3-19-2146/5

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-2146 Määruse kuupäev

1. november 2019 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X (X.) esialgse õiguskaitse taotlus RESOLUTSIOON
2. Jätta X.X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3. Jätta X.X menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte taotlejale. ASJAOLUD
4. Viru Vangla kinnipeetav X.X (edaspidi taotleja) esitas
5. novembril 2019 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Taotleja sõnul kehtib Viru Vangla IV üksuses alates
6. novembrist 2019 uus tablettide jagamise kord, mis kohustab kinnipeetavaid pärast tablettide võtmist avama oma suu videokaamera ees. Taotleja selgitab, et vanglaametnike väitel on sellise korra aluseks käskkiri, kuid ta ei ole saanud ise selle käskkirjaga tutvuda ega tea selle numbrit ega põhjendusi. Taotleja märgib, et esitas
7. novembril 2019 Viru Vanglale vaide, milles vaidlustas sellise korra kehtestamiseks antud Viru Vangla käskkirja. Ta palub kohtul peatada selle käskkirja kehtivuse kuni vaidluse lõpuni.
8. Taotleja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest või lubada tal tasuda riigilõiv osade kaupa.
9. Vastusena kohtunõudele selgitas Viru Vangla
10. novembril 2019, et eraldi käskkirja (või muud haldusakti) ravimite manustamise korra kohta Viru Vangla IV üksuses ei ole antud. Vaidlustatud tegevuse õigusliku aluse annab vangla väitel muu hulgas justiitsministri
11. septembri
12. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 2 punkt 1, mis sätestab isikute järelevalve võimalusena ka visuaalse ja elektroonilise (sh video vahendusel) jälgimise.
13. Viru Vangla kohtule esitatud vastusest selgub, et taotleja ei ole Viru Vanglale vaidlusaluses küsimuses vaiet esitanud. Viru Vangla edastas kohtule taotleja avalduse vanglale, millele lisatud inspektor-kontaktisiku märkusest nähtub, et taotleja võttis esitatud vaide tagasi. Taotleja selgitab avalduses, et inspektor-kontaktisik keeldus vaiet vastu võtmast allkirja vastu ning palub võtta temalt vaie vastu seadusega ettenähtud korras.
14. Tartu Halduskohtus registreeriti
15. novembril 2019 taotleja kaebus (haldusasi nr 3-19-2166), milles ta palub vaidlusaluse käskkirja tühistada ja vaadata kaebuse raames läbi tema
16. novembril 2019 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse. KOHTU SEISUKOHT
17. Taotleja on samasisulised esialgse õiguskaitse taotlused esitanud praeguses asjas ja haldusasjas nr 3-19-
18. Kohus leiab, et praeguses asjas tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata. 6.
19. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. Kohus märgib esmalt seoses kinnipeetava vaide üleandmisega järgmist. Viru Vangla kodukorra punkti 15.1.7 esimese lause kohaselt annab kinnipeetav vaide üle üldjuhul inspektor-kontaktisikule allkirja vastu, vajadusel võtab vaide vastu teine vanglateenistuse ametnik. Kohus leiab, et seetõttu võib allkirja andmisest keeldumine vaide vastuvõtmisel olla küll õigusvastane, kuid see ei takista siiski vaide esitamist. Kuna taotleja võttis oma vaide tagasi, ei saa lugeda praeguses asjas vaiet esitatuks. Veel enam ei ole võimalik asuda seisukohale, et taotluse esitamise ajal toimus vaidemenetlus, mille käigus oleks võimalik esialgset õiguskaitset kohaldada. Kõnealuse taotluse esitamise ajal polnud taotleja esitanud vanglale seega esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvat vaiet ega kohtule kaebust, mistõttu ei olnud esialgse õiguskaitse taotluse esitamine HKMS § 249 lõike 5 alusel lubatav. 6.
20. Kohus selgitab lisaks, et Viru Vangla esitatud teabe kohaselt ei ole vangla andnud sellist haldusakti, millega oleks kehtestatud kord ravimite manustamise kohta. Kuna puudub haldusakt, mille peatamist on esialgse õiguskaitse korras taotletud, ei saaks kohus taotletud esialgse õiguskaitse abinõud kohaldada. Kuna taotleja väidetud käskkirja ei ole olemas, ei saa ilmselt tühistamisnõuet pidada taotluse aluseks olevatel asjaoludel kohaseks nõudeks. Võimalik, et taotlejal on vaja haldusasjas nr 3-19-2166 esitatud kaebuse nõudeid muuta. Kaebuse nõuetest (st põhivaidlusest) sõltub omakorda, kas ja millises ulatuses saab taotleja esialgset õiguskaitset taotleda. Kohtu hinnangul on menetlusökonoomiat arvestades otstarbekas, et kohus otsustab haldusasjas nr 3-19-2166 koos kaebuse lubatavusega ka esialgse õiguskaitse kohaldamise võimalikkuse ja vajalikkuse üle. Seega lahendab kohus taotleja esialgse õiguskaitse taotluse haldusasja nr 3-19-2166 raames.
21. Taotleja on soovinud riigilõivu tasumisest vabastamist. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus jääb praeguses asjas läbi vaatamata, jätab kohus praeguses asjas ka menetlusabi taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)