2-20-484 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 2-20-15897 Tsiviilasja number Otsuse avalikult teatavaks 23. september 2021, Jõhvi tegemise aeg ja koht Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi K N h

) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab et hagi tuleb täies ulatuse jätta rahuldamata. Hageja on tulenevalt TsÜS § 38 lg 1 õigus vaidlustada mittetulundusühistu juhatuse otsuseid. Pooled vaidlevad jahiloa tasu õigusliku aluse üle ja selle üle, kas MTÜ juhatusel on õigus seda määrata.

1. Kohus leiab, et jahiloa ostuhinna näol ei ole tegemist liikmetele põhikirja p 6.3.
2. alusel pandud kohustusega, ega p-s 6.3.
3. sätestatud maksu kehtestamisega, mille üle otsustamine oleks üldkoosoleku ainupädevuses. Põhikirjas sätestatud maksud on mõeldud ühingu toimimise tagamiseks ja neid tasuvad kõik liikmed võrdsetel alustel. Jahiloa eest tasuvad aga ainult liikmed kes soovivad seda omandada ja ka isikud kes ei ole ühingu liikmed (külalisjahimehed), st. jahiloa tasul on laiem tähendus, kui mittetulundusühistu liikmete kohustustel. Vastupidiselt öeldes, ei saa omakorda põhikirja alusel ühingu 2 2-20-484 liikmetele kehtestatud kohtustusi laiendada mitteliikmetele. Jahiload on tavapäraselt tasulised ja neid müüakse ka enampakkumistel. Seega on kohtu hinnangul tegemist jahiloa (õiguse, VÕS § 208 lg 3) ostuga hageja poolt st. tegemist on liikme ja mittetulundusühingu vahelise VÕS § 208 kohase ostu- müügilepinguga ning viimast esindab tehingu tegemisel MTÜS § 27 lg 1 ja Põhikirja p 7.2 ja 7.5 alusel juhatus. Selles osas nõustub kohus kostja seisukohaga.
4. Kohus nõustub kostja seisukohaga ja ei nõustu hagejaga, et jahiloa eest tasu määramisel ei ole tegemist tehinguga. Juhatuse poolt jahiloa eest tasu määramist saab käsitleda kui pakkumust lepingu sõlmimiseks ning liikmel on valikuvabadus, kas sellega nõustuda või mitte, st. liige on vaba otsustama kas õigus omandada, pakkumine vastu võtta. Antud juhul on hageja tasudes ostuhinna pakkumisega nõustunud. Seadusest, ega põhikirjast ei tulene, et tehingute müügihinna, sh. jahiloa peaks kehtestama üldkoosolek. Põhikirja p 7.6.2 on küll sätestatud juhatuse pädevus ainult teenuste hinna määramisel, kuid kohtu hinnangul laieneb põhikirja viidatud punkt ka müügihinnale. Puudub mõistlik põhjendus sellele, et teenuste hinna võib juhatus määrata, kuid müügihinda juhatus määrata ei saaks. Lepingu hind on lepingu oluliseks osaks kõigi lepingute puhul ja olemuslikult ei erine tasu sõltuvalt lepingu tüübist või muust alusest. Seega on juhatus pädev kehtestama müügilepingu hinda.
5. Kuna hageja poolt tasutud 500 eurot on lepingujärgseks tasuks jahiloa eest, siis pole kostja raha alusetult saanud ja hagejal ei ole õigust seda tagasi nõuda. Eeltoodu alusel jääb hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174

lg 1).

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud ja kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3