Obsah (5)

§ 173§ 174§ 168§ 162§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Reena Nieländer Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-16928 Menetlustoiming hagi läbi vaatamata jät

) § 66 kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 7 kohaselt kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis. Kohus selgitab, et kohus mh hoiatas hagejat 11.01.2022 kohtumääruses, et kui hageja avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks ei esita, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ning sellisel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Hageja ei ole kohtule tähtaegselt hagiavaldust esitanud. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule tähtaja ennistamise taotlust. Kõigest eeltoodust tulenevalt jätab kohus TvLS § 58 lg 7 alusel hageja hagiavalduse kostja vastu läbi vaatamata.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 168

lg 2 alusel hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuigi

§ 168

sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagi läbi vaatamata jätmise tõttu, saab kohtu hinnangul praegusel juhul analoogia korras kohaldada ka

§ 162

lg-t 4.

§ 162

lg 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus selgitab, et

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu

1. jaanuar
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10 p 10). Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et töösuhtes on töötaja võrreldes tööandjaga nõrgemaks pooleks. Kohtu hinnangul oleks käesoleval juhul kostja ehk tööandja menetluskulude töötaja ehk hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Kohus mh selgitab kostjale, et riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 1 järgi riigilõivu ei võeta töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine. Seega on kostja maksnud riigilõivu olukorras, kus seda teha ei tulnud. Kostjal on võimalik

§ 150lg 1 p 1 alusel taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik