) § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib muu hulgas jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada (viimane alternatiiv). Käesolevaks ajaks on selgunud, et vaidlusalune kinnistu on müüdud. Menetlusosalised ei ole käesolevalt enam kinnistu kaasomanikud, mistõttu ei ole esitatud hagiga võimalik hagis taotletud eesmärki saavutada ning hagi tuleb jätta
lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja
Kostja ei ole menetluse algusest saadik vaielnud vastu kaasomandi lõpetamise nõudele, seega ei ole kostja andnud oma käitumisega põhjust kaasomandi lõpetamise hagi esitamiseks. Veelgi enam, kostja vabanes karistuse kandmiselt
Menetluskulud, mille kandmises pooled kinnistu notariaalse müügilepingu sõlmimisel kokku ei leppinud, jäävad hageja kanda. Kostjal tsiviilasjas esindajat ei olnud, mistõttu saab asuda seisukohale, et kostjal menetluskulud puuduvad. MÄÄRUSKAEBUS 5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega jäeti hagejale riigilõiv tagastamata ja menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse kohaselt näeb
lg 1 p 3 ette, et riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Käesoleval juhul jättis kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Seega tuleb riigilõiv tagastada. Seda ka ilma hageja vastava taotluseta, vaid kohtu oma algatusel. Kohus ei ole seda vaidlusaluses määruses teinud, vaid jättis menetluskulud hageja kanda. Käesoleval juhul ei esine ka
lg 1 p-i 3 juhtumeid, kus riigilõivu ei tagastata, kuna hageja pole hagi tagasi võtnud, kumbki pool või hageja pole jäänud istungile ilmumata jäänud, hageja pole jätnud täitamata kohtu nõuet või pole jätnud tasumata tagatist. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ning maakohtu määrus hagejale poole riigilõivust tagastamata jätmise osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab hageja taotluse poole riigilõivust tagastamiseks (
Juhindudes
lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 9. Vastavalt
lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei vaidlusta maakohtu määrust hagi läbi vaatamata jätmise osas, seega on maakohtu määrus selle osas
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigesti menetluskulud
Kuigi hageja vaidlustab menetluskulude jaotust, ei nähtu määruskaebusest ühtegi sisulist vastuväidet, miks on maakohtu menetluskulude jaotus ebaõige.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja
Käesolevas asjas
11. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus oleks pidanud hageja taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldama
lg 1 p 3 alusel, mille kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Õige on määruskaebuses esitatud väide, et käesolevas asjas ei esine
Seadusandja on need juhud, mil tsiviilkohtumenetluses jäetakse avaldus läbi vaatamata, kuid riigilõivu ei tagastata,
Erandid, millal hagiasjades riigilõivu ei tagastata, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, on järgmised: hageja võtab hagi tagasi (§ 424); kumbki pool (§ 408) või hageja ei ilmu kohtuistungile (§ 409); hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja (§ 34 lg 2); hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks (§-d 196, 197). Kõikidel juhtudel, kus kohus jätab avalduse läbi vaatamata, välja arvatud eelnimetatud ja
lg 1 p-s 3 sätestatud neli erandit, kuulub riigilõiv avalduse esitaja taotluse alusel tagastamisele (V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne I. Juura 2017 - § 150/3.2.3., b, d). Seega jättis maakohus põhjendamatult hageja taotluse rahuldamata. 12. Ekslik on hageja väide, et riigilõiv tuleb tagastada vastava taotluseta kohtu enda algatusel.
lg 4 esimene lause sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel 1. aprillil 2021 riigilõivu 350 eurot. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist. Kuivõrd hageja on vastava taotluse esitanud, see on esitatud tähtaegselt (
lg 6), siis tuleb hageja taotlus rahuldada ning tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 175 eurot vastavalt esitatud taotlusele hageja arveldusarvele Swedbank AS-is nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX. 4 13. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.