KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 11.03.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-14-62894 Kohtuasi X kohust

) § 175 lg-tele 1 ja

1. Käesolevaks hetkeks on möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat ning võlgnik on esitanud taotluse, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest. Usaldusisik esitas viimase usaldusisiku aruande 08.03.
2. Aruande kohaselt töötab võlgnik Y AS-s müügi ja varuosade koordinaatorina, töötasu 559,73 eurot kuus, millele lisandub lisatasu müügitulemuste eest. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik tasus menetluse jooksul kohtutäitur Hille Kudu nõude katteks kokku 114,22 eurot, Omega Invest OÜ nõude katteks kokku 1020,91 eurot, Luminor Bank AS nõude katteks kokku 274,59 eurot ja AS SEB Pank nõude katteks kokku 7990,28 eurot.
3. Kohus kuulas võlgniku 09.08.2021 ära. Võlgnik selgitas, et töötab Y AS-is müügiesindajana, töötasu on keskmiselt 800 eurot kuus. Töölepingu järgi on töötasu 560 eurot, millele lisandub müügitulemuste põhjal lisatasu, mida makstakse välja kahel-kolmel korral aastas. Võlgnik leiab, et on piisavalt head tahet näidanud ja korralikult käitunud, et saaks asjadega ilusti edasi minna. On väga rangelt kinni pidanud sellest, kui palju võib kulutada. Võlgnik on seisukohal, et 800 eurot kuus on Tartu maakonna kohta keskmine töötasu. Võlgnik selgitas, et pankrotini viis äririsk, mis sattus majanduslanguse aega.
4. Kohus märgib, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul olnud kättesaadav, täitnud aruande esitamise kohustust ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid ligikaudu 4,86 % ulatuses. Riigikohus märkis 30.10.2019 määruses tsiviilasja nr 2-11-24696 pdes 18 ja 19, et tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Võlgnik selgitas 09.08.2021 ärakuulamisel, et 800 eurot kuus on Tartu maakonna kohta keskmine töötasu. Kohtu hinnangul vastab müügiesindaja töö võlgniku haridusele ja oskustele. Sellega saab lugeda täidetuks

§ 173lg 1.

Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal pidevalt töötanud ja omanud sissetulekut, millelt on tasunud ka makseid võlausaldajatele. Kohtu hinnangul saab lugeda, et võlgnik on menetluse ajal tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. 14. Kohtule esitatud usaldusisiku aruannetest ja võlausaldajate seisukohtadest nähtub, et võlgnik on teinud järjepidevalt makseid võlausaldajatele seaduses ettenähtud määras. Seega on võlgnik andnud endast parima võlausaldajatele kohustuste täitmisel. Alusetu on võlgnikule ette heita asjaolu, et võlgnik ei ole likvideerinud täitmata kohustust olulisel määral - võttes arvesse nõude suurust. Kohtu hinnangul tegi võlgnik võlausaldajatele korrektselt väljamakseid, lähtudes töötasu suurusest ja seaduses sätestatust. Võlgnik on täitnud

§ 173lg-st 1 3 2-14-62894 tulenevaid kohustusi oma võimaluste ja võimete piires.

Väited, et võlgnik oleks pidanud tasuma võlausaldajatele suuremas ulatuses, ei ole põhjendatud ega tõendatud. Samuti pole võlgnik oma sissetulekuid vähendanud ega vara varjanud. 15.

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (RKTKm 3-2-1-19-16, p 14; nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust. Võlgnik on oma võimaluste piires oma kohustusi täitnud. 16. Võlausaldaja AS SEB Pank esitas taotluse kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks seitsme aastani (

§ 175lg 51).

Kuivõrd võlgnik ei ole

§-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud, on teinud võlausaldajatele väljamakseid ja olnud kohtule kättesaadav kogu menetluse perioodi jooksul, on võlgniku kohustustest vabastamine põhjendatud ning menetluse pikendamiseks puudub alus. Määruskaebus

1. Võlausaldaja AS SEB Pank esitas 27.08.2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust kuni seitsme aasta möödumiseni alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
2. Võlgnik ei ole täitnud

§ 173

lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning seetõttu ei ole täitnud arvestatavas ulatuses võlausaldajate nõudeid. Kohustustest vabastamise menetluses peab nähtuma võlgniku hea tahe oma kohustusi täita ja maksete tegemise võimatus peab olema seotud konkreetselt võlgniku sotsiaalse olukorraga, mis ei võimalda arvestatavas ulatuses võlgnevusi tasuda. Ainuüksi töökoha olemasolu ei saa käsitleda mõistlikult tulutoova tegevusena ja piisavaks jõupingutuseks võlausaldajate huvide järgimisel. Võlgnik ei ole teinud mingisuguseid pingutusi oma sissetulekute suurendamiseks. Maakohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik oleks otsinud tasuvamat tööd, mis võimaldanuks võlausaldajate nõuete arvestatavamas ulatuses rahuldamist. Kuna võlgnik ei ole suutnud arvestavas ulatuses võlausaldajate nõudeid viie aasta jooksul täita, siis ei saa lugeda, et ta on täitnud PankS §-st 173 tulenevat kohustust. 19. Võlgadest vabastamine võib kõne alla tulla eelkõige vaid juhul, kui võlgnik on menetluse kestel tõesti käitunud vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Määruskaebuse esitaja hinnangul viie aasta jooksul 164 362,29 euro suuruse nõude rahuldamist üksnes 4,861% ulatuses ei saa pidada nõude täitmiseks arvestatavas ulatuses. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik 20. Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kuna võlgniku pankrotimenetlus oli tingitud äritegevusega kaasnevate riskide realiseerumisest võlgnikule äärmiselt ebasoodsal moel, siis võlgniku huve silmas pidades on esmatähtis kindel ja stabiilne sissetulek, mille ta on endale taganud ettevõttes AS Y müügiesindajana. Võlgniku töötasu oli nii antud töökoha kui antud piirkonna kogu sektori keskmine. AS Y põhitegevusalaks on tõstukite müük ja hooldus 4 2-14-62894 ning sellega seotud tegevused. Võttes arvesse võlgniku haridust ja oskusi, on müügiesindaja töö talle mõistlik ja jõukohane. Võlgniku jaoks oli mõistlik võtta vastu müügiesindaja töö Tartumaal ka seetõttu, et tal oli võimalus leida endale tööandja asukoha läheduses tavapärasest soodsamatel tingimustel eluase. Tartumaal olid võlgniku elamiskulud väiksemad, kui need oleksid olnud Tallinnas ning lõppkokkuvõttes jäi võlgnikul peale elamiskulude mahaarvamist järgi suurem summa nõuete tasumiseks. 20.1 Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse vältel käitunud igati korrektselt – (

1. i)võlgnik on kohusetundlikult ja õigeaegselt esitanud nõutud aruanded ning (
2. ii)tasunud võlausaldajale regulaarselt, (iii) pidades seejuures kinni seaduses sätestatust nõuetest. Võlgnik on täitnud kohustusi oma võimaluste ja võimete piires. 20.2 Nõude täitmise suurust hinnates tuleb arvestada seda, et võlg tekkis eelmise majanduskriisi ajal kui võlgnik tegutses ettevõtjana toitlustusäris ja võttis suuremaid riske. Paraku eelmise majanduskriisi ajal võlgniku ettevõtete äriplaanid ebaõnnestusid. Võlausaldaja pani müüki võlgniku tagatisvaraks olevad korteri ja maja. Tagatisvara kiirmüügist saadud tulu ei katnud laenujääki. Kuna võlausaldaja realiseeris tagatisvaraks oleva eluaseme, siis ei olnud võlgnikul enam eluaset Tallinnas ja see oli samuti üheks põhjuseks, miks võlgnik kolis Tartumaale. Arvestades, et nõuded võlgniku vastu tekkisid ettevõtlusest ja eluaseme laenust ning võlgniku poolt töötajana saadav brutotasu on 800 eurot kuus, siis on ebamõistlik oodata, et võlgnikul on võimalik täita võlausaldaja nõuet – arvestades selle suurust – olulisel määral. 21. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 22. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 23. Kolleegium märgib, et kohtul on õigus võlgniku kohustustest vabastamisest keelduda, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) võlgnik on rikkunud

§-s 173 nimetatud kohustusi, 2) võlgnik on

§-s 173 nimetatud kohustuse rikkumisel käitunud süüliselt ehk tahtluse või raske hooletusega ning 3) võlgnik on kahjustanud oma kohustuse rikkumise tagajärjel võlausaldajate huvisid. 24. Võlausaldaja tugineb määruskaebuses sellele, et võlgnik on rikkunud

§ 173

lg-s 1 nimetatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kolleegium leiab, et see, kas võlgnik on tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus saab teha kohtu ette toodud asjaolude ja esitatud tõendite alusel. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud ning on õigesti lähtunud Riigikohtu lahendis nr 2-11-24696 viidatud seisukohtadest. Võlgnikku ei saa käesoleval juhul pidada oma kohustusi rikkunuks seetõttu, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal asunud uuele ja tasuvamale tööle (RKTKm nr 2-11-24696, p 19). Võlgnik on töötanud AS Y müügiesindajana. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vastav töö vastab võlgniku haridusele (keskharidus) ja oskustele. Võlgnikul on kohustusest vabastamise menetluse ajal olnud olemas kindel töökoht ning ta on saanud püsivat sissetulekut, 5 2-14-62894 mille arvelt on tasunud võlausaldajate nõudeid. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, millest nähtuks, et võlgnikul oleks olnud võimalik tasuvam töö leida, arvestades tema oskusi.

1. Usaldusisiku aruannetest nähtuvalt on võlgniku sissetulekud ( koos lisatasuga), millest on väljamakseid tehtud, jäänud miinimumpalga ja keskmise palga (vt https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskminebrutokuupalk) vahele: võlgniku netosissetulek perioodi 01.03.2016-01.02.2017 eest on olnud kokku 5463,55 eurot (s.o keskmiselt 455,3 eurot kuus); 01.04.2017-01.03.2018 netosissetulek 7143,63 eurot (s.o keskmiselt 595,3 eurot kuus); 01.03.2018-01.02.2019 netosissetulek 7405,47 eurot (s.o keskmiselt 617,12 eurot kuus); 01.03.2019-01.02.2020 netosissetulek 8690,97 eurot (s.o keskmiselt 724,25 eurot kuus); 01.03.2020-01.02.2021 netosissetulek 8963,76 eurot (s.o keskmiselt 746,98 eurot kuus). Võlgnik on selgitanud, et võlgniku töötasu on antud töökoha ja ka piirkonna sektori keskmine tasu. Kaebaja ei ole eeltoodud võlgniku väidet ümber lükanud. Usaldusisiku aruannetest nähtuvalt on võlgnik sissetuleku arvelt kandnud ka igakuist laste (rahvastikuregistri andmetel on võlgniku lapsed sündinud aastatel 2001 ja 2005) ülalpidamiskulu - aruannete järgi vastavalt 120, 150, 170, 180 ja 100 eurot kuus.
2. Kaebaja hinnangul võib kohustustest vabastamine tulla kõne alla juhul, kui võlgnik on suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada, võlgnik on rahuldanud nõudeid vaid 4,861% ulatuses. Kolleegium märgib, et kohustusest vabastamise menetluse lõpetamise eeldusena nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamine on ette nähtud puhuks, kui kohus lõpetab menetluse enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest (

§ 175lg 11).

27. Kuivõrd käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises

§ 175

lg 2 p-s 2 sätestatud võlgadest vabastamisest keeldumise aluseid, siis on maakohus põhjendatult rahuldanud võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 28. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Võlgnik on teatanud, et tal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Seega ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) 6