) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetada kaebajale kätte. ASJAOLUD 1. X.X esitas 15.11.2019 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Viru Vangla käskkirja kehtivus, mis on aluseks Viru Vangla IV üksuses alates 08.11.2019 kehtivale uuele ravimite jagamise korrale ehk sellele, et kinnipeetaval tuleb pärast tablettide võtmist avada oma suu videokaamera ees (haldusasi nr 3-19-2146). X.X märkis taotluses, et esitas 15.11.2019 Viru Vanglale samasisulise vaide. Viru Vangla selgitas haldusasjas nr 3-19-2146 kohtule esitatud 22.11.2019 vastuses nr 2-4/46189-2, et eraldi käskkirja või muud haldusakti ravimite manustamise korra kohta vangla IV üksuses ei ole antud ning ravimite jagamine kinnipeetavale on tavapärane tööprotsess, mida reguleerivad erinevad õigusaktid, sh vangla kodukord ja justiitsministri 05.09.2011 määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44). Samuti märkis vangla selles vastuses, et X.X võttis esialgu vanglale üle antud vaide tagasi, nõudis selle vastuvõtmist allkirja vastu ning ei ole pärast seda vaiet vanglale üle andnud. Tartu Halduskohus jättis 25.11.2019 määrusega X.Xi esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna X.X polnud kohtule taotluse esitamise ajaks esitanud vanglale esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvat vaiet ega kohtule kaebust, mistõttu ei olnud esialgse õiguskaitse taotluse esitamine
3-19-2166
6.
lg 1 p 2 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta
§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevalt peab kohus selgitama välja kaebaja eesmärgi ja tegeliku tahte kohtusse pöördumisel, tõlgendama kaebust ja selles esitatud taotlusi sellest lähtuvalt ning juhtima vajadusel kaebaja tähelepanu tema õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele (
Kohtul puudub vajadus anda kaebajale võimalus kaebuse muutmiseks juhul, kui asjas ei saa esitada kaebaja eesmärgi saavutamiseks tulemuslikke nõudeid (vrd Riigikohtu 17.06.2015 määrus nr 3-3-1-24-15, p 13). 7. Kaebusest on aru saada, et kaebaja ei ole rahul sellega, et tema poolt tablettide manustamine toimub koridoris kaamera ees ja ta peab näitama lahtist suud videokaamerasse. Seega saab pidada kaebaja eesmärgiks seda, et vangla lõpetaks tema suhtes selliste järelevalvemeetmete kasutamise. Seda eesmärki on kaebajal võimalik saavutada toimingu tegemise keelamise nõudega (
lg 2 p 6), s.o nõudega Viru Vangla keelamiseks kontrollida ravimite manustamist vangla koridoris videokaamerate ees. See nõue oleks ka tõhusam pelgalt Viru Vangla vastava tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudest (
Kohus ei pea aga praeguses asjas võimalikuks suunata kaebajat kaebust muutma, sest kaebaja ei ole läbinud keelamisnõude esitamiseks ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust (
S) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule
-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebaja väitel on ta soovinud esitada vanglale kaebusega samasisulise vaide 15.11.2019, kuid vangla ei ole seda vaiet nõuetele vastavalt vastu võtnud. Viru Vangla on 22.11.2019 vastuses nr 2-4/46189-2 märkinud, et kaebaja ei ole sama vaiet vanglale üle andnud, mistõttu ei ole ka vaidemenetlust selles küsimuses algatatud. Seega ei saa olla vaidlust selles, et käesolevas asjas kaebuse esitamise ajal, s.o 17.11.2019, ei saanud kaebajal olla läbitud VangS § 11 lg 5 kohane kohustuslik kohtueelne menetlus (ehk olemas oleks olnud vaideotsus või vaie oleks olnud vangla poolt tähtaegselt lahendamata). Kohus leiab, et kohustuslikku kohtueelset menetlust ei saa lugeda läbituks ka tulenevalt sellest, et väidetavast vaidemenetluse algusest (15.11.2019) on möödunud enam kui 30 päeva ehk möödunud on vaide lahendamiseks VangS § 11 lg-s 7 ette nähtud aeg (ja juhul, kui vangla oleks tõlgendanud kaebaja 15.11.2019 vaiet keelamisvaidena). Tartu Halduskohus selgitas kaebajale juba 25.11.2019 määruses haldusasjas nr 3-19-2146, et vangla poolt vaide vastuvõtmisel allkirja andmisest keeldumine ei takistanud kaebajal vaide üleandmist ning kuna taotleja võttis oma vaide tagasi, ei saanud lugeda vaiet esitatuks. 9. Eelnevast tulenevalt tuleb kaebus
lg 1 p 2 alusel tagastada, sest see ei vasta
§-de 37–39 nõuetele, selle puuduseid ei ole võimalik käesoleval ajal kõrvaldada ning puudused takistavad asja läbivaatamist. 10.
lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus selgitab, et kaebajal tekib õigus pöörduda keelamiskaebusega kohtusse pärast seda, kui kaebaja on esitanud vanglale vaide tema suhtes ravimite manustamisel videojärelevalve teostamise keelamiseks ning vangla on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. II 3 3-19-2166 11. Kuna kohus tagastab käesoleva määrusega kaebuse, ei ole
Kohus ei pea vajalikuks kohaldada esialgset õiguskaitset ka käesoleva määruse jõustumisele eelnevaks ajaks, sest kaebajal on enda õiguste kaitseks tõhusamad õiguskaitsevahendid, s.o võimalus esitada vanglale keelamisvaie ning pöörduda vajadusel kohe pärast seda esialgse õiguskaitse taotlusega kohtusse. Lisaks ei ole põhjendatud kaebaja väide, et uue järelevalvekorralduse tõttu halveneb tema tervis. Kaebajal on endiselt võimalik saada vanglalt terviseprobleemide korral ravimeid. 12. Esialgse õiguskaitse taotlust ei saa lugeda esitatuks vaidemenetluse ajal (
Kaebaja väidetest ei nähtu, et ta oleks ravimite manustamise uut korda puudutava vaide kas allkirja vastu või ilma allkirja vastu saamata 15.11.2019 või millalgi hiljem mõnele vanglaametnikule üle andnud. Viru Vangla kodukorra p 15.1.7 esimese lause kohaselt annab kinnipeetav vaide üle üldjuhul inspektor-kontaktisikule allkirja vastu, vajadusel võtab vaide vastu teine vanglateenistuse ametnik. Viidatud säte sisaldab väljendit „üldjuhul“, seega puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda, et tema vaide võtaks alati vastu inspektorkontaktisik allkirja vastu. Kaebaja peab vaidemenetluse alustamise soovi korral andma vaide vanglaametnikule üle hoolimata sellest, kas ta saab selle anda üle allkirja vastu või mitte. 13. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jääb seega läbi vaatamata. 14. Kuna kohus tagastab kaebuse ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, puudub vajadus kaebaja menetlusabi taotluse lahendamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.