähtaja pikendamist) või selgitada, et läbirääkimiste pidamine ei takista kohtule vastuse esitamist.
  2. Eeltoodust tulenevalt lahendas maakohus avalduse ennatlikult, rikkudes puudutatud isiku seisukoha välja selgitamata jätmisega oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet (

§ 656

lg 1 p 1), mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

§ 656

lg 1 p 1 eesmärk on tagada, et pooltele antakse menetluses võimalus esitada oma seisukohti (vt Riigikohtu 19.06.2017. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-68-17, p 12). Kuna sisuliselt tuleb vaidlus lahendada algusest peale, ei ole kolleegiumi hinnangul võimalik asja lahendada määruskaebemenetluses, vaid asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks. Tsiviilasja lahendamisel tuleb arvestada, et esmalt arutab tsiviilasja maakohus. Tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on ammendavalt läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus (

§ 9lg 3).

Maakohtul 4 2-20-14479 tuleb välja selgitada avaldaja nõude aluseks olevad asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad, nagu näeb ette

§ 392lg 1 p 1.

Selleks saab maakohus asja uuel arutamisel selgitada tõendamiskoormust ja võimaldada menetlusosalistele esitada enda väidete kohta tõendeid. 20.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. 21.

§ 696

lg-st 3 tulenevalt ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust ringkonnakohtu sellise määruse peale, millega ringkonnakohus saadab hagita asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, st ei tee ise menetlust lõpetavat lahendit (vt Riigikohtu 28.05.2014. a määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11). (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.