lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Abiprokurör Katerin Hovi Süüdistatav Lembit Kama isikukood 36101162729; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel – eesti keel; keskeriharidusega; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 10.09.2020 otsusega
lg 1 järgi vangistusega 5 kuud (millest eelvangistuses ära kantud 3 päeva)
sätete alusel tingimisi 1 aasta 7 kuulise katseajaga, tõkendit ei ole kohaldatud, oli kahtlustatavana kinni peetud 17.-19.07.2021 Kaitsja Vandeadvokaat Anu Vilt Kohtuistungi toimumise aeg 17. detsember 2021 RESOLUTSIOON Lembit Kama süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1 aasta 6 kuud vangistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Lembit Kamale kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.-19.07.2021 s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõista Lembit Kamale kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud 27 päeva vangistust.
lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada Lembit Kamale mõistetavat karistust 11 kuud 27 päeva vangistust Tartu Maakohtu 10.09.2020 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 4 kuud 27 päeva vangistust võrra ning mõista Lembit Kamale lõplikult kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Kohtuotsuse jõustumisel kohustada Lembit Kama ilmuma vangistust kandma kohtu poolt teatatud ajal ja kohta. Lembit Kama vangistuse kandmise aja algust arvata alates tema vanglasse saabumisest. Välja mõista Lembit Kamalt menetluskuludena sundraha 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot riigituludesse. Süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulud (kokku 774 eurot) tasuda ositi võrdsetes osades (osamakse 64,50 eurot) 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99921700053285 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-21-7929). Menetluskuludest sundraha 438 euro ulatuses ning riigi õigusabi tasu ja kulu 147,60 euro ulatuses jätta riigi kanda. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 17.12.2021. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) kättesaadav alates 5.01.2022. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 5.01.2022. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 17.12.2021 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistus Lembit Kama süüdistatakse selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 10.09.2020 otsusega karistatud
Süüdistatav tunnistab ennast kuriteo toimepanemises süüdi. Kaitsja leiab, et süüdistus on põhjendatud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused süüdistuse osas Tõendid on kattuvad asjaoludes, et 17.07.2021 õhtul juhtis Lembit Kama Põlva maakonnas Põlva vallas xxxxxxxxxxxxxxxx talu juures mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga xxxxxx. Kahtlustatav Lembit Kama on 19.07.2021 eeluurimisel andnud ütlusi (tl 14-15) selle kohta, et 17.07.2021 kella 10.00 paiku sõitis ta oma sõidukiga Audi 80 registreerimismärgiga xxxxxxx sõbra xxxx xxxx juurde Põlvamaal Ahja alevikus. Koos tarvitati alkoholi. Lembit Kama tarvitas 100g viina ja 3 õlut. Kuna järgmisel päeval pidi puukoorem tulema, palus sõber liigutada autot. Sõiduk asus maja ja puukuuri vahel asuval teel. Tee äärtes olid kraavid. L. Kama liigutas autot 25m, mille järel auto vajus kraavi. Seejärel jättis võtmed süütelukku ning läks varju alla magama. Veidike hiljem saabus politsei. Tunnistaja xxxxx xxxxxxxxx ütluste kohaselt (tl 10-11) 17.07.2021 kella 20.10 paiku nägi ta Põlvamaal Põlva vallas xxxxxxxxxxxxxxxxxx külas liikumas tumedat värvi sõiduautot, mis kõrvalteelt soovis pöörata paremale. Signaali märguannet isik ilmselt ei kuulnud. Kokkupõrke vältimiseks liikus tunnistaja vastassuunavööndisse. Tahavaatepeeglist oli näha, et teine sõiduk tagurdas kraavi. Tunnistaja suundus sõiduki juurde (Audi 80 registreerimisnumbriga xxxxxx) ja ust avades nägi, et roolis on purjus meesterahvas, kes üritab autot käivitada. xxxxx xxxxxxxxx võttis võtmed süütelukust välja, mille peale isik väljus sõidukist ja hakkas kiirel sammul tagasi xxxxx talu suunas kõndima. Politseisse helistas tunnistaja kella 20.35 paiku. Politsei saabudes andis neile võtmed üle ja näitas, kuhu roolis olnud meesterahvas läks. Tunnistaja xxxxx xxxxxxxxx ja kahtlustatava Lembit Kama ütlusi 17.07.2021 xxxxxxxxxxxxxxxx talu läheduses aset leidnud sündmuse kohta toetab patrullpolitseiniku M. R. 18.07.2021 ettekanne (tl 1). Nimetatud ettekande kohaselt sai M. R. koos abipolitseinik L. K. 17.07.2021 kella 20.39 ajal väljakutse Põlva vallas xxxxxxxxxx, kus teataja on peatanud sõidukiga Audi 80 registreerimismärgiga xxxxxx, mille juht oli väidetavalt alkoholijoobes. Kohale jõudes nägid politseinikud sõidukit Audi xxxxx talu juurde keerava tee ääres kraavis. Teataja andis üle võtmed ja näitas, kuhu sõidukit juhtinud mees läks. Talu hoovis oleva varikatuse all magas Lembit Kama, kelle esmaseks joobeks oli 1,51 mg/l. Tunnistaja osutas L. Kamale, et just sellelt mehelt võttis võtmed ära. L. Kama tunnistas, et liigutas autot, et taluperemees saaks niita muru. Hilisemal kontrollil tõendusliku alkomeetriga tuvastati lõplik joove 1,05 mg/l. Patrullpolitseinik M. R. ettekandes esitatut toetab 17.07.2021 politsei vormikaamera 3
lg 1 järgi vangistusega 5 kuud (millest eelvangistuses ära kantud 3 päeva)
Kohtuotsus jõustus 26.09.2020, katseaeg hakkas kulgema kohtuotsuse kuulutamisest s.o 10.09.
Otsuse põhjendused karistuse osas Karistuse mõistmisel tuleb
lg 1 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel kohus arvestab L. Kama süüd, mida kohus loeb keskmiseks. Süüd suurendab asjaolu, et L. Kama joove oli tunduvalt suurem piirist, millest alates algab kriminaalvastutus joobes juhtimise eest. Kuigi süüdistatav ei liikunud suure liiklusega teel, tuleneb tunnistaja ütlustest, et süüdistataval õnnestus siiski tekitada liiklusohtlik olukord, mistõttu tunnistaja x. xxxxxxxxx oli sunnitud sõitma vastassuunavööndisse. Liiklusohtliku 5
Varasem karistatus viitab nii L. Kama üldisele madalale õiguskuulekusele kui ka samaliigiliste süütegude kordamisele. 10.09.2020 kohtuotsusega kohustati L. Kama lisakohustusena registreeruma programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmahindamise teenusele ja läbima kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammi. 5.08.2021 kriminaalhooldusametniku kohtueelsest ettekandest nähtuvalt (tl 29-32) programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmahindamisel L. Kama käis, kuid programmis jätkata ei soovinud, kuna ei tunnista endal alkoholiprobleemi. Sotsiaalprogramm „Liiklusprogramm“ jäi pooleli, sest väidetavalt läks L. Kamal auto katki. Rohkem rikkumisi kriminaalhooldusametniku kinnitusel L. Kamal ei ole katseajal olnud. Kuigi kriminaalhooldusametniku kinnitusel senise katseajal jooksul ei ole L.Kama oma alkoholiprobleemi tunnistanud, osutab uue alkoholi tarvitamisega seotud kuriteo toimepanemine katseajal siiski L.Kama kalduvusele alkoholiga liialdada. Kohtu hinnangul ei ole varasem karistus L. Kama suhtumist enda liikluskäitumisse ilmselgelt muutnud, mida väljendab ilmekalt käesoleva kohtumenetluse ese. L. Kama ei ole mõistnud, et sõiduki juhtimine joobeseisundis seab ohtu nii tema enda tervise ja elu, samuti asjasse puutumatute kaasliiklejate tervise, elu ja vara. Ka kriminaalhooldusametniku kinnitusel süüdistatav pisendab oma alkoholiprobleemi ega mõista joobes juhtimise ohtlikkust.
lg 2 näeb sanktsioonina ette üksnes vangistuse, mille pikkus võib olla kuni 4 aastat. Keskmist süüd ja ühe kergendava asjaolu olemasolu arvestades peab kohus põhjendatuks süüdistatavat karistada vangistusega sanktsiooni keskmisest väiksemas määras s.o vangistusega 1 aasta 6 kuud. Seoses asja lahendamisega lühimenetluses tuleb vähendada karistust KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt (tl 13) oli L.Kama kahtlustatavana kinni peetud 17.07-19.07.2021. Seega tuleb kahtlustatavana kinnipidamise aeg s.o 3 päeva
§-st 68 lg 1 tulenevalt arvata karistusaja hulka. Kuna uus kuritegu on toimepandud katseajal, tuleb liitkaristus moodustada
Kamale käesolevas asjas mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 10.09.2020 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 4 kuud 27 päeva vangistuse võrra. Seega tuleb L.Kamale lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 1 aasta 4 kuud 24 päeva vangistust. Asjas on muuhulgas vaidlus, kas L.Kamale mõistetav vangistus kuulub täielikult ära kandmisele või saab sellest osa jätta täitmisele pööramata. Kaitsja palub karistada süüdistatavat šokivangistusega ning ülejäänud karistuse jätta tingimisi täitmisele pööramata ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri arvates saab süüdistatavat karistada üksnes reaalse vangistusega.
lg 4 p 1 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Riigikohus on asunud seisukohale, et 6
Järelikult on
lg 4 p 1 erinorm just
§-de 73 ja 74 suhtes ja seda osas, milles viimati viidatud normid lubavad jätta karistuse ka täielikult tingimisi kohaldamata. Samas vangistuse asendamine üldkasuliku tööga (
) või selle asendamine elektroonilise valvega (
-1) või raviga (
-2) ei tähenda mitte karistuse tingimisi kohaldamata jätmist, vaid üksnes karistuse kohaldamist teises ehk asenduskaristuse vormis. Järelikult ei keela
lg 4 p 1 sama paragrahvi teise lõike järgi mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku töö, elektroonilise valve või raviga (vt RKKKm 1-20-2476, p-d 16-18 koos edasiste viidetega). Käesoleval juhul ei saa L.Kamale mõistetavat vangistust asendada
sätete alusel üldkasuliku tööga, kuna selleks on
§-st 69 lg 1 tulenevalt vajalik süüdistatava nõusolek. Süüdistatav kohtuistungil üldkasuliku töö tegemiseks nõusolekut ei andnud. Ilmselgelt ei ole süüdistatav ka üldkasuliku töö tegemiseks sobiv isik. Töötukassa töövõime hindamise ja töövõime toetavate teenuste osakonna 9.08.2021 vastusest abiprokuröri päringule nähtub (tl 3334), et L.Kama on 6.04.2021 otsusega TVH/21/016162 tunnistatud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuni vanaduspensionieani, s.o kuni 15.01.2026. Puuduv töövõime teeb kaheldavaks süüdistatava suutlikkuse teha üldkasulikku tööd, mida möönis kohtuistungil ka süüdistatav ise. L.Kamale mõistetavat vangistust ei saa asendada elektroonilise valvega
Süüdistatav L. Kama on andnud kirjaliku nõusoleku (tl 57) elektroonilise valve kohaldamiseks tema elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja oma nõusolekut alluda elektroonilisele valvele kinnitas ta ka kohtuistungil. Tartu Vangla KrHO kriminaalhooldusametniku 17.11.2021 arvamuses elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta ühes lisadega (tl 58-62) on kinnitatud, et elektroonilise valve kohaldamist välistavaid tehnilisi probleeme ei ilmne ning Justiitsministeeriumi määruse „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 5-1 lg 2 nõuded on täidetud elektroonilise valve kohaldamiseks L. Kama elukohas (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Seega on täidetud küll elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused, kui seda välistab L.Kamale mõistetava karistuse pikkus.
-1 lg 1 kohaselt saab elektroonilise valvega asendada üksnes kuni üheaastast vangistust. Elektroonilise valve kohaldamine käesoleval juhul tuleb kõne alla üksnes
lg 5 sätestatu alusel, mille kohaselt katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisel ja
lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele sama seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras. Pooltel on vaidlus, kas viidatud säte
§-s 424 lg 4 p 1 märgitu tõttu üldse kohaldub käesoleval juhul. Kohus leiab, et kuna
lg 5 põhimõtteliselt ei välista katseajal toimepandud kuriteo korral uuesti tingimisi vabastamist, kui süüdlane allutada elektroonilisele valvele, leiab kohus, et see on iseenesest võimalik ka käesoleval juhul. Arvestades
lg 1 teisest lausest ja § 424 lg 4 p-st 1 tulenevat ei saa vangistust üksnes jätta täielikult tingimisi täitmisele pööramata, vaid süüdistataval tuleks osa vangistust ilmtingimata ka reaalselt ära kanda. Sarnasele seisukohale (seda küll
lg 4 kohaldamise kontekstis) on asutud näiteks ka Tartu Ringkonnakohtu 22.02.2021 otsuses asjas 1-20-879 (punktis 66), mis on kättesaadav Riigi Teataja kohtulahendite otsingust (vt https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=285974891). 7
lg 4 p 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.
lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimisõigust ei või võtta ära isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Töötukassa töövõime hindamise ja töövõime toetavate teenuste osakonna 9.08.2021 vastusest abiprokuröri päringule nähtub, et L.Kamal on raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Eeltoodu annab alust järeldusele, et L.Kama on liikumispuudega isik. Süüdistatav elab maakohas. Kriminaalhooldusametniku kohtueelsest ettekandest nähtuvalt elab süüdistatav üksinda. Süüdistatava elukohast ja elukorraldusest tulenevalt võib eeldada, et mootorsõiduki juhtimine on talle hakkama saamiseks hädavajalik. Tulenevalt L. Kama xxxxxxxxxxxxxxx ja maakohas üksinda elamisega kaasnevast vajadusest mootorsõidukit juhtida, ei saa L. Kamale kohaldada lisakaristust - mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Otsuse põhjendused menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 584, s.o 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse menetluse käigus on L. Kama kaitsjale välja makstud riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 178,80 eurot (tl 16-17; 35-38) ja kohtumenetluses 304,80 (157,20 + 147,60) eurot (tl 51-52; 70-71). Riigi õigusabi tasu ja kulu kokku on seega 483,60 eurot. Kuna süüdistatav on töövõimetu puudega isik, kelle sissetulekud on seetõttu väiksed, jätab kohus poolte taotlusel ja KrMS § 180 lg 3 alusel osa kulusid riigi kanda ja määrab süüdistatavalt väljamõistetavate kulude tasumise ositi pikema aja jooksul. KrMS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus L. Kamalt menetluskuludena välja sundraha 438 eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu 336 eurot riigituludesse. Menetluskuludest sundraha 438 euro ulatuses ning riigi õigusabi tasu ja kulu 147,60 euro ulatuses jääb riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.