KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-21-20263 Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 10. märts 2022 Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Kohtuasi A.A.
) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. See 2
(3)tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (vt Riigikohtu
- aprilli
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12;
- aprilli
- a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18835, p 10.1). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kostja ei soovi hagejast lahutada ja soovib võimalust hagejaga omavahel olukorda lahendada, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja muutmiseks. Maakohtu istungil on kostja nõustunud abielu lahutamisega. Hageja on hagis kinnitanud, et ta ei soovi leppimisaega ja istungil loobus edasikaebamise õigusest. Hageja hagist ja maakohtu istungil väljendatust saab üheselt järeldada, et hageja ei soovi enam abielu jätkata. Maakohus on õigesti märkinud, et kedagi ei saa sundida abielu jätkama, kui teine pool seda ei soovi. Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud ka väite, et hageja soovib lahutada ja jätta kostja tänavale. Kostja ei ole sellist väidet maakohtu menetluses esitanud. Isegi kui see väide vastaks tõele, ei omaks see praeguses menetluses tähendust.
- Eeltoodule tuginedes keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kuivõrd apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei ole võimalik apellatsioonkaebust rahuldada. Kuna maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, ei ole alust ka maakohtu määratud menetluskulude jaotuse ega suuruse muutmiseks.
- Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta
§ 638
lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.
§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
7. Apellatsioonkaebuselt on tasumata riigilõiv 100 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning riigilõiv kuuluks tagastamisele, puudub vajadus riigilõivu tasumiseks tähtaja andmiseks. 8.
§ 639
lg 1 ja
§ 168
lg 1 alusel kannab kostja menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida. Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. 9. Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (
§ 638lg 9). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 3
(3)