2-22-1404/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-1404 Tsiviilasi M. O. L. i hagi S. L. i vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind 1920 eurot 96 senti Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja M. O. L. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat R. H. (advokaadibüroo Valge & Uiga) epost: XXX Kostja S. L. (isikukood XXX), kostja seaduslik esindaja K. H. (isikukood XXX) e-post: XXX RESOLUTSIOON
2. Rahuldada M. O. L. i hagi S. L. i vastu elatise vähendamiseks.
3. Muuta alates
4. jaanuarist 2022 Pärnu Maakohtu
5. veebruari
6. a määrusega tsiviilasjas 2-19-139534 väljamõistetud elatise suurust.
7. Kohustada M. O. L. it tasuma alates
8. jaanuarist 2022 S. L. ile igakuiselt elatist 213 eurot 44 senti kuni S. L. i täisealiseks saamiseni.
9. Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, 1 2-22-1404 kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK
10. M. O. L. esitas
11. jaanuaril 2022 hagi S. L. i vastu elatise vähendamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et S. L. esitas
12. detsembril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. O. L. i vastu elatise saamiseks. S. L. taotles elatist 292 eurot kuus. Pärnu Maakohtu
13. veebruari 2020 määrusega tsiviilasjas 2-19-139534 kohustas kohus M. O. L. it tasuma S. L. ile elatist 292 eurot kuus alates
14. detsembrist 2019 kuni
15. juulini
16. 1.1 Hageja märgib, et alates
17. jaanuarist 2022 jõustus perekonnaseaduse muudatus, millega vähendati seadusjärgse elatise määra ja baassummaks ühe lapse kohta kehtestati 200 eurot kuus. Käesoleval juhul on hagejalt lapse kasuks väljamõistetud elatis põhjendamatult suur. Väljamõistetud elatis ei arvesta lapse tegelikke vajadusi ning hageja tegelikku võimekust lapse ülalpidamises osaleda. Väljamõistetud elatis lähtub väljamõistmise hetkel kehtinud seadusest, mis ei võimaldanud elatise väljamõistmisel lähtuda laste vajadustest ja kohustatud vanema sissetuleku suurusest. 1.2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus. Praeguseks on oluliselt muutunud õiguslik olukord, mille alusel toimub hagejalt elatise väljamõistmine. Perekonnaseaduse rakendussätete kohaselt ei muutu elatise suurus
18. jaanuarist 2022 automaatselt. PKS § 2172 lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hageja hinnangul on kehtiv õiguslik olukord hageja jaoks tunduvalt soodsam võrreldes elatise väljamõistmise ajal kehtinud õigusliku olukorraga. Hagejalt välja mõistetud elatis on hageja jaoks ebamõistlikult koormav ega arvesta hageja võimalustega. Sellest lähtudes taotleb hageja tsiviilasjas 2-19-139534 väljamõistetud elatise summa muutmist. Hageja taotleb väljamõistetud elatise summa muutmist ja vähendamist 213 euro 44 sendini kuus alates hagiavalduse esitamisest. Kostja vastus hagiavaldusele
19. Kostja kinnitas
20. veebruari
21. a vastuses hagiavaldusele, et ta on nõus, et S. L. i isa M. O. L. hakkab edaspidi tasuma igakuist elatist 213 eurot 44 senti. Kostja ei ole nõus tasuma menetluskulusid. MAAKOHTU PÕHJENDUSED
22. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus 2 2-22-1404 toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
23. Kostja on kohtule edastanud avalduse, milles on märkinud, et ta võtab hagi õigeks. Kohus ei näe põhjuseid keelduda hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest, mistõttu rahuldab kohus hagi kohtuistungit pidamata.
24. Kohus selgitab, et TsMS § 459 alusel on asjaolude muutumisel pooltel õigus esitada hagi elatise suuruse muutmiseks eelkõige, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
25. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab vastavalt TsMS § 168 lg-le 6 menetluskulud hageja kanda. Nimetatud säte näeb ette, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust esitada hagi. Siinkohal märgib kohus, et kohtusse pöördumine oli vältimatu, sest perekonnaseaduse rakendussätted ei võimalda teisiti toimida. Kuna aga hagi rahuldamine on hageja huvides, on ka kohtukulude hageja kanda jätmine mõistlik ja põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 3