KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 07.03.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-1133 Tsi
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega muudeti elatissumma arvutamise aluseid.
§ 2172lõike 1 kohaselt loetakse, et alates 2022.
aasta
- jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus, kui enne
- aasta
- jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus. Harju Maakohus on 30.12.2021.a otsustanud välja mõista Z elatis Y ülalpidamiseks alates 23.01.2021 summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummäärast kuni Y täisealiseks saamiseni, s.o XXXXX.
§ 2172
lõige 2 sätestab, et kui
§ 2172
lõige 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Justiitsministeeriumi kodulehel avaldatud elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kohaselt on kostja kohustus hageja II ülalpidamiseks (arvestades kostja brutosissetulekut 2650 eurot kuus, vt lisa 1) 249,50 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes õigusliku olukorra muutumisele, taotleb kostja Harju Maakohtu 30.12.2021.a otsuse muutmist ja mõista kostjalt välja elatis Y ülalpidamiseks alates 01.02.2022
s sätestatud alustel makstava summa ulatuses, milleks 01.02.2022.a seisuga on 249,50 eurot kuus. Vastus kaebusele
- Hageja Y vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt mõisteti Y kasuks alates 01.01.2022 välja igakuine elatis 292 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetusest, st 2022.a 30 eurot, ületavas osas. Tühistada ka menetluskulude jaotus Y hagis kostja vastu ning teha selles osas uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
- Apellatsioonkaebuse ulatust arvestades tuleb asjas tuvastada, kas maakohtu otsus, millega kostjalt mõisteti hageja Y ülalpidamiseks perioodi 23.01.2020 – 22.01.2021 eest välja elatis rohkem kui 863 eurot ja alates 01.02.2022 igakuine elatis rohkem kui 249,50 eurot, on põhjendatud.
- Asjas puudub vaidlus selles, et: -Kostja on hageja Y isa. -Hagiavalduse esitamise ajal ja sellele eelnevalt ühe aasta jooksul elas Y emaga. -Kostjal on hageja Y ülalpidamiskohustus. -Y (edaspidi ka hageja) igakuised ülalpidamiskulud moodustavad 292x2 eurot.
- Apellatsioonkaebuses tugineb kostja sellele, et maakohus on ebaõigesti kostjalt Y ülalpidamiseks perioodi 23.01.2020 – 22.01.2021 eest välja mõistnud elatise rohkem kui 863 eurot, sest nimetatud perioodil umbes 3 kuu jooksul elas üks lastest emaga ja teine lastest isaga ning lapsevanemate vahel oli kokkulepe, et perioodil, kui mõlema vanema juures elab üks lastest, millest tulenevalt kannab lapsega kooselav vanem 6
(8)lapse ülalpidamiskulud, loetakse teise, eemal elava lapse ülalpidamiskulud sellega tasutuks.
- PKS § 100 lg 2 esimese lause järgi täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises, lg 3 järgi vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.
- Eeltoodust tulenevalt on kostja väidetud kokkuleppe sõlmimine, et ühe vanaema juures elava lapse täieliku ülalpidamise korral loetakse teise vanema juures elava lapse ülalpidamiskohustus täidetuks, võimalik. Maakohus leidis, et sellise kokkuleppe sõlmimine on tõendamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Asjaolu, et ajal, kui üks lastest elas kostjaga ei nõudnud laste ema elatise maksmist sellise kokkuleppe sõlmimist ei tõenda. Seda ei tõenda ka kohtu poolt pooltele tehtud kompromissiettepanek. Hagis nõudis hageja Y tagasiulatuva elatise maksmist ka perioodi eest, mil tema vend elas kostjaga. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, et hagejate poolt ei vaidlustatud kostja väidet, et lapsevanemad täitsid lapse nende juures elades ülalpidamiskohustust võrdselt ning lapse vanemad lähtusid seetõttu ülalpidamiskohustuse tasaarvestamise põhimõttest. Nimelt on hagejate 04.03.2021 seisukohas (p-s 9) selgesõnaliselt väljaendatud, et kuigi üks lastest elas mõni kuu kostjaga, kandis peale igapäevase toidukulude (millest osa kaeti koolist tasuta saadud toidupakkidest) muud kulud lapse ema. Kuna kostja väidetud vanemate vahel sõlmitud kokkulepe on tõendamata, ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on ebaõigelt vaidlustatud perioodi eest tagasiulatuva elatise hagi esitamisest kostjalt välja mõistnud.
- Apellatsioonkaebuses tugineb kostja ka sellele, et tulenevalt õigusliku olukorra muutumisest peale maakohtu lahendi tegemist tuleks kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust vähendada. 34.
§ 2172lõike 1 kohaselt loetakse, et alates 2022.
aasta
- jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus, kui enne
- aasta
- jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus.
- Harju Maakohtu 30.12.2021.a otsusega mõisteti kostjalt elatis Y ülalpidamiseks alates 23.01.2021 summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummäärast kuni Y täisealiseks saamiseni, s.o XXXXX.
§ 2172
lõige 2 sätestab, et kui
§ 2172
lõige 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
- Kostja on apellatsioonkaebuses osutanud, et Justiitsministeeriumi kodulehel avaldatud elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kohaselt on kostja kohustus hageja ülalpidamiseks (arvestades kostja brutosissetulekut 2650 eurot kuus) tasuda 249,50 eurot kuus.
- Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud osas, milles alates 01.01.2022 tuleb kohustatud vanemalt elatise väljamõistmisel arvestada ka lapsele laekuva riikliku lapsetoetusega. Selle sätestab PKS § 101 lg 5, mille järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Sellele, et lapsetoetuse laekumisega peaks elatise väljamõistmisel arvestama, tugines kostja juba maakohtus, kuid maakohus 7
(8)leidis, et elatise vähendamine lapsetoetuse saamise tõttu ei ole põhjendatud. Samas ei ole põhjendatud kostja apellatsioonkaebuse väide, et elatist tuleb vähendada rohkem kui 262 eurot (292-(60:2), sest arvestades kostja brutosissetulekut annab elatisekalkulaator vastava tulemusena. Ringkonnakohus osutab, et eelkõige tuleb elatisenõude lahendamisel tuvastada lapse vajaduste suurus. Seda, et hageja ülalpidamiseks vajaminevate rahaliste vahendite suurus moodustab 292x2 eurot kuus kostja vaidlustanud ei ole. Seega ei saa kostja viidatud elatisekalkulaatori tulemust põhjendatud elatise suuruse tuvastamisel arvestada. Kostja sissetuleku suurus võimaldab hageja ülalpidamiseks vajamineva põhjendatud elatise tasumist.
- Apellatsioonkaebusega palus kostja asja materjalide juurde võtta tõend tema brutokuupalga suuruse kohta. Arvestades, et kostja soovib nimetatud tõendiga tõendada muutunud õigusliku olukorra tõttu temalt alates 01.01.2022 enam väljamõistetud elatist, leiab ringkonnakohus, et selle tõend tuleb võtta asja materjalide juurde. Eeltoodud põhjustele ei muuda nimetatud tõend aga seda, et puudub alus väljamõistetud elatist vähendada rohkem kui pooles ulatuses lapsetoetuse võrra.
- Hageja leidis, et juhul, kui ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus elatises suuruses tuleb muuta, siis tuleb välja nõuda ka kostja 2021.a tuludeklaratsioon. Kuivõrd kostja poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendist nähtub, et ta on võimeline tasuma põhjendatud elatist, siis puudub vajadus täiendava tõendi väljanõudmiseks. Menetluskulude jaotus
- Kuna nii hagi kui ka apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt, siis arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldatud osa, asja olemust ja vaidluse asjaolusid jäävad nii maa- kui ka ringkonnakohtus hageja kantud menetluskulud 80 % ulatuses kostja kanda ja ülejäänud hageja ja kostja menetluskulud nende endi kanda. Kuna pooled ei esitanud menetluskulude nimekirju, siis tuleb otsuses märkida, et menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata, sest pooltel menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ 8
(8)