Obsah (6)

§ 101§ 97§ 96§ 100§ 102§ 99

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 28.02.2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-20352 Tsiviil

§ 101

lg 6 näeb ette, et elatise suurus ja maksmise kohustus on otseses seoses suhtluskorraga, siis ei ole õiguslikult põhjendatud praegu elatise küsimust lahendada. On selge, et lapse huvides on suhtlus mõlema vanemaga. On selge ka see, et lapsel peab taastuma aktiivne suhtlus emaga. Seejuures on selge ka see, et põhjendatud on tekkinud olukorras edaspidiste probleemide vältimiseks vanemate vahel leppida kokku konkreetses kirjalikus suhtluskorras ja loobuda kuni juulini 2021 kasutusel olnud jooksvatest kokkulepetest. Sellise suhtluskorra kokkuleppimine on lapse ja vanemate huvides ning põhjendatud on eeldada, et suhtluskord suudetakse kokku leppida kohtuväliselt ja seega loodetavasti saavutatakse selles osas positiivne tulemus lähima kuu jooksul. Kui lisada juurde see, et kuni senise ajani oli suhtluskord üldiselt selline, et laps oli emaga 4 60-75 % ajast ja isaga vastavalt 40-25 % ajast, siis on selge, et ka tulevane suhtluskord saab olema selline, kus mõlemal vanemal on märkimisväärne roll lapse elus, mis tähendab, et otseselt mõjutab see ka elatist ja selle suurust. Ei ole lapse ega vanemate huvides olukord, kus kohus teeks lahendi, mida on tarvis sisuliselt järgmisel päeval juba muuta tulenevalt sellest, et asjaolud on oluliselt muutunud ja saavutatud on suhtluskord. Sellises olukorras on parim lahendus lapse jaoks see, kui vanemad saavutavad kiiresti suhtluskorra osas kokkuleppe ja hageja asub pidama läbirääkimise lapse ema poolt esitatud suhtluskorra ettepaneku osas. Seejuures arvestades lapse huve ja tänast elatise regulatsiooni on lapse ema seisukohal, et ka käesolevas menetluses on põhjendatud ja mõistlik, kui kohus arvestab kõigi asjaoludega ja ka sellega, et hageja on takistanud lapse ja ema suhtlust ning seda, et igati põhjendatud on, et taastub lapse ja ema suhtlus ning eelduslikult mahus, mis igal juhul mõjutab tervikuna ka elatise küsimust. Kostja palub jätta hageja hagiavalduse elatise vähendamise nõudes täielikult rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik

1. 13.01.2022 edastas kohus pooltele selgitava kirja, milles tõi esile, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja kasuks on hagejalt varasemalt väljamõistetud elatis (vastavalt Harju Maakohtu 23.01.2015 kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-14-22339 peab hageja kostjale elatist tasuma alates 23.01.2015 summas 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, kuni kostja täisealiseks saamiseni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni). Käesoleva tsiviilasja raames arutab kohus hageja nõuet kostja vastu elatise vähendamiseks (kuni 0 euroni). Hagi on esitatud põhjusel, et kostja elab hageja juures alates juulist 2021 ja on hageja vahetul ülalpidamisel. Kostja seaduslik esindaja ei vaidle vastu sellele, et alates juuli lõpust 2021 viibib kostja alaliselt hageja juures. Kohus märkis, et pooled ei vaidle selle üle, et käesoleval ajal elab kostja püsivalt hageja juures. Kohus selgitas, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist ei saa nõuda tagasiulatuvalt, vaid alates hagi esitamisest. Hagi esitati kohtule 30.12.
2. Kohus selgitas, et käesolevasse vaidlusesse ei puutu hageja poolt varasemalt kostjale elatise tasumise asjaolud (sh ebapiisav või ebaregulaarne tasumine). Kuna kostja kasuks on hagejalt varasemalt elatis välja mõistetud kohtuotsusega (täitedokument), siis korraldab kohtuotsuse täitmist kohtutäitur. Mis puudutab võimalikke suhtlemiskorra ja/või hooldusõiguse nõudeid, siis eeltoodud küsimuste lahendamine käesoleva elatise vähendamise hagi menetluse esemeks ei ole. Samuti ei lihtsustaks ega kiirendaks eeltoodud küsimuste lahendamine ühes menetluses käesoleva tsiviilasja menetlust. Juhul kui lapsevanemad on suutelised tegema kokkuleppeid lähtudes lapse huvidest, võivad vanemad kokkuleppe saavutamise korral need kompromisslepingu tingimustena ära märkida. Kohus määras pooltele tähtaja allkirjastatud kompromisslepingu kohtule esitamiseks 20 päeva jooksul arvates kohtukirja kättesaamisest.
3. Arvestades seda, et pooled said 13.01.2022 kohtukirja kätte samal kuupäeval, oli kohtule poolte vahel allkirjastatud kompromisslepingu esitamise tähtajaks 02.02.
4. Pooled kompromisskokkulepet ei sõlminud.
5. 03.02.2022 määrusega lõpetas kohus eelmenetluse 03.02.
6. Kohus määras hagi menetleda kirjalikus menetluses. Kohus teatas, et pooltel on soovi korral võimalik esitada kohtule lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt 10.02.2022 ning vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastata või esitada kompromiss hiljemalt 17.02.
7. Kohus teatas, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 28.02.
9. Pooled kompromisskokkuleppele ei jõudnud. Kohtuotsuse põhjendused 5
10. 03.02.2022 määrusega lõpetas kohus eelmenetluse (03.02.2022) ja andis muuhulgas pooltele tähtaja (so 10.02.2022) lõplike seisukohtade esitamiseks ja teatas kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja (so 28.02.2022). 10.02.2022 esitas hageja kohtule lõpliku seisukoha, milles esitas uued asjaolud ja tõendid, mis seondusid sellega, et M õpib xxx ja xxx muusikakoolis, tegeleb spordiga ja kostja kirja, milles kostja kirjeldab suhteid vanematega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Kohus leiab, et tegemist on uute asjaolude ja tõendite esitamisega olukorras, kus kohus on pooltele määranud lõplike seisukohtade esitamise aja ja otsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Lisaks on eeltoodud asjaolud ja tõendid esitatud ka peale eelmenetluse lõppu. Kohus lõpetas eelmenetluse 03.02.
11. Kohus juhtis 03.02.2022 määruses poolte tähelepanu asjaolule, et TsMS § 329 lg 1 kohaselt võib peale eelmenetluse lõppemist uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Kohus selgitab, et kirjalikus menetluses avalduste ja dokumentide esitamiseks määratud lõplik tähtaeg on samaväärne suulises menetluses asja arutamise lõpetamisega. Pärast lõpptähtaja möödumist peab kohus nö minema otsust tegema ning poolte hilinemisega esitatud avaldused tuleks TsMS § 331 lg 1 järgi eelduslikult tagasi lükata (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2017, lk 787). Lähtudes eeltoodust ja arvestades asjaolu, et kohus on pooltele teatanud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja, ei menetle kohus TsMS § 331 lg-st 1 tulenevalt hageja 10.02.2022 lõplikus seisukohas esile toodud uusi asjaolusid, mis seondusid sellega, et kostja õpib xxx ja xxx muusikakoolis, tegeleb spordiga ja millised on kostja suhted vanematega, ning jätab eeltoodud asjaolud koos 10.02.2022 esitatud tõenditega (xxx tõend, kooli tasu- pangakonto väljavõte– koopiad, xxx muusikakooli arved– koopiad, xxx- pangakonto väljavõte – koopia ning lapse kiri – koopia) tähelepanuta.
12. Pooled ei vaidle, et kostja M D on xxx sündinud hageja ja V Di kooselust.
13. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on

§ 96alusel kohustatud talle ülalpidamist andma.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes.

Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse kostjat esindanud vanemale. Seega on hagejal seadusest tulenev kohustus kostjale ülalpidamist anda.

1. Tsiviilasjas nr 2-14-22339 kohtuotsusega mõisteti hagejalt Harju Maakohtu 23.01.2015 otsusega välja igakuine elatis kostjale 195 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, alates 23.01.2015 kuni kostja täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni (tl 48).
2. Käesolevas tsiviilasjas vaidlevad pooled selle üle, kas tsiviilasjas nr 2-14-22339 kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on muutunud sedavõrd, et annavad aluse väljamõistetud igakuise elatise vähendamiseks 0 euroni kuus alates 30.12.2021 (hagiavalduse esitamise aeg). 6
3. Kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise (vt ka Riigikohtu
4. mai
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 25). TsMS § 459 lg 1 järgi on siiski võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (vt Riigikohtu
6. mai
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (vt Riigikohtu
8. mai
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Kokkuvõtlikult on elatise suuruse muutmiseks alust siis, kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes esialgse kohtulahendi tegemise ajaga sedavõrd muutunud, et annavad aluse muuta elatise suurust, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Sellele seisukohale on oma lahendis 3-2-1-124-15 p 11 jt asunud ka Riigikohus. Selleks, et kohus saaks hagi rahuldada, tuleb kohtul tuvastada faktid, mille põhjal saab järeldada, et asjaolud, mis olid aluseks hagejalt 23.01.2015 kohtuotsusega elatise väljamõistmiseks (
10. aastal 195 eurot), on oluliselt muutunud, ning see muutus on tekkinud pärast 23.01.2015, mil kohtuotsusega hagejalt kostja kasuks elatis välja mõisteti ja hageja oleks saanud tema vastu esitatud nõudele vastuväiteid esitada.
11. Kohus selgitab pooltele, et

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 102

lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 102

lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, mistõttu kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-17 p 36 kohaselt elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12;
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Tsiviilasjas nr 2-14-22339 kohtuotsusega mõisteti hagejalt Harju Maakohtu 23.01.2015 otsusega välja igakuine elatis kostjale 195 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, alates 23.01.2015 kuni kostja täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni. Hageja on käesolevas tsiviilasjas hagi aluseks oleva asjaoluna kohtu ette toonud, et alates
5. juulist 2021 elab kostja hagejaga aadressil xxx ning on tema ülalpidamisel täies ulatuses. Kostja vastuse kohaselt ei vaidle kostja seaduslik esindaja vastu sellele, et alates juuli lõpust 2021 viibib kostja alaliselt hageja juures. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt 7 Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Kohus selgitab, et kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 04.12.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11). Kuna kostja elab hageja juures alates 2021. aasta juulikuust, kannab kostjaga seotud kulud hageja vahetult. Kohus selgitab, et käesolevasse vaidlusesse ei puutu hageja poolt varasemalt kostjale elatise tasumise asjaolud (sh ebapiisav või ebaregulaarne tasumine). Kuna kostja kasuks on hagejalt varasemalt elatis välja mõistetud kohtuotsusega (täitedokument), siis korraldab kohtuotsuse täitmist kohtutäitur (täitemenetluse seadustik § 3 lg 1). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta hageja tõendid kostjale elatise tasumise (tl 2) ja hageja suhtes läbiviidava täitemenetluse suhtes (tl 10-12, pöördel) ning kostja seadusliku esindaja poolt esitatud tõendid hageja poolt kostjale elatise tasumise kohta (tl 30-35). Mis puudutab kostja viidet

§ 101

lg-le 6, mis näeb ette, et elatise suurus ja maksmise kohustus on otseses seoses suhtluskorraga, mistõttu ei ole õiguslikult põhjendatud praegu elatise küsimust lahendada, siis selles osas selgitab kohus, et suhtluskorda puudutav vaidlus lahendatakse tsiviilasja nr 2-22-1977 raames (avaldus on menetlusse võetud 10.02.2022 määrusega). Kostja on taotlenud hagi läbivaatamise peatamist ja anda pooltele tähtaeg kompromissläbirääkimiste pidamiseks, mida kohus on ka teinud. Pooled kompromisskokkuleppele ei jõudnud. Kostja seaduslik esindaja ei ole tõendanud, et kostja elaks osa aega kostja seadusliku esindaja juures. Pooled ei vaidle selle üle, et alates juuli lõpust 2021 viibib kostja alaliselt hageja juures.

1. Kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust vanemate majandusliku võimekuse osas lapsele ülalpidamist anda, siis kohus poolte majanduslikku seisukorda ei analüüsi.
2. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja on antud juhul kohtu ette toonud TsMS § 459 lg 1 p 1-2 kohaselt hagiavalduse esitamise (elatise suuruse muutmise nõude) aluseks olevad asjaolud, so oluliselt on muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud tsiviilasjas nr 2-14-22339 elatisenõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks hageja võinud vastuväiteid esitada.
3. Kohtulahendi, millega on välja mõistetud lapse elatis, muutmist saab TsMS § 459 lg 2 järgi nõuda alates vastava hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu
4. mai
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26).
6. Kohus rahuldab hagi. Kohus muudab Harju Maakohtu 23.01.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-22339 väljamõistetud elatise suurust ja mõistab hagejalt välja kostja kasuks kostja ülalpidamiseks alates 30.12.2021 elatise 0 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni.
7. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja.
8. TsMS § 129 lg 2 sätestab, et seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesoleval juhul kujuneb hagihinna suuruseks (292 – 0) x 9= 2628 eurot. Menetluskulude jaotus
9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 8 TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 9