← Eesti

1-21-4583/35

Obsah (7)§ 184§ 4231§ 64§ 68§ 65§ 74§ 183

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 28. veebruar 2022 Kohtuasja number 1-21-4583 Kohtukoosseis eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Koht

) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 4231 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)

  1. novembri 2021 otsus Apellant Indrek Hintsi kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma Teised apellatsioonimenetluse pooled süüdistatav Indrek Hints (endine Rajapu). Isikukood 37110232737; elukoht XXX; kannab karistust Tartu Vanglas; tõkendit kohaldatud ei ole; kriminaalkorras karistatud viiel korral, viimati Tartu Maakohtu
  2. juuni 2020 otsusega

§ 184

lg 2 p 2 ning § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi prokuratuur, esindaja Lõuna ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Menetluse vorm Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Tühistada Tartu Maakohtu
  2. novembri 2021 otsus osas, millega maakohus: - tunnistas Indrek Hintsi süüdi ja karistas teda

§ 4231

järgi 5 kuu pikkuse vangistusega; - mõistis Indrek Hintsile

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks 7 aastat vangistust; - vähendas Kr

MS § 238 lg 2 alusel Indrek Hintsi vangistust 4 aasta ja 8 kuuni; - luges Indrek Hintsi kandmata karistusosaks pärast

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulka arvamist 4 aastat 5 kuud ja 18 päeva vangistust; - mõistis Indrek Hintsile

§ 65lg 2 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 7 aastat 1 kuu ja 7 päeva vangistust; - mõistis Indrek Hintsilt menetluskuluna välja kaitsjatasu 683,82 eurot. 1

(14)2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: - lõpetada KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetlus Indrek Hintsi süüdistuses

§ 4231

järgi, kuna tema teos ilmnevad väärteo tunnused; - vähendada Indrek Hintsile

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud 6 aasta ning 10 kuu pikkust vangistust Kr

MS § 238 lg 2 alusel 4 aasta 6 kuu ja 20 päevani; - suurendada Indrek Hintsi 4 aasta 6 kuu ja 20 päeva pikkust vangistust

§ 74lg 5 ning § 65 lg 2 alusel temale Tartu Maakohtu 8.

juuni 2020 otsusega kriminaalasjas 1-20-3640 mõistetud karistuse kandmata osa ehk 2 aasta 7 kuu ja 19 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 7 aastat 2 kuud ja 9 päeva vangistust; -

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Indrek Hintsi eelvangistus 26.

jaanuarist –

  1. aprillini 2021, s.o 2 kuud ja 12 päeva ning lugeda lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust alates
  2. novembrist 2021; - mõista Indrek Hintsilt menetluskuluna välja kaitsjatasu 592,02 eurot ja jätta riigi kanda kaitsjatasu 91,80 eurot.
  3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  4. Apellatsioon jätta rahuldamata.
  5. Määrata Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-le vandeadvokaadi abi Toomas Metsma poolt Indrek Hintsile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 103,20 eurot, sealhulgas käibemaks 17,20 eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda.
  6. Käesoleva otsuse jõustumise korral saata see Politsei- ja Piirivalveametile Indrek Hintsile

§ 4231

järgi esitatud süüdistuses kirjeldatud teo osas väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus 1. Varem Tartu Maakohtu 8. juuni 2020 otsusega

§ 184

lg 2 p 2 järgi karistatud Indrek Hintsile esitati süüdistus selles, et ta käitles

  1. detsembrist 2020 kuni
  2. jaanuarini 2021 koos erinevate isikutega suures koguses narkootilisi aineid. Täpsemalt seisnes see käitlemine järgnevas.
  4. detsembril 2020 kella 23 ajal andis I. Hints Põlvas Võru 5 A-L.J. ile 19 tarvitamiskogust amfetamiini, millest A-L.J. müüs kokkuleppel I. Hintsiga edasi 15 tarvitamiskogust amfetamiini ja müügist saadud raha andis I. Hintsile. 2

(14)
  2. detsembril 2020 kella 17.56 ajal andis I. Hints Tartus Kalda tee 1c vahetus läheduses A.K. ale 6 tarvitamiskogust amfetamiini.
  4. detsembril 2020 kella 15.15 ajal omandas I. Hints koos M.J. ga (endine V. ) Tallinnas Linnamäe tee 12 vahetus läheduses P.M. ilt vähemalt 25 grammi amfetamiini.
  6. detsembril 2020 kella 23.43 ajal vahendas I. Hints Tartus Kaunase 26 maja ees P.M. ilt A.K. le 8 grammi amfetamiini.
  8. detsembril 2020 kella 19 ajal andis I. Hints Tartus Kesk 24 juures A-L.J. ile 20 tarvitamiskogust amfetamiini, millest A-L.J. müüs kokkuleppel I. Hintsiga edasi 15 tarvitamiskogust amfetamiini ja müügist saadud raha andis I. Hintsile.
  10. detsembril 2020 kella 15.20 ajal andis I. Hints Tartumaal Kambja vallas Lemmatsi külas Olerexi tanklas A.K. ale 2 tarvitamiskogust amfetamiini.
  12. detsembril 2020 kella 20.20 ajal omandas I. Hints Tartus P.M. ilt vähemalt 20 grammi amfetamiini.
  14. jaanuaril 2021 kella 18.55 ajal andis I. Hints Põlvas Võru 5 A-L.J. ile 20 tarvitamiskogust amfetamiini, millest A-L.J. müüs kokkuleppel I. Hintsiga edasi 15 tarvitamiskogust amfetamiini ja müügist saadud raha andis I. Hintsile.
  16. jaanuaril 2021 kella 01.26 ajal andis I. Hints S.S. i vahendusel Põlvas Kesk 9 A-L.J. ile 12 tarvitamiskogust amfetamiini, millest A-L.J. müüs kokkuleppel I. Hintsiga edasi 10 tarvitamiskogust amfetamiini ja müügist saadud raha andis I. Hintsile.
  18. jaanuaril 2021 kella 23.55 ajal andsid I. Hints ja M.J. Tartus R.T. ile 10 grammi amfetamiini ja omandasid R.T. ilt selle eest 100 ml gammahüdroksüvõihapet (GHB).
  20. jaanuaril 2021 kella 12.12 ajal andis I. Hints Põlvamaal Põlva vallas Mammaste külas Tartu mnt 1b asuvas Olerexi tanklas S.S. ile 5 tarvitamiskogust amfetamiini.
  22. jaanuaril 2021 kella 19 ajal omandas I. Hints Tartus P.M. ilt vähemalt 11 grammi amfetamiini.
  24. jaanuaril 2021 kella 10 ajal andis I. Hints Põlvas Kesk 10 vahetus läheduses S.S. ile 9 tarvitamiskogust amfetamiini.
  26. jaanuaril 2021 kella 15.30 ajal omandas I. Hints M.H. i vahendusel Tartus Turu 2 P.M. ilt 25 grammi amfetamiini.
  28. jaanuaril 2021 kella 15.20 ajal andis I. Hints M.H. i vahendusel Tartus Kesk 24 A.K. ale 2 tarvitamiskogust amfetamiini.
  30. jaanuaril 2021 kella 01.30 ajal omandas I. Hints Tallinnas Linnamäe tee 12 vahetus läheduses P.M. ilt 25 grammi amfetamiini, millest samal öösel kella 4 ajal andis ühe tarvitamiskoguse amfetamiini M.J. ele. Ühte soonkinnisega kilekotti, milles kollakasbeež niiske pulber kogumassiga 0,60 grammi (kuivatatult), milles 0,057 grammi amfetamiini ja 13% 3
(14)amfetamiinsulfaati, hoidis I. Hints enda valduses, kuni politseiametnikud selle
  1. jaanuaril 2021 tema kinnipidamisel leidsid ning ära võtsid.
  2. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS-is ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin ja GHB kuuluvad sotsiaalministri
  3. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 I nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Amfetamiini puhul loetakse suureks koguseks 1,3 grammi ja GHB puhul 16 grammi.
  4. Eelnevaga pani I. Hints toime

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o grupis narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku korduva käitlemise.

  1. Lisaks esitati I. Hintsile süüdistus selles, et ta juhtis juhtimisõiguseta isikuna
  2. detsembril 2020 kella 13.05 ajal Põlvas Võru tänaval mootorsõidukit Škoda Superb reg-nr XXX ning
  3. jaanuaril 2021 kella 11.30 ajal Võrumaal Võru vallas Vastseliina alevikus Tootmise 2 juures,
  4. jaanuaril 2021 kella 12.12 ajal Põlvamaal Põlva vallas Mammaste külas Tartu mnt 1b juures ja
  5. jaanuaril 2021 kella 10.23 ajal Põlvas Kesk 10 juures mootorsõidukit Audi A6 reg-nr XXX . Sellega rikkus I. Hints liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, ning pani toime

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. Maakohtu otsus 21. Tartu Maakohtu 18. novembri 2021 otsusega tunnistati I. Hints süüdi

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning teda karistati 6 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega. Samuti tunnistati I. Hints süüdi

§ 4231

järgi ja teda karistati 5-kuulise vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti I.

Hintsile liitkaristuseks üksikkaristustest raskema suurendamise teel 7 aastat vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati seda vangistust 4 aasta ja 8 kuuni.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka I.

Hintsi

  1. jaanuarist
  2. aprillini 2021 kestnud eelvangistus, s.o 2 kuud ja 12 päeva ning kandmata karistusosaks loeti 4 aastat 5 kuud ja 18 päeva vangistust.

§ 65lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendati seda karistust I.

Hintsile Tartu Maakohtu

  1. juuni 2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-3640 mõistetud karistuse kandmata osa ehk 2 aasta 7 kuu ja 19 päeva pikkuse vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 1 kuu ja 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati kohtuotsuse kuulutamisest, s.o
  2. novembrist
  3. Menetluskuludena mõisteti I. Hintsilt välja sundraha 1460 eurot, ekspertiisitasu 84 eurot ja kaitsjatasu 683,82 eurot. Kohus võttis seisukoha ka konfiskeerimise, konfiskeerimise asendamise ning jälitustoimingu protokolli lisaks olevate DVD-plaadi koopiatega toimimise osas.
  4. Vaidlust ei ole selles, et I. Hints käitles süüdistuses märgitud ajal ja isikute vahendusel narkootilist ainet. Seda tõendavad lisaks I. Hintsi ütlustele järgmised tõendid. Amfetamiini sisaldava aine andmist A-L.J. ile tõendavad A-L.J. i ja S.S. i ütlused ning jälitustoimingu protokoll. Amfetamiini sisaldava aine andmist A.K. ale tõendavad A.K. a ja M.H. i ütlused ning jälitustoimingu protokoll. Amfetamiini sisaldava aine omandamist P.M. ilt tõendavad P.M. i, M.J. 4

(14)e ja M.H. i ütlused ning jälitustoimingu protokoll. Amfetamiini sisaldava aine vahendamist A.K. le tõendab jälitustoimingu protokoll. Amfetamiini sisaldava aine andmist S.S. ile tõendavad S.S. i ütlused ja jälitustoimingu protokoll. GHB andmist R.T. ile tõendavad R.T. i ja M.J. e ütlused ning jälitustoimingu protokoll.
  1. Vaidlus on selles, kas I. Hints käitles narkootilist ainet suures koguses. I. Hintsi väitel ei sisaldanud P.M. ilt saadud aine amfetamiini või sisaldas seda väga väikeses koguses. Kindlasti ei saanud seal olla puhast amfetamiini 1,3 grammi. Saadud ainet segas tema omakorda kofeiini, glükoosi ja magneesiumiga ning müüs sellist segu. Kofeiini, glükoosi ja magneesiumi tõttu tekitas müüdud segu joobesarnase tunde.
  2. Kuna praktikas on tavapärane, et narkootiliste ainete käitlemine toimub enamasti mitte puhtal, vaid segu kujul, on I. Hints väide aine segamise kohta usutav. Seda kinnitab ka asjaolud, et kahtlustatavana kinnipidamisel võeti I. Hintsilt ära soonkinnisega kott pastataolise ainega, mis ekspertiisiakti kohaselt oli massiga 0,60 grammi ning sisaldas amfetamiini 0,057 grammi. Nähtuvalt jälitustoimingu protokollist avaldas P.M. I. Hintsile, et aine on küll veidi nõrk, aga töötab. Seega tegutsesid mõlemad isikud teadmises, et käideldav amfetamiin ei ole küll kange, kuid tekitab siiski joovet. Samuti avaldas I. Hints P.M. ile, et kogu P.M. i poolt antud aine on Põlvas maha müüdud ja inimesed küsivad veel. Kui narkootikume tarvitavad isikud ostsid I. Hintsilt ainet, tarvitasid seda ja soovisid veel osta, pidi aine narkojoobe tekitama. Lisaks väitis I. Hints vestluses M.J. ega, et andis ainet proovida „venelasele“ ja „Lilianile“ ning kuigi mõlema sõnul on aine lahja, toimib see siiski ilusti. Järelikult said aine tarvitajad küll aru, et tegemist on segatud ja lahja ainega, kuid leidsid siiski, et see tekitab joovet. Viide sellele, et aine tekitas joovet, nähtub ka M.J. e jutust I. Hintsile, et ta proovis I. Hintsi valmistatud ainet ja see oli päris hea. Ka A-L.J. väitis ütlustes, et I. Hintsi käest saadud aine toimis üldiselt hästi ning tekitas joovet. Kuigi eeltoodu kinnitab amfetamiini sisaldumist I. Hintsi käideldud aines, ei anna see siiski täpset teavet selle kohta, kui palju oli narkootilist ainet käideldud segudes kokku. Olukorras, kus narkootilist ainet müüakse tarvitajatele ühekordse annusena, aga hiljem on võimatu aine kontsentratsiooniastet kindlaks teha, on alust väita, et narkootilist ainet käideldi koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks. Kuna NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, aga I. Hints andis edasi enam kui 100 tarvitamiskogust narkootilise aine sisaldusega ainet, käitles ta narkootilist ainet suures koguses.
  3. Jälitustoimingu protokoll ja erinevad ütlused tõendavad, et narkootilisi aineid käitles I. Hints grupis. A-L.J. i ütlustest nähtub, kuidas ja millal tõi I. Hints talle amfetamiini, et osa ainest tarvitas A-L.J. ise ära ning osa müüs edasi, andes selle eest saadud raha I. Hintsile. M.H. i ütlustest nähtub, et tema omandas I. Hintsi palvel ja juhendamisel narkootilisi aineid P.M. ilt ning andis edasi A.K. ale. I. Hintsi ja M.J. e ütlustest nähtub, et nad omandasid koos amfetamiini ja andsid edasi. Tartu Maakohtu
  4. juuni 2020 otsusest ja karistusregistri õiendist nähtub, et I. Hintsi on ka varem karistatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Seega on tema tegu õigesti kvalifitseeritud

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

Kuna narkootiliste ainete käitlemine oli I. Hintsi elatise hankimise vahendiks, tema poolt planeeritud ja läbi mõeldud ning erinevate isikutega kooskõlastatud tegevus, pani ta

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kavatsetult.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole.

  1. Liiklusregistri päringust nähtub, et I. Hintsil puudub juhtimisõigus. Sellele vaatamata kasutas ta süüdistuses märgitud perioodil erinevaid sõidukeid liikumiseks ja aeg-ajalt juhtis neid ise. I. Hints võtab omaks mootorsõiduki juhtimise
  2. detsembril 2020,
  3. jaanuaril 2021 ja
  4. jaanuaril 2021 ning seda kinnitab ka jälitustoimingu protokoll.
  5. jaanuaril 2021 juhis mootorsõidukit I. Hintsi väitel tema abikaasa, kuid jälitustoimingu protokollist nähtub, et sõidukit 5

(14)Audi reg-nr XXX juhtis siiski I. Hints ning kedagi teist sõidukis ei viibinud. Seega on tõendatud, et I. Hints pani toime süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta ehk

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuigi I. Hintsil puudus juhtimisõigus, oli ta kantud abikaasale kuuluva sõiduki tehnilisse passi kasutajana ja korduvalt juhtis seda sõidukit. See viitab läbimõeldud ja kavatsetud tegevusele, mistõttu pani ta kuriteo toime kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. 27.

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel ei olnud I.

Hintsi süü väga suur. Kuigi kvalifikatsiooni mõttes käitles ta narkootikume suures koguses, jäi käideldava aine kogus siiski suhteliselt tagasihoidlikuks ja käitlemise aeg lühikeseks. Aine oli ka suhteliselt nõrga toimega ja seega oli küllaltki väike sellest tulenev tervisekahju. Karistust kergendab süü tunnistamine ja kahetsus. Samas tuleb arvestada sedagi, et vaid loetud kuud enne kuriteo toimepanemist oli I. Hintsi karistatud samalaadse kuriteo eest ja ta oli kandnud selle eest ka lühiajaliselt vangistust, kuid siiski jätkas pärast vabanemist katseajale allutatuna kuritegelikku käitumist. Seetõttu ei saa karistus jääda miinimummäära lähedale, kuna see ei vastaks toimepandule ega oleks piisav mõjutamaks teda edasiselt kuritegudest hoiduma. 28.

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel ei olnud I.

Hintsi süü samuti suur. Teo pani ta toime kavatsetult, kuid sellele ei järgnenud raskeid tagajärgi. Varem on I. Hints omanud juhtimisõigust ja see peatus seoses tervisetõendi kehtetusega alles

  1. aasta alguses. Seega ei olnud ilma juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise periood pikk. Karistust kergendab süü tunnistamine ja kahetsus. Kuigi I. Hintsi on varasemalt kriminaalkorras karistatud, on tema varasemad õiguserikkumised olnud teist laadi. Rahaline karistus ei täidaks karistuse eesmärki ega vastaks I. Hintsi süüle, kuid teda on võimalik karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra.
  2. I. Hintsile

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 4231 järgi mõistetavad karistused tuleb liita

§ 64lg 1 alusel. Kuna asja menetleti lühimenetluses, tuleb liitkaristust vastavalt Kr

MS § 238 lg-le 2 ühe kolmandiku võrra vähendada. Karistusaja hulka tuleb

§ 68lg 1 alusel arvata I.

Hintsi eelvangistus

  1. jaanuarist –
  2. aprillini
  3. Kuna menetletavad kuriteod pani I. Hints toime pärast tema suhtes varasemalt tehtud süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist, aga enne selle kohtuotsusega mõistetud karistuse täielikku ärakandmist, tuleb talle

§ 65lg 2 alusel mõista liitkaristus kohtuotsuste kogumis.

Alates

  1. aprillist 2021 kannab I. Hints temale Tartu Maakohtu
  2. juuni 2020 otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu
  3. märtsi 2021 määrusega täitmisele pööratud vangistust. Täitmisele pöörati vangistus 3 aastat ja 3 kuud, millest
  4. novembri 2021 seisuga on I. Hintsil kandmata veel 2 aastat 7 kuud ja 19 päeva. Selle karistusosa võrra tuleb suurendada I. Hintsile praeguses asjas

§ 64lg 1 alusel mõistetud ja Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistust, millest on maha arvatud tema eelvangistus.

§ 65

lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse kandmise aja algust tuleb arvata viimase kohtuotsuse tegemise päevast ehk

  1. novembrist
  2. Apellatsioon
  3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni I. Hintsi kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma, taotledes maakohtu otsuse tühistamist I. Hintsi süüditunnistamises ja karistamises

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning selles osas uue otsuse tegemist, millega tunnistada I. Hints süüdi

§ 183lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

Kaitsja hinnangul pole kriminaalasjas piisavalt kinnitust leidnud, et I. Hints käitles narkootilist ainet suures koguses. Lähtutud on kaudsetest võimalikest kogustest, mis ei ole õige. I. Hints selgitas, et sai väga madala amfetamiinisisaldusega ainet ning segas sellele ainele omakorda juurde kofeiini, glükoosi ja magneesiumi. Ka mitmed tunnistajad kinnitasid, et 6

(14)saadud aine toime oli nõrk. Ekspertiisi käigus ei tuvastatud, kui palju oli I. Hintsi käideldud segudes narkootilist ainet kokku. Kofeiini, glükoosi ja magneesiumiga segatud aine võis tõesti tekitada joobesarnast tunnet ning ka väikeses koguses narkootiline aine tekitab joovet, kuid puudub tõsikindel alus väita, et käideldud aine oli nii tugev, et tekitada joovet vähemalt kümnele inimesele. Seetõttu tunnistati I. Hints seoses narkootiliste ainete käitlemisega süüdi vale koosseisu järgi ning sellest tulenevalt on õigusvastane ka temale mõistetud karistus. Süüditunnistamist

§ 4231järgi I.

Hints ei vaidlusta, kuid taotleb selle teo eest mõistetud karistuse kaetuks lugemist

§ 183lg 2 järgi mõistetava karistusega.

Apellatsioonivastused 31. Süüdistatav I. Hints esitas apellatsioonimenetluses seisukohtade esitamiseks ettenähtud aja jooksul ringkonnakohtule kaks taotlust, milles palub esmalt lugeda

§ 4231

järgi mõistetud karistus kaetuks raskema karistusega ning arvestada karistuse kandmise aja algust

  1. märtsi 2021 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmise algusest. Teiseks selgitab ta, et esitas
  2. detsembril 2021 Lõuna Ringkonnaprokuratuurile avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks

§ 184lg 1 järgi A.K.

a ja K.T. suhtes, kes tunnistasid temalt suures koguses narkootilise aine amfetamiini ja GHB omandamist. Selle avalduse vastuses selgitas prokuratuur, et narkootilise aine suure koguse kohta ei ole tõendeid. Seetõttu ei saa suurt kogust lugeda tõendatuks ka I. Hintsi puhul. Tõendatud ei ole seegi, et M.H. , M.J. e, A-L.J. ja S.S. käitlesid narkootilist ainet suures koguses, kusjuures M.H. i ja A-L.J. it survestati ütlusi andma: ütluste andmisest keeldumise ja süü mittetunnistamise puhul ähvardati neid reaalse vangistusega. Samuti ei ole tõendatud, et I. Hints sai P.M. ilt ja R.T. ilt GHB-d ning amfetamiini, milles oli puhast ainet rohkem kui 100 ml ja 1,3 grammi. P.M. andis I. Hintsile pastataolist ainet, milles oli amfetamiinisisaldus umbes 1%, kuid süüdistuses toodud kogused on tõendamata. Uurija tunnistas I. Hintsile, et kogused on võetud umbes oma arvamuse järgi.

  1. Prokurör leiab apellatsioonile esitatud vastuses, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Vastuseks I. Hintsi seisukohale märgib prokurör, et I. Hints andis narkootilist ainet edasi rohkematele inimestele kui tema poolt prokuratuurile esitatud avalduses märgitud ja seetõttu oli tema poolt käideldud narkootilise aine kogus oluliselt suurem. Kuna I. Hintsi tegevus oli suunatud amfetamiini ebaseaduslikule omandamisele ja järjepidevale edasiandmisele, moodustab see jätkuva kuriteo ning suure koguse hindamisel tuleb lähtuda kogu süüdistuses märgitud ajavahemikul käideldud narkootilise aine kogusest, mida oli rohkem kui 100 tarvitamiskogust. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Apellatsioonis vaidlustatakse eeskätt I. Hintsi süüditunnistamist ja karistamist

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

Ringkonnakohus leiab, et see süüditunnistamine ja karistamine on õige ning apellatsioon ei anna alust selles osas maakohtu otsust tühistada.

  1. I. Hintsile heidetakse ette narkootilise aine amfetamiini omandamist P.M. ilt nii üksi, koos M.J. ega kui ka M.H. i vahendusel.
  2. Esimesel korral omandas ta süüdistuse kohaselt P.M. ilt amfetamiini koos M.J. ega
  3. detsembril
  4. Omandatud aine kogus oli süüdistuse kohaselt 25 grammi. Ringkonnakohus leiab, et see süüdistus on P.M. i (II kd lk 71) ja M.J. e (II kd lk 106) ütlustega ning jälitustoimingu protokolliga tõendatud. M.J. e tunnistab järgmist. Ta sai
  5. jaanuaril 2020 Tallinnas P.M. ilt 25 grammi amfetamiini. Raha selle amfetamiini ostmiseks andis talle I. Hints. Samuti andis I. Hints 7

(14)talle P.M. i kontakti ja käskis tal ainet enne ostmist proovida. Algselt pidid ta minema amfetamiini järele koos I. Hintsiga, kuid I. Hints ei saanud mingil põhjusel temaga kaasa tulla. P.M. andis selliseid ütlusi. Ta andis M.J. ele Tallinnas 25 grammi amfetamiini, kuid ei mäleta, kas tal oli I. Hintsiga eelnevalt kokku lepitud, et kohtumisele tuleb hoopis M.J. M.J. ga sai ta igatahes tuttavaks just I. Hintsi kaudu. Ringkonnakohtu meelest viitab see, et narkootikumide omandamise taga oli P.M. ile teadaolevalt just I. Hints. Kuigi I. Hints ise selle amfetamiini omandamist koos M.J. ega ei tunnista (II kd lk 190), ei ole ringkonnakohtul mingisugust põhjust uskuda, et P.M. ja M.J. valetasid. Ka I. Hintsi telefonikõnedest nähtub, et I. Hints oli vägagi huvitatud amfetamiini omandamisest, suhtles sel teemal nii P.M. i kui M.J. ega ning suuresti korraldaski omandamisprotsessi (I kd lk 47–55). Seetõttu tuleb järeldada, et need 25 grammi ainet omandasid I. Hints ja M.J. P.M. ilt ühiselt ning kooskõlastatult.
  1. Teisel korral omandas I. Hints süüdistuse kohaselt P.M. ilt amfetamiini
  2. detsembril
  3. Siis omandas ta süüdistuse kohaselt 20 grammi ainet. Ringkonnakohus leiab, et see süüdistus on tõendatud vaid osaliselt. P.M. tunnistab, et andis sel päeval I. Hintsile amfetamiini, kuid ei mäleta selle kogust (II kd lk 71). I. Hints väidab, et ta omandas P.M. ilt 10 grammi ainet (II kd lk 190). Kuna
  4. detsembri 2020 vestluses avaldas I. Hints P.M. ile samuti, et tahab järgmisel korral kümnekat (I kd lk 64) ning mingeid muid tõendeid sel korral omandatud ainekoguse kohta kriminaaltoimiku materjalides ei ole, loeb ringkonnakohus tõendatuks vaid 10 grammi aine omandamise.
  5. Kolmandal korral omandas I. Hints süüdistuse kohaselt P.M. ilt amfetamiini
  6. jaanuaril
  7. Siis omandas ta süüdistuse kohaselt 11 grammi ainet. Ringkonnakohus leiab, et see süüdistus on samuti tõendatud vaid osaliselt. P.M. tunnistab, et andis sel päeval I. Hintsile amfetamiini, kuid ei mäleta selle kogust (II kd lk 71). I. Hintsi väitel sai ta P.M. ilt 4–5 grammi ainet (II kd lk 190). P.M. i, M.J. e (II kd lk 107) ja A-L.J. i (II kd lk 117) ütlustest nähtub, et ainet, mida I. Hints P.M. ilt omandas, kutsusid nad omakeskis „diisliks“. Jälitustoimingu protokollist (I kd lk 102) nähtub P.M. i ja I. Hintsi vaheline vestlus
  8. jaanuaril 2021, kus P.M. kinnitab, et tal on „diisel“ olemas ning I. Hints lubab Tartus anda selle eest raha. Hiljem sama päeva õhtul kinnitab I. Hints jälitustoimingu protokollist nähtuvalt (I kd lk 104) S.S. ile, et tal on „diisel“ nüüd olemas ning
  9. jaanuari 2021 kõnes K.T. ga (I kd lk 117) väidab I. Hints, et tal on 11 tükki „diislit“. Sellest võib järeldada, et I. Hints omandas P.M. ilt
  10. jaanuaril 2021 vähemalt 11 ühikut amfetamiini. Ringkonnakohtu hinnangul on väikseim narkootilise aine ühik, mida aine käitlejad ainest rääkimisel tavapäraselt kasutavad, tarvitamiskogus. Samas ei pruugi tarvitamiskogus vastata ühele ainegrammile. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et lähtuvalt KrMS § 7 lg-st 3 tuleb selle süüdistuse puhul käideldud ainekogust arvestada just tarvitamiskogustes ning lugeda tõendatuks, et I. Hints omandas P.M. ilt üksteist tarvitamiskogust amfetamiini.
  11. Neljandal korral omandas I. Hints süüdistuse kohaselt P.M. ilt amfetamiini M.H. i vahendusel
  12. jaanuaril
  13. Siis omandas ta süüdistuse kohaselt 25 grammi ainet. Ringkonnakohus peab sedagi süüdistust tõendatuks üksnes osaliselt. M.H. tunnistab, et vahendas sel päeval P.M. ilt 25 grammi amfetamiini I. Hintsile (II kd lk 101). Kuigi apellatsioonivastuses viitab I. Hints sellele, et M.H. i survestati ütluseid andma, ei ole ringkonnakohtul mingisugust põhjust arvata, et need ütlused saadi ebaseaduslikult – I. Hintsi vastavad väited on paljasõnalised. Samas kinnitas P.M. vaid 20 grammi amfetamiini üleandmist (II kd lk 71) ning I. Hintsi väitel sai ta hoopis 10 grammi ainet (II kd lk 190). M.H. i ja P.M. i ütlustest ning jälitustoimingu protokollist (I kd lk 123) nähtub, et amfetamiini eest andis M.H. P.M. ile 300 eurot. P.M. i ütluste kohaselt oli sellest 60 eurot aine toomise eest ning 240 eurot aine enda eest. Kuna I. Hintsi väitel maksis ta P.M. ile ühe grammi aine eest tavapäraselt 10–12 eurot (II kd lk 190 pöördel), on tõenäoline, et 240 euro eest saanuks 8
(14)I. Hints ainet 20 grammi, mitte 25 grammi. Seetõttu lähtub ringkonnakohus siingi KrMS § 7 lg-st 3 ning loeb tõendatuks, et I. Hints omandas M.H. i vahendusel P.M. ilt 20 grammi ainet.
  1. Viiendal ja ühtlasi viimasel korral omandas I. Hints süüdistuse kohaselt P.M. ilt
  2. jaanuaril 2021 a. 25 grammi amfetamiini ning andis sellest ühe tarvitamiskoguse edasi M.J. ele. Ringkonnakohus leiab, et see süüdistus on I. Hintsi, M.J. e ja P.M. i ütlustega ning jälitustoimingu protokolliga tõendatud. Kuigi P.M. kinnitab sel päeval I. Hintsile 20 grammi amfetamiini andmist (II kd lk 71) ja I. Hintsi väitel sai ta P.M. ilt 5–6 grammi ainet (II kd lk 190), nähtub jälitustoimingu protokollist (I kd lk 138), et enne aine omandamist leppisid P.M. ja I. Hints ainekoguseks kokku 25 grammi. Kuna I. Hintsiga aine omandamisel kaasas olnud M.J. e kinnitas samuti, et ainet võis olla 25 grammi, millest ühe tarvitamiskoguse andis I. Hints pärast omandamist M.J. ele (II kd lk 107), saab tõendatuks lugeda just 25 grammi aine omandamise.
  3. Lisaks amfetamiini omandamisele heidetakse I. Hintsile ette ka amfetamiini edasiandmist A.K. ale, A-L.J. ile ja S.S. ile ning S.S. i vahendusel A-L.J. ile ja M.H. i vahendusel A.K. ale. Samuti heidetakse talle ette amfetamiini vahendamist P.M. ilt A.K. le ja koos M.J. ega R.T. ile amfetamiini andmist GHB vastu.
  4. Ringkonnakohus leiab, et täielikult on tõendatud järgmised süüdistuses toodud etteheited. AL.J. i (II kd lk 117–118) ja I. Hintsi ütlused (II kd lk 190) tõendavad, et
  5. detsembril 2020 andis I. Hints A-L.J. ile üheksateist tarvitamiskogust amfetamiini,
  6. detsembril 2020 kakskümmend tarvitamiskogust amfetamiini ja
  7. jaanuaril 2021 samuti kakskümmend tarvitamiskogust amfetamiini. Saadud ainest pidi A-L.J. müüma igal korral edasi viisteist tarvitamiskogust ning saadud raha andma I. Hintsile. Kuigi A-L.J. ja I. Hints räägivad mõlemad ainega täidetud kottidest, mitte tarvitamiskogustest, järeldub A.K. a (I kd lk 163) ja R.T. i (I kd lk 206–207) ütlustest, et üks kott I. Hintsi poolt edasiantud ainet vastab vähemalt ühele tavapärasele tarvitamiskogusele. Seega on põhjendatud rääkida just tarvitamiskogustest. Lisaks tõendavad AL.J. i ja S.S. i (II kd lk 112) ütlused, et
  8. jaanuaril 2021 andis I. Hints S.S. i vahendusel A-L.J. ile kaksteist tarvitamiskogust amfetamiini, millest A-L.J. pidi edasi müüma kümme tarvitamiskogust amfetamiini ning saadud raha andma I. Hintsile. Apellatsioonivastuses viitab I. Hints sellele, et A-L.J. it survestati ütluseid andma, ei ole ringkonnakohtul siingi mingisugust põhjust arvata, et need ütlused hangiti ebaseaduslikult. Pealegi langevad I. Hintsi ja A-L.J. i ütlused ju suures osas kokku. I. Hintsi ja S.S. i ütlused tõendavad, et
  9. jaanuaril 2021 andis I. Hints S.S. ile viis tarvitamiskogust amfetamiini ja
  10. jaanuaril 2021 üheksa tarvitamiskogust amfetamiini. A.K. a ja I. Hintsi ütlused tõendavad, et
  11. detsembril 2020 andis I. Hints A.K. ale kuus tarvitamiskogust amfetamiini ja
  12. detsembril 2020 kaks tarvitamiskogust amfetamiini. Lisaks tõendavad I. Hintsi, A.K. a ja M.H. i (II kd lk 101) ütlused, et
  13. jaanuaril 2021 andis I. Hints M.H. i vahendusel A.K. ale kaks tarvitamiskogust amfetamiini.
  14. Amfetamiini vahendamine
  15. detsembril 2020 P.M. ilt A.K. le on tõendatud osaliselt. Süüdistuse kohaselt vahendas I. Hints P.M. ilt A.K. le 8 grammi amfetamiini. Jälitustoimingu protokollist (I kd lk 56) nähtub I. Hintsi ja A.K. vaheline vestlus
  16. detsembri 2020 hilisõhtul ning sellele vahetult järgnenud vestlus I. Hintsi ja P.M. i vahel. I. Hintsi ja A.K. vestlusest võib järeldada, et I. Hints läks nende vestluse ajal A.K. elukoha juurde ning mehed kohtusid. Kohe pärast seda kohtumist raporteeris I. Hints P.M. ile, et andis kaheksa ära. Sellest võib järeldada, et I. Hints andis P.M. i palvel A.K. le kaheksa ühikut midagi. I. Hintsi ütluste kohaselt andis ta
  17. detsembril 2020 A.K. le kaheksa kotti ainega, mille oli seganud kokku P.M. ilt saadud pastast ning kofeiinist, magneesiumist ja glükoosist (II kd lk 190). Ühes kotis oli tema sõnul 0,4 grammi ainesegu. Kuna A.K. sai samuti I. Hintsilt samasugused 0,4-grammise aineseguga kotid ja tema ütluste kohaselt sai sellisest kotist ühe tarvitamiskoguse amfetamiini, tuleb järeldada, et I. Hints 9
(14)vahendas P.M. ilt A.K. le vähemalt kaheksa tarvitamiskogust amfetamiini. Kuigi I. Hintsi ütluste kohaselt ei olnud tema poolt edasi antud ainesegus amfetamiini või siis oli seda vaid ülivähe, leiab ringkonnakohus, et tõendatuks saab siiski lugeda selle, et iga edasiantud tarvitamiskogus sisaldas amfetamiini ja seda vähemalt määral, mis on tavapäraselt piisav narkootilise joobe tekitamiseks (vt täpsemalt käesoleva otsuse p 45).
  1. Osaliselt on tõendatud ka I. Hintsi süüdistus koos M.J. ega R.T. ile amfetamiini andmises
  2. jaanuari 2021 ning selle eest GHB vastusaamises. Süüdistuse kohaselt andsid I. Hints ja M.J. e R.T. ile 10 grammi amfetamiini ning said vastu 100 ml GHB-d. I. Hints (II kd lk 190) ja M.J. e (II kd lk 107) tunnistavad R.T. ile aine andmist ning R.T. tunnistab selle saamist (I kd lk 206–207). Siiski räägivad nad kõik kümnest kotist ainest, mitte 10 grammist ainest. Kuna M.J. e väitel võis ühes kotis olla umbes 0,4 grammi ainet ja R.T. i väitel umbes 0,5 grammi ainet, ei ole alust järeldada, et üks kott vastas ühele grammile ainele. Seega ei ole tõendatud mitte 10 grammi amfetamiini edasiandmine, vaid kümne koti amfetamiini sisaldava aine edasiandmine. Nagu ringkonnakohus juba eelmises punktis märkis, võib ühele kotile vastavaks koguseks lugeda ühte tarvitamiskogust. M.J. e ütluste kohaselt said nad R.T. ilt amfetamiini eest vastu GHB-d, mis sai I. Hintsile. I. Hintsi ütluste kohaselt oli tegelikult tegemist soolaka veega, mille ta kallas WC-potist alla. Ka R.T. i ütluste kohaselt ei andnud ta tegelikult amfetamiini vastu mitte GHB-d, vaid vee ja veneaegse roostemuunduri segu. Samas võib K.T. ütluste (II kd lk 17) ja jälitustoimingu protokolli (I kd lk 85–90) põhjal järeldada, et R.T. ilt saadud aine andis I. Hints K.T. le, mitte ei kallanud seda WC-potist alla. Kuigi ülekuulamisel väitis K.T. , et ainel ei olnud eriti toimet, siis jälitustoimingu protokollist nähtuvalt (I kd lk 116) soovis ta I. Hintsilt sama ainet hiljem veel ja siis juba suuremas koguses. Seega tuleb järeldada, et amfetamiiniga vahetatud aine sisaldas siiski GHB-d, kuna vastasel korral ei ole loogiline, et K.T. oleks soovinud sama ainet uuesti soetada ja siis juba suuremas koguses. R.T. i väide, et ta ei andnud tegelikult edasi GHB-d, võib olla seletatav näiteks sellega, et ta ei soovinud ennast GHB edasiandmisega süüstada.
  3. Kokku loeb ringkonnakohus seega tõendatuks, et I. Hints omandas P.M. ilt vähemalt 80 grammi ja 11 tarvitamiskogust amfetamiini, andis edasi vähemalt 106 tarvitamiskogust amfetamiini ning vahendas vähemalt 8 tarvitamiskogust amfetamiini P.M. ilt A.K. le.
  4. I. Hints peeti kriminaalasjas kahtlustatavana kinni
  5. jaanuaril
  6. Kinnipidamise käigus leiti tema jope taskust minigrip kott ainega, mis ekspertiisiakti kohaselt (I kd lk 187) kaalus kuivatatult 0,60 grammi ja sisaldas 13% amfetamiinsulfaati (amfetamiini oli pulbris 0,057 grammi). Seega ei olnud leitud aine puhas amfetamiin. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et üldjuhul narkootilisi aineid ei käideldagi puhtal kujul, vaid neid lahjendatakse erinevate lisaainetega. Seetõttu on tõenäoline, et ka P.M. ilt ei omandanud I. Hints amfetamiini 80 grammi puhtal kujul, vaid tegelik amfetamiini kogus oli omandatud aines väiksem. Et aine siiski sisaldas mõningal määral amfetamiini, kinnitab nii eelnimetatud ekspertiisiarvamus kui ka isikulistest tõendiallikatest ja jälitustoimingu protokollist nähtuv. Tõsi, ilmselt ei olnud aine suure puhtuseastmega, millele viitab muu hulgas jälitustoimingu protokollist nähtuv P.M. i tõdemus, et aine on veidi nõrk (I kd lk 49). Siiski on alust järeldada, et aine sisaldas amfetamiini piisaval määral, et tekitada tavapärases koguses tarvitamisel joovet. Nii kinnitas ka P.M. eelviidatud jälitustoimingu protokollist nähtuvas vestluses, et aine siiski töötab. Samuti kinnitatakse aine toimimist mitmes teises kohas jälitustoimingu protokollis (vt nt I kd lk 53, 62 ja 65) ning ka R.T. kinnitas, et proovis I. Hintsilt saadud ainet ja see oli normaalne (I kd lk 206). Kuna amfetamiini on ta enda sõnul tarvitanud pikaajaliselt, oleks ta aru saanud, kui aine ei oleks sisaldanud amfetamiini või oleks seda sisaldanud määral, millest ei piisa joobe tekitamiseks. Ka S.S. (II kd lk 112) ja A-L.J. (II kd lk 117) kinnitasid, et tarvitasid I. Hintsilt saadud ainet, see toimis hästi ning tekitas joobe. Nõustuvalt maakohtuga leiab ringkonnakohuski, et kui mitmed narkootilisi 10
(14)aineid tarvitavad isikud omandasid I. Hintsi ainet ja soovisid seda veelgi omandada, pidi aine järelikult narkootilise joobe tekitama.
  1. Õigesti viitas maakohus sellele, et kui narkootilist ainet müüakse tarvitajatele ühekordse annusena, mille kontsentratsiooniastet on võimatu hiljem kindlaks teha, on loogiline väita, et igal korral käideldi narkootilist ainet vähemalt koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. märtsi 2020 otsus asjas nr 1-19-2627, p 23). 47.

§ 184

järgi on karistatav narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine suures koguses. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks sellist kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kuna tõendatud on see, et I. Hints andis narkootilist ainet amfetamiini erinevatele isikutele edasi tunduvalt rohkem kui kümne tarvitamiskoguse ulatuses, siis järelikult käitles ta narkootilist ainet suures koguses. Tõsi, igal üksikul ainekoguse edasiandmisel ei käidelnud ta narkootilist ainet suures koguses. Samas aga on põhjendatud käsitada tema üksikuid käitumisakte ühe jätkuva teona ehk kõik käideldud ainekogused tuleb omavahel liita. Kuriteo jätkuvust näitab asjaolu, et I. Hintsi käitumine oli suunatud amfetamiini ebaseaduslikule omandamisele samast allikast, selle üheks eesmärgiks oli amfetamiini järjepidev edasiandmine erinevatele isikutele ning kõik käitlemisteod olid ajaliselt küllaltki lähedased, mis annab alust järeldada, et erinevad käitlemise üksikkorrad olid tal kantud ühtsest tahtlusest. 48. Eelnevast järeldub, et I. Hintsi käitumine vastab objektiivsete tunnuste poolest

§ 184koosseisule.

I. Hints oli juba enne praeguse menetluse esemeks olevat tegu pannud toime narkokuriteo. Niisiis on õige tema teo kvalifitseerimine

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Et lisaks sellele on tõendatud narkootilise aine osaline käitlemine grupis, on õige anda tema teole lõplik kvalifikatsioon

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

  1. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et selle kuriteo pani I. Hints toime kavatsetult ning õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid tal ei esinenud. Sellele ei vaielda vastu ka apellatsioonis. Käideldud narkootikumide koguse mõningane vähenemine apellatsioonimenetluses ei tingi I. Hintsi osalist õigeksmõistmist, kuivõrd koosseisuline tegu kui selline jääb endiselt alles (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. märtsi 2021 määrus asjas nr 120-470, p 25). Ka ei mõjuta väiksema koguse käideldud aine tuvastamine I. Hintsi karistust. Ka maakohus arvestas karistuse mõistmisel, et käideldud ainekogused ei olnud väga suured ning see aineosa, mille käitlemist ei saa ringkonnakohtu hinnangul lugeda tõendatuks, ei ole võrreldes tegelikult käideldud aineosaga väga suur. Maakohus mõistis I. Hintsile karistuse alla sanktsiooni keskmist määra ning see karistus vastab ringkonnakohtu hinnangul jätkuvalt I. Hintsi süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Seetõttu tuleb maakohtu otsus I. Hintsi süüditunnistamises ning karistamises

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi jätta muutmata.

50. I. Hintsi süüditunnistamist ja karistamist

§ 4231järgi apellatsioonis ei vaidlustata. Üldjuhul arutab ringkonnakohus Kr

MS § 331 lg 2 kohaselt kriminaalasja apellatsiooni piires. Siiski näeb KrMS § 340 lg 1 ette, et ringkonnakohus teeb sõltumata apellatsioonis esitatud taotlusest uue otsuse, kui ta tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldaski maakohus ebaõigesti materiaalõigust, kui tunnistas I. Hintsi süüdi

§ 4231järgi ning karistas teda selle eest.

Seetõttu tuleb maakohtu otsus I. Hintsi süüditunnistamises ja karistamises

§ 4231järgi tühistada.

51.

§ 4231

järgi on kuriteona karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi süstemaatiline juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku 11

(14)poolt. Riigikohus on selgitanud, et juhtimisõiguse mõiste määratleb LS § 94 lg 1, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Lisaks juhtimisõiguse peatamisele (LS § 124), äravõtmisele (LS § 125) ja kehtetuks tunnistamisele (LS § 126) tunneb liiklusseadus ka juhtimisõiguse peatumist, mis tähendab mootorsõiduki juhtimise ajutist keelamist (LS § 124 lg 1) juhul, kui lõpeb juhiloa kehtivusaeg (LS § 124 lg 3 p 1) või kui saabub juhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev (LS § 124 lg 3 p 2). Juhtimisõiguse peatumine LS § 124 lg 3 p-de 1 või 2 alusel ei too kaasa juhtimisõiguse kaotamist, kuivõrd LS § 94 lg 1 ei nimeta seda nn negatiivse asjaoluna, mis välistaks isiku juhtimisõiguse. Kui isiku juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud ning teda ei ole ka juhtimiselt kõrvaldatud, ei saa isikut käsitada juhtimisõiguseta isikuna LS § 94 lg 1 ja § 201 lg 1 tähenduses. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2018 otsus asjas nr 4-17-4621, p-d 13– 15) Ringkonnakohus leiab, et neist seisukohtadest tuleb lähtuda ka

§ 4231kontekstis.

  1. I. Hintsi ütlustega (II kd lk 190 pöördel) ja tema varjatud jälgimisega (I kd lk 6, 89, 95 ja 105) on tõendatud, et ta juhtis mootorsõidukit
  2. detsembril 2020,
  3. jaanuaril 2021,
  4. jaanuaril 2021 ning
  5. jaanuaril
  6. Politsei- ja Piirivalveameti vanemuurija õiendist (II kd lk 67) järeldub, et sel ajal oli I. Hintsil olemas vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid see oli alates
  7. märtsist 2020 peatunud. Kuna I. Hintsi ütluste kohaselt oli tema tervisetõend lõppenud ning positiivse narkotesti tõttu seda ei pikendatud, tuleb järeldada, et tema juhtimisõigus oli peatunud LS § 124 lg 3 p 2 alusel. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu, et I. Hintsi juhtimisõigus oleks süüdistuses toodud ajal peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või teda oleks juhtimiselt kõrvaldatud. Seetõttu ei saa I. Hintsi käsitada juhtimisõiguseta isikuna LS § 94 lg 1 ja § 4231 tähenduses ning maakohus kohaldas teda

§ 4231järgi süüdi tunnistades ja karistades materiaalõigust ebaõigesti. See tingib Kr

MS § 338 p 2 kohaselt maakohtu otsuse osalise tühistamise, kuid ei too siiski endaga kaasa I. Hintsi osalist õigeksmõistmist. Kuigi I. Hintsi tegevus ei vasta

§ 4231

kuriteokoosseisule ega ühelegi teisele kuriteokoosseisule, järeldub Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2018 otsusest asjas nr 4-17-4621 p-st 17, et tema tegevus võib vastata LS § 242 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisule. Võimalik väärtegu ei ole veel aegunud. Seetõttu tuleb ringkonnakohtul juhinduvalt KrMS § 331 lg-st 1 ja KrMS § 274 lg 1 esimesest lausest kriminaalmenetlus I. Hintsi süüdistuses

§ 4231järgi lõpetada, mitte teda selle etteheite osas õigeks mõista. Juhinduvalt Kr

MS § 206 lg-st 4 saadab ringkonnakohus käesoleva otsuse selle jõustumise korral Politsei- ja Piirivalveametile I. Hintsile

§ 4231

järgi esitatud süüdistuses kirjeldatud teo osas väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. 53. Seoses kriminaalmenetluse osalise lõpetamisega tuleb maakohtu otsus tühistada ka osas, millega maakohus mõistis I. Hintsile

§ 64lg 1 alusel liitkaristuse, luges tema Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistuseks 4 aastat ja 8 kuud vangistust ning kandmata karistusosaks pärast

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulka arvamist 4 aastat 5 kuud ja 18 päeva vangistust ning mõistis talle

§ 65lg 2 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 7 aastat 1 kuu ja 7 päeva vangistust.

Liitkaristuse mõistmine

§ 64lg 1 alusel ei ole seaduslik, kuna I.

Hintsi süüditunnistamine ja karistamine on õige vaid

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning seetõttu ei ole enam teist karistust, mida

§ 64lg 1 alusel liita. Sellest tulenevalt muutub ka Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistus, I. Hintsi kandmata karistusosa pärast

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulka arvamist ning talle

§ 65lg 2 alusel mõistetav liitkaristus. Kr

MS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada I. Hintsile

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud 6 aasta ning 10 kuu pikkust vangistust 4 aasta 6 kuu ja 20 päevani.

§ 74lg 5 ja § 65 lg 2 alusel tuleb seda karistust suurendada I.

Hintsile Tartu Maakohtu 8. juuni 2020 otsusega kriminaalasjas 1-20-3640 mõistetud karistuse kandmata osa võrra. Seda põhjusel, et

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani I. Hints toime nimetatud kohtuotsusega määratud katseajal ning 12

(14)kuigi Tartu Maakohtu
  1. märtsi 2021 määrusega pöörati temale kriminaalasjas 1-20-3640 mõistetud vangistuse kandmata osa täitmisele, ei ole ta praeguseks seda vangistust veel täielikult ära kandnud. Kriminaalasjas 1-20-3640 pöörati täitmisele I. Hintsi vangistus 3 aastat ja 3 kuud, mille kandmise algust arvati Tartu Maakohtu
  2. märtsi 2021 määruse jõustumisest ehk
  3. aprillist
  4. Liitkaristuse mõistmisel

§ 65

lg 2 alusel tuleb uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuse kandmise aja algust tuleb arvata viimase kohtuotsuse tegemisest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri 2015 määrus asjas nr 3-1-1-104-15, p 10). Seega toimis maakohus õigesti, kui arvas I. Hintsi liitkaristuse kandmise aja algust viimase ehk
  2. novembri 2021 kohtuotsuse tegemisest ning leidis, et I. Hintsile praeguses asjas mõistetud karistust tuleb suurendada tema poolt
  3. novembri 2021 seisuga kriminaalasjas nr 1-20-3640 mõistetud karistuse kandmata osa võrra. Õigesti leidis maakohus sedagi, et see kandmata karistusosa oli
  4. novembri 2021 seisuga 2 aastat 7 kuud ja 19 päeva. Seega tuleb I. Hintsi KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud vangistust ehk 4 aastat 6 kuud ja 20 päeva suurendada 2 aasta 7 kuu ja 19 päeva vangistuse võrra ning mõista talle liitkaristuseks

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel 7 aastat 2 kuud ja 9 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel tuleb arvata selle karistusaja hulka I.

Hintsi

  1. jaanuarist
  2. aprillini 2021 väldanud eelvangistus, s.o 2 kuud ja 12 päeva ning lugeda lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust alates
  3. novembrist
  5. Seoses kriminaalmenetluse osalise lõpetamisega tuleb hinnata ka seda, kas ja kuidas mõjutab kriminaalmenetluse osaline lõpetamine maakohtu otsust I. Hintsilt välja mõistetud menetluskulude osas.
  6. KrMS § 183 lg 1 kohaselt hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud üldjuhul riik. Kohtupraktika kohaselt tuleb seda normi kohaldada ka juhul, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse osaliselt: sellisel juhul jäävad riigi kanda need kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles kriminaalmenetlus lõpetatakse (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. mai 2020 otsus asjas nr 1-18-7408, p 25). Kui kriminaalmenetlus lõpetatakse ja kriminaalasja materjalid saadetakse väärteomenetluse alustamise otsustamiseks seoses väärteo tunnuste ilmnemisega asjakohasele asutusele, võib nende menetluskulude kandmise, mis oleksid tekkinud ka väärteomenetluses, jätta KrMS § 183 lg 2 kohaselt otsustamiseks väärteomenetluse lahendis. Seega tuleb otsustada, kas ja millised menetluskulud on praeguses asjas seotud I. Hintsi süüdistuse menetlemisega

§ 4231järgi ning kas need menetluskulud oleksid tekkinud ka väärteomenetluses.

56. Maakohtu otsusega mõisteti I. Hintsilt välja sundraha 1460 eurot, ekspertiisitasu 84 eurot ja kaitsjatasu 683,82 eurot. Kuna sundraha väljamõistmine kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega, praegusel juhul tulenes sundraha suurus I. Hintsi süüditunnistamisest

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning selle süüditunnistamise osas jääb maakohtu otsus muutmata, ei mõjuta kriminaalmenetluse osaline lõpetamine I. Hintsi süüdistuses

§ 4231järgi kuidagi maakohtu otsust I.

Hintsilt välja mõistetud sundraha osas. Samuti ei mõjuta kriminaalmenetluse osaline lõpetamine maakohtu otsust I. Hintsilt välja mõistetud ekspertiisitasu osas, kuna see tasu seondub tema süüdistusega

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

Küll võiks kriminaalmenetluse osaline lõpetamine mõjutada maakohtu otsust I. Hintsilt välja mõistetud kaitsjatasu osas.

  1. Kohtueelses menetluses kuulati I. Hints kaitsja osavõtul
  2. jaanuaril 2021 kahtlustatavana üle ja arutati kohtus tema vahistamise küsimust. Nende toimingute eest määrati I. Hintsi kaitsjale riigi õigusabi tasu kokku 213,36 eurot. Kuna siis kuulati I. Hints üle ja vahistati vaid seoses kahtlustusega

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, ei mõjuta kriminaalmenetluse osaline lõpetamine I.

Hintsi süüdistuses

§ 4231järgi kuidagi maakohtu otsust I. Hintsilt selle kaitsjatasu 13

(14)väljamõistmise osas. Lisaks määrati I. Hintsi kaitsjale riigi õigusabi tasu kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemise eest 54 eurot, kriminaaltoimikuga tutvumise eest 97,20 eurot, kohtuistungiks ettevalmistamise eest 81,60 eurot ja kohtuistungil osalemise eest 194,40 eurot. Kuna need toimingud seondusid nii I. Hintsi süüdistusega

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kui ka süüdistusega

§ 4231

järgi, aga kaitsja tasutaotlustest ei nähtu täpsemalt, kui palju tasu kummagi süüdistusega seondub, tuleb ringkonnakohtul see tuvastada hinnanguliselt. Kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemisega seonduva kaitsjatasu peab ringkonnakohus põhjendatuks jagada mõlema süüdistuse vahel võrdselt ehk siis kummagi süüdistusega seonduvaks tasuks 27 eurot. Kriminaaltoimikuga tutvumise, kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemisega seonduva kaitsjatasu peab ringkonnakohus põhjendatuks jagada selliselt, et süüdistusega

§ 4231

järgi seonduv tasu on 64,80 eurot ning süüdistusega

§ 184lg 2 pde 1 ja 2 järgi seonduv tasu on 308,40 eurot.

Seejuures lähtub ringkonnakohus nii mõlemat süüdistust puudutavate kriminaaltoimiku materjalide mahust, mõlema süüdistuse aluseks olevate faktide rohkusest, I. Hintsi ja tema kaitsja seisukohtadest mõlema süüdistuse kohta kui ka mõlema süüdistuse arutamisele kohtuistungil kulunud ajast. Seoses kohtuistungiga määrati kaitsjale ka 24 eurot istungile sõitmiseks kulutatud aja hüvituseks ning 19,26 eurot sõidukulu hüvituseks. Kuna kohtuistungile pidi kaitsja igal juhul sõitma ka seoses I. Hintsi süüdistusega

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, ei mõjuta kriminaalmenetluse osaline lõpetamine I.

Hintsi süüdistuses

§ 4231järgi kuidagi maakohtu otsust I.

Hintsilt nende kulude hüvituseks välja mõistetud menetluskulu osas. Seega kokku on maakohtu otsusega I. Hintsilt välja mõistetud menetluskulusid põhjendatud seostada temale vaid

§ 4231järgi esitatud süüdistusega 91,80 euro ulatuses.

Kuna eelduslikult ei oleks neid menetluskulusid tekkinud väärteomenetluses, tuleb see osa kaitsjatasust jätta riigi kanda. Seega tuleb maakohtu otsus I. Hintsilt kaitsjatasu väljamõistmise osas tühistada ning teha selles osas uus otsus, millega mõista I. Hintsilt välja kaitsjatasu 592,02 eurot ja jätta kaitsjatasu 91,80 eurot riigi kanda.

  1. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 331 lg-st 1, § 274 lg-st 1 ja § 338 p-st 2 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  2. novembri 2021 otsuse osaliselt ja teeb selles osas uue otsuse. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Apellatsiooni jätab ringkonnakohus rahuldamata.
  3. I. Hintsi kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et kaitsealuse seisukohtade ja argumentide väljaselgitamisele kulus tal 35 minutit ning apellatsiooni koostamisele 120 minutit. Selle eest soovib ta riigi õigusabi tasu kokku 168 eurot, sealhulgas käibemaks 28 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Põhjendatuks ei saa pidada apellatsiooni koostamisele kulunud aega. Apellatsioon mahub ilma rekvisiitideta ära kolmele A4 lehele. Sellest ligikaudu kahel lehel on tarbetult korratud süüdistuse ja senise menetluse asjaolusid ning on välja toodud erinevaid seadusesätteid. Kaebuse õiguslikud põhjendused mahuvad ligikaudu ühele lehele, kuid sisult on suuresti korratud juba maakohtu menetluses esitatud argumente. Neid asjaolusid arvestades peab ringkonnakohus apellatsiooni koostamise põhjendatud ajakuluks 60 minutit. Kokku on kaitsja põhjendatud ajakulu seega 95 minutit, mille vastavaks tasuks on 103,20 eurot, sealhulgas käibemaks 17,20 eurot. Selles ulatuses tuleb kaitsja taotlus rahuldada. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, jääb nimetatud riigi õigusabi tasu kui apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg 1 kohaselt riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.