) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja Bigbank AS vahel 02.04.2018 sõlmitud tarbijakrediidileping nr xxx, mille alusel väljastati kostjale krediiti summas 7000 eurot. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Bigabank AS 09.12.2020 lepingu üles. 29.10.2021 esitas AS Bigbank hagi kostja vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõla ja viiviste nõudes. Harju Maakohtu 01.12.2021 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Hagimaterjalid ja kohtumäärus on hagejale kätte toimetatud kohtute infosüsteemi vahendusel 02.12.2021. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus rahuldab
lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.
lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Menetluskulud Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista asjas tasutud riigilõivu 475 eurot ja õigusabikulu 100 eurot.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.
lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli esitatud hagilt 2 tasuda riigilõivu 475 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja poolt kohtule esitatud 28.10.2021 arvest nr 8026 nähtub, et hagejal on õigusabiteenuse peale kulunud 100 eurot. Arvest nähtuvalt sisaldas see võlanõude aluseks oleva dokumentatsiooni analüüsi ja hagi koostamist. Kohus on seisukohal, et arvestades tsiviilasjas esitatud materjale ja kohtupraktikat, siis on õigusabikulud 100 eurot mõistlik ja kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 575 eurot (475 eurot riigilõiv ja 100 eurot õigusabikulu). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.