← Eesti

2-21-1667/53

Obsah (5)§ 172§ 657§ 238§ 659§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 18. märts 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-1667 Tsiviilasi X avaldus lapsega suh

) § 172 lg 3 riigi kanda, teiste menetlusosaliste kulud

§ 172lg 1 alusel nende endi kanda.

8.1. Maakohus kohaldas perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1, § 137 lg 1 ja lg 2 p 2 ning leidis, et ema taotlus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks pole põhjendatud. Vanemate kooselu lõppes küll konfliktide tõttu, kuid nad osalised tulemuslikult koolitusel „Imelised aastad“. Kohus ei tuvastanud, et vanemate konfliktid takistaks lapse suhtes ühise isikuhooldus ja varahooldusõiguse teostamist. Emal ei ole ühise hooldusõiguse tõttu jäänud tegemata mõni lapsele vajalik toiming. Laps elab vanemate endises ühises kodus koos emaga. Laps käib lasteaias ja selle valiku tegi ema. Emal ei ole lapse tervise osas takistusi abi saamisel. Samuti ei ole isa rikkunud varahooldusõigust. Isa täidab ülalpidamiskohustust elatist makstes, lasteaia eest tasudes ja samuti ajal, mil ema on võimaldanud isal lapsega kohtuda. Kui kooselu ajal olidki lapsega seotud vajalikud toimingud rohkem ema kanda, ei anna see peale vanemate kooselu lõppemist alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja emale ainuhooldusõiguse andmiseks. Isa soovib osaleda lapse elus ja kaasa rääkida lapsele olulistes küsimustes. 4

(7)8.
  1. Maakohus kohaldas suhtluskorra määramisel PKS § 143 lg 2¹ ja märkis, et vanema ja lapse stabiilne suhtlemine on eelduslikult lapse parimates huvides. Läbi kehtestatava suhtluskorra saab isa kindluse, mil viisil suhtlemine toimub. Kuna suhtluskorra kehtestamine on tulevikku suunatud nõue, ei oma määravat tähtsust minevikus aset leidnud asjaolud. Läbi kohtulahendi saabuva õigusrahu vähenevad loodetavasti ka vanemate konfliktid. Tähtsust ei ole ema arvamusel, et isal puudub vanemlik vastutus ning teadmised lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel. Isa on otsinud abi lastekaitse töötajatelt ja nõustajalt oma tugevate tunnetega toimetulemiseks ja ka lapsevanema rolli suurendamiseks. Üksnes lapsega koos olles suureneb vanemlik kogemus ja oskused lapsega toime tulla. Kohtu diskretsiooni piiridesse mahub võimalus määrata suhtluskord kindlaks nii, et laps viibib vaheldumisi ühe nädala kaupa kummagi vanema juures. Euroopa Nõukogu
  2. oktoobri 2015 resolutsiooni kohaselt peavad liikmesriigid seadma eesmärgiks tagada vanemate võrdsus ning p 5.5 kohaselt peaks olema võimalik vahelduva elukoha printsiibi rakendamine pärast vanemate lahkuminekut, v.a kui ohus oleks lapse heaolu. Ärakuulamisel nõustusid Mustamäe LOV ja PTV esindajad, et astmelist üleminekut pole vaja, laps on isa juures olnud ja tema elukoht on lapsele sobilik. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud, et laps viibib isa juures kõik paaritud nädalad, suvekuudel saaks isa lapsega veeta suhtluskorra väliselt ühe kuu. Maakohus ei reguleerinud isa ja lapse reisimist, sest vanematel säilib ühine hooldusõigus. Kui üks vanem peaks takistama teisel vanemal lapsega koos reisimist, saab vanem pöörduda kohtusse vastava avaldusega ja taotleda vajadusel ka esialgset õiguskaitset. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
  3. Ema esitas
  4. detsembril 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega rahuldada tema avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja emale ainuhooldusõiguse määramiseks lapse viibimiskoha, hariduse, tervise ja vara osas. Teise võimalusena palub ta kehtestada suhtluskorra, mis on selge, täidetav ning kooskõlas lapse huvide, vanuse ja arenguga. Menetluskulud palub ema jätta menetlusosaliste endi kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: - - - - maakohtu määratud suhtluskord ei ole kooskõlas lapse huvidega. Kohus ei arvestanud lapse vanust, tema päevakava ega isa vähest valmisolekut suhelda väikese lapsega. Maakohus ei arvestanud ka lapse esindaja arvamusega. Suhtluskord on raskesti täidetav, kohati ebamäärane ja mitmeti tõlgendatav ning isakeskne, selle täitmine on ülemäära koormav; vaidlustatud määrusest ei ole arusaadav, kus laps viibib, kui ta on isaga. Isal puudub alaline elukoht. Isa töötab Soomes ja arusaamatu on, kas ta võib minna lapsega Soome; emaga elades on lapsel kindel päevakava, ema viib teda lasteaeda ja huviringidesse, hoolitseb lapse tervise eest. Laps on harjunud, et tema alaline elukoht on ema juures. Lapsel ei saa olla mitut elukohta, seega on kindlaksmääratud suhtluskord vastuolus lapse huvidega; laps sai alles 3-aastaseks, ta vajab kõrgendatud tähelepanu ja hooldust. Isa ei saa aru, et lapsega tuleb kogu aeg tegeleda, aga ta ei suuda iseseisvalt leida lapsele tegevust. Isal puudub piisav valmisolek nii väikese lapse kasvatamiseks. Isa peab endale selgeks tegema, kuidas väikelapse eest hoolitseda, alles siis võib ta last pikemaks perioodiks enda juurde võtta. Lapse heaolu tagamiseks peavad isa ja lapse kohtumised esialgu toimuma üksnes nädalavahetustel; laps on sellises vanuses, kus ta on füüsiliselt tihedalt seotud emaga, seega ei pea lapse suhtlemine isaga olema nii sage. Praeguses lapse vanuses võiks olla emal ainuhooldusõigus ja seda kuni lapse 7-aastaseks saamiseni. 5
(7)
  1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis isale, lapse esindajale ja eestkosteasutuse esindajatele tähtaja sellele vastamiseks. Isa ja eestkosteasutuse esindajad vaidlesid kaebusele vastu. Lapse esindaja leidis, et ema määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja määrata lapse suhtluskord isaga pikkade nädalavahetuste kaupa üle nädala. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  2. jaanuaril
  3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

  1. Isa esitas koos määruskaebuse vastusega
  2. ja
  3. jaanuari 2022 helisalvestised. Nende kuulamiseks puudub vajadus, kuna vaidlust ei ole, et ema ja isa omavahelised suhted on halvad.

§ 238

lg 1 p 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, mh kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Seetõttu jäävad isa tõendid vastu võtmata. 13. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Ühtlasi kohaldas maakohus materiaalõiguse norme õigesti. Nii puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohus põhjendas piisavalt otsustusi, miks tuleb vanematele jätta lapse suhtes ühine hooldusõigus ning määrata lapse ja isa suhtluskord. Maakohus lähtus lahendi tegemisel lapse ja vanemate huvidest ning põhjendas oma seisukohti jälgitavalt. Määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et kohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel piiridest, mis kohtul on perekonnaasja lahendamisel. Diskretsiooni piiride ületamist ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning tuvastas nende põhjal asjas olulised asjaolud ja kujundas arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 659ja § 654 lg 6).

  1. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Hooldusõiguse otsustamisel juhindub kohus PKS § 137 lg 2 p-st 2, mille järgi avaldust ei rahuldata mh siis, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades mh kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Ringkonnakohtu hinnangul täitis maakohus hooldusõiguse lõpetamise nõude menetlemisel korrektselt eelmenetluse ülesandeid ja tuvastas olulised asjaolud. Maakohus selgitas välja lapse huvid ja leidis põhjendatult, et lapse huvides on mõlema vanema hooldusõigus. Lapsel on õigus hoida isiklikke suhteid ja kontakti nii ema kui isaga. Isa on huvitatud lapse eest hoolitsemisest ja tema kasvatamisest ning on seda ka teinud. Ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei anna alust ka ema väide, et praeguses vanuses on laps füüsiliselt tihedalt seotud emaga ning suhtlus isaga ei peaks olema nii intensiivne. Laps on 3-aastane ja käib lasteaias ning veedab päris suure aja päevast emast lahus. Lasteaias suhtleb ta nii teiste laste kui ka täiskasvanutega (õpetajatega). Seega ei ole mingit alust piirata isa hooldusõigust, seda enam, et isa on lapsele lähedane ja laps tunneb ennast tema juures hästi.
  3. Toimikust nähtub, et eestkosteasutuse esindajad suhtlesid mõlema vanemaga nende elukohtades. PTV esindaja märkis, et isa tuleb hästi toime lapse eest hoolitsemisega, temaga tegelemisega ning samuti päevarutiinidest kinnipidamisega, lasteaeda viimise ja toomisega. Mustamäe LOV esindaja avaldas arvamust, et laps on mõlema vanemaga kiindunult seotud 6

(7)ning talle tuleb kasuks, kui ta saab elada kindlaks määratud suhtluskorra järgi mõlema vanema juures. Ka lapse esindaja tõi välja, et isa on siiani lapse hooldamisega toime tulnud nendel kordadel, kui ema on vajanud lapsehoidmises abi ning kus lapse viibimine isa juures või isa hooldusel on vanemate poolt kokku lepitud. Seega on põhjendamatu ja vastuolus teiste menetlusosaliste avaldustega ema arvamus, et isa ei saa 3-aastase lapsega hakkama ning kindlaksmääratud suhtluskord on vastuolus lapse huvidega.
  1. Alusetu on ema etteheide, et suhtluskord on isakeskne. Maakohus lähtus asjakohaselt lapse huvidest. Oma ettepanekut ema suhtluskorra kohta ei esitanud. Nähtuvalt toimikust arutas maakohus
  2. septembri 2021 ärakuulamisel vanematega isa suhtluskorra ettepanekut ja vaidlustatud määruses arvestati ema märkustega.
  3. Nähtuvalt PTV esindaja seisukohast elab isa 3-toalises mugavustega korteris, kus lapsel on oma voodi, mängulaud, kapp ja muu vajalik igapäevaseks tegevuseks ja arenguks. Seega ei vasta tõele ema väide, et isal puudub elukoht. Vastuseks ema hirmule, et isa võib lapse Soome viia, märgib ringkonnakohus, et kuna vanematel on ühine hooldusõigus, ei saa isa ilma ema nõusolekuta last Eestist ära viia.
  4. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult jätnud vanematele ühise hooldusõiguse ning vastavalt isa soovile ja arvestades ema ettepanekuid määranud kindlaks isa suhtluskorra lapsega.
  5. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

§ 172lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud.

Lapse esindaja riigi õigusabi tasu taotluse lahendas maakohus

  1. jaanuaril
  2. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. 21.

§ 696lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.