2-21-119506/16

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 07.03.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-119506 Tsiviilasi Osaühing Aktiva Finants hagi X vastu võla nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22.oktoobri 2021.a otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1653,78 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X 24.novembri 2021.a apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, aadress A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn), lepingulised esindajad Alla Žulinskaja ja Irina Metsler-Verner (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Alar Liivamägi (e-post:XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 22.10.2021.a otsus tühistada osaliselt osas, milles hagi rahuldati ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi jätta täielikult rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.

2.X apellatsioonkaebus rahuldada.

3.Kehtiva kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Jätta Osaühing Aktiva Finants hagi X vastu võla nõudes rahuldamata.

3.2.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Osaühing Aktiva Finants kanda.

4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte 1(14) pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 24.08.2021 Harju Maakohtule hagi X vastu võla nõudes. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 930,11 eurot, intress 93,03 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 255,09 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt summas 930,11 eurot lepingujärgses määras 40,37% aastas alates 25.08.2021 kuni põhinõude täitmiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda.

2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja 10.10.2019 laenulepingu nr 31003465751, mille alusel on kostja saanud laenu 1 000 eurot. Kuivõrd kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ 19.12.2020 lepingu nr 31003465751 üles. Placet Group OÜ loovutas 22.12.2020 kostja vastu nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja on tasunud põhivõla katteks kokku 69,89 eurot, seega on põhiosa võlgnevus 930,11 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama kokkulepitud maksegraafiku järgi. Laenulepingus leppisid pooled intressi aastamääraks 40,37%. Kostjal on intressi võlgnevus alates 13. osamaksest, s.o alates 04.10.2020 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 03.12.2020 summas 93,09 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 930,11 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates 20.12.2020 kuni hagi esitamiseni 24.08.2021 lepingus kokkulepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras 40,37% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 255,09 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist määras 40,37% aastas põhinõudelt 930,11 eurot alates 25.08.2021 kuni põhinõude kohase tasumiseni.

3.Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist VÕS 1132 lg 2 ja lepingu üldtingimuste p 7.3 järgi. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulusid summas 40 eurot, mis koosnevad: 10 eurot 1. tasulise kirja eest, 5 eurot 2. tasulise kirja eest, 5 eurot 3. tasulise kirja eest, 20 eurot muude makseviivitusega tekkinud kulude eest, nimelt nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Kostja vastuväited hagile 2(14) 4.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kostja pole hagi aluseks olevat laenulepingut sõlmitud. Kostja esitas laenutaotluse 7 500 euro saamiseks. Laenutaotluse vormistas kostja Placet Group OÜ koduleheküljel internetis. Laenuandja rahuldas kostja laenusoovi vaid 1 000 euro ulatuses, millest maksis kostjale välja vaid 970 eurot, pidades kinni lepingutasu 30 eurot. Seega rahuldati laenutaotlus üldsegi mitte kostja taotletud ulatuses.

Kostja pole konkreetsete tingimustega laenulepingu suhtes heakskiitvat tahteavaldust teinud. Hagi aluseks oleva lepingu konkreetsete tingimustega dokumendid saatis laenuandja kostjale 10.10.2019 e-kirjaga. Kostja asus maksegraafikus sätestatud makseid maksma, arvates, et tal on selleks kohustus, mõistmata, et juriidilises mõttes on leping tegelikult sõlmimata ja tal ei ole lepinguga kohustusi tekkinud.

5.Kuivõrd kostja on saadud rahast tagastanud 429 eurot, ei saa tema võimalik võlg olla suurem kui 970 – 429 = 541 eurot. Juhul, kui leping jäi sõlmimata või leping osutub tühiseks, ei kuulu hagejale mingit nõuet, sest alusetust rikastumisest tulenevat nõuet ei ole hagejale loovutatud. Teabeleht on koostatud 7 500-eurose krediidi kohta, kuid leping koostati vaid 1 000 euro laenamiseks. Teabelehel ei vasta hagi aluseks oleva lepingu tingimustele ka kuumakse suurus, krediidi kogukulu, lepingutasu, intressimäär ega krediidi kulukuse määr. Kostja nõuab laenuandja poolt lepingueelse kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ja tasaarvestab oma laenulepingust tekkinud kohustused ja muud laenuga kaasnenud kohustused hageja nõudega kostja vastu.

6.Üldtingimustes sisalduv krediidi kulukuse määra definitsioon ja viide rahandusministri määrusega kehtestatud krediidi kulukuse määra arvutamise valemile ei täida krediidiandjale VÕS § 404 lg-ga 21 pandud krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks olevate andmete ja eelduste lepingus avaldamise kohustust. Lepingus tuleb krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks kasutatud andmed esitada konkreetsete arvandmetena, et neid saaks arvutamiseks kasutada ja nende põhjal krediidiandja arvutust kontrollida, mitte üldsõnalise selgitusena. Kostjaga sõlmitud leping on VÕS § 408 lg 1 järgi tühine.

Lepingus on krediidi kulukuse määr avaldatud laest võetud numbrina, selle kujunemine ei ole kuidagi jälgitav ega kontrollitav, kuna puuduvad selleks vajalikud andmed ja eeldused.

Liigkõrge krediidi kulukuse määra tõttu on laenuleping tühine. Alternatiivselt, puuduste tõttu krediidi kulukuse määra puudutavate andmete lepingus avaldamise osas ei tekkinud lepingust intressi maksmise kohustust, kõik kostja poolt lepingute täitmiseks tehtud maksed tuleb ümber arvestada põhivõla tasumiseks. Sel juhul ei olnud kostjal ülesütlemisteate koostamise seisuga krediidiandja ees maksetega viivitust, mis oleks õigustanud laenulepingute ülesütlemist. Ülesütlemisteate koostamise seisuga 04.12.2020 oleks kostja pidanud tasuma 14 intressimakset, kokku 93,80 eurot. Kostja oli tegelikult tasunud 429 eurot ehk rohkem kui maksegraafik põhiosamakseid ette nägi. Seega ei vastanud laenulepingute ülesütlemine VÕS § 416 lg 1 sätestatud piirangutele, kuna kostja ei olnud vähemalt kolme maksega viivituses ja lepingu ülesütlemine on tühine.

7.Intressimäär 0 % kuulub VÕS § 408 lg 4 alusel kohaldamisele ka seetõttu, et lepingus ei ole avaldatud kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummat. Lepingus on avaldatud „summa maksmiseks kokku“, kuid selle termini tähendus ei ole selge, seda pole defineeritud ka üldtingimustes.

Lepingus on krediidi kulukuse määr eelduslikult arvutatud valesti ja näidatud õigest määrast madalamana.

8.Juhul, kui kohtu hinnangul ei ole laenulepingud tühised, vaidlustab kostja hageja nõude algse krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevate kohustuste 3(14) rikkumise tõttu. Krediidiandja ei oleks tohtinud kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmida, kuna kostja ei olnud lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline. Kostjal olid suured kohustused teiste võlausaldajate ees ja polnud piisavat sissetulekut nende täitmiseks.

Krediidiandja ei kontrollinud kostja maksevõimet, ei kogunud piisavaid andmeid ega teostanud analüüsi kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, s.t ei hinnanud kostja krediidivõimelisust või hindas seda valesti.

9.VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt maksetega viivitamise korral nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määrast kõrgemat viivist. Laenulepingutes sätestatud intressimäär oli 40,37 % aastas. Viivisena on pooled kokku leppinud 0,11 % päevas. Viivis on väljendatud ainult päevamäärana. Kuivõrd kokkulepitud viivisemäär on kõrgem kui VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud, on tegemist tühise kokkuleppega. Lisaks ületab 0,11% päevas kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ja on tüüptingimusena tarbijat ebamõistlikult kahjustava iseloomu tõttu tühine VÕS § 42 lg 1 ja 3 alusel.

10.Kostja vaidleb viivise nõudele vastu ka seetõttu, et loovutamisteates teatati kostjale uus võlausaldaja, kuid ei teatatud uue võlausaldaja kontonumbrit, kuhu võlga tasuda saaks. Juhul kui kohus otsustab kostjalt viivise välja mõista, palub kostja kohtul viivist vähendada võimalikult suures ulatuses ja lisaks piirata viivist selliselt, et kõrvalnõuded kokku ei ületaks väljamõistetud põhivõlga.

11.Kostja vaidleb täies ulatuses vastu ka hageja sissenõudmiskulude nõudele. Hageja pole selgelt põhistanud, milliste kirjade eest millist summat ta nõuab. Hagis kirjeldatud muud makseviivitusega tekkinud kulud 20 eurot ei ole tõendatud ega kuulu kostja poolt hüvitamisele. Hageja ei ole kostjale meeldetuletusi koostanud ega saatnud. Julianus Inkasso OÜ kiri ei ole hageja kiri, seda ei saa vaadelda hageja meeldetuletustena kostjale, mille eest võiks hageja sisenõudmiskulusid nõuda.

Maakohtu otsus 12. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 930,11 eurot, intressi 93,09 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 255,09 eurot, viivise määras 40,37% aastas põhinõudelt alates 25.08.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõla summa. Hagi jäi rahuldamata võla sissenõudmiskulude 40 euro nõudes.

13.Otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled hageja väitel laenulepingu sidevahendi (telefoni) abil. Kostja võttis omaks, et taotles Placet Group OÜ´lt laenu, kuid nentis, et kostja pole konkreetsete tingimustega laenulepingu suhtes heakskiitvat tahteavaldust teinud. Kohus loeb tuvastatuks, et krediidiandjast Placet Group OÜ saatis 10.10.2019 kostjale e-kirja, milles selgitas, et saab pakkuda laenu summas 1 000 eurot ning palub kostjal kinnitada, kas kostja on tehtud pakkumusega nõus (dtl 259). Kohtu hinnangul tõendab krediidiandja ja kostja telefonivestlus, et kostja andis nõusoleku tarbijakrediidilepingu sõlmimiseks laenusummale 1 000 eurot, laenuperioodiga 60 kuud, lepingule kohaldatava intressimääraga 40,37% aastas ja kuumaksega 39 eurot (helisalvestis nr 3726630110, dtl 466). Kostja ei vaidlustanud eelnimetatud helisalvestise autentsust ega väitnud, et telefonivestluses osalenud isiku hääl ei kuulu kostjale. Seega loeb kohus tuvastatuks, et Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 10.10.2019 tarbijakrediidilepingu nr 31003465751 eelnimetatud tingimustel.

14 .Placet Group OÜ saatis 10.10.2019 kostja e-posti aadressile sidevahendi abil sõlmitud 4(14) lepingu dokumendid, sh Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, kooskõlas VÕS § 410 lõikega 1 ning VÕS § 551 lõikega 3 (dtl 215). Seega on alusetud kostja etteheited, et laenuandja on rikkunud lepingueelse teavitamise kohustust.

15.Kohus ei nõustu kostja väitega, et krediidiandja on rikkunud VÕS § 404 lõikes 21 sätestatud kohustust avaldada lepingus krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavaid andmeid ja eeldusi. Kohtu hinnangul on krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused märgitud tarbijakrediidilepingu nr 31003465751 üldtingimustes krediidi kulukuse määra definitsioonis (dtl 123) ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel (dtl 267). Nimetatud tõenditest selgub, et krediidi kulukuse määra eelduseks on asjaolu, et leping kehtib kokkulepitud tingimustel ja tähtaja jooksul. Krediidi kulukuse määra arvutamisel lähtub laenuandja Eesti Vabariigi rahandusministri määrusega kinnitatud valemist ja ümardab saadud tulemuse täpsusega kaks kohta pärast koma. Lepingu (põhi)tingimused nähtuvad tarbijakrediidilepingu põhitingimuste dokumendist (dtl 120-121) ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehelt (dtl 267). Kostja väide, et lepingus märgitud krediidi kulukuse määr on laest võetud number ning selle kujunemine ei ole kuidagi jälgitav ega kontrollitav, ei ole põhjendatud.

16.Kohtu hinnangul on alusetu kostja väide, et krediidilepingu üldtingimused ei saanud lepingu osaks, kuivõrd üldtingimustes puudub vastav lepingu punkt. Kostja ei vaielnud vastu, et sai e-posti teel kätte nii lepingu üldtingimused, põhitingimused kui Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (sh õiges, 1 000 euro laenu puudutavas versioonis).

Laenulepingu põhitingimustes on juhitud tähelepanu asjaolule, et kehtivate laenulepingu üldtingimustega saab tutvuda veebiaadressil (dtl 122). Üldtingimuste esimesel lk-l 1 on defineeritud, et leping on laenuandja ja laenusaaja vahel sidevahendite kaudu või kirjalikus vormis sõlmitud laenuleping, koos kõigi sõlmitavate lisadega (üldtingimused, põhitingimused, maksegraaﬁk) (dtl 123Kohtu hinnangul on üheselt arusaadav, et lepingu osaks said mh kostja e-posti aadressile saadetud üldtingimused. Pooled ei vaidle, et tarbijakrediidilepingus märgitud krediidi kulukuse määr 52,24% aastas ei ületanud krediidi andmise ajal (10.10.2019) Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on alusetu kostja väide, et tarbijakrediidileping on VÕS § 4062 järgi tühine krediidi kulukuse määra eeldatava ülempiiri ületamise tõttu.

17.Kohtu hinnangul on alusetu kostja etteheide, mis puudutab krediidiandja rikkumist seoses kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavata maksete kogusumma väidetava mittenõuetekohase avaldamisega. Kohtu hinnangul on nimetatud teave seaduses sätestatud sõnastuses avaldatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel (dtl 267). Kohus nõustub hageja käsitlusega, mille kohaselt puudub kohtul õigus sekkuda isikute majandustegevusse ning reguleerida laenuintressi ulatust või selle arvutamise metoodikat olukorras, kus selleks puudub põhjendatud alus.

18.Pooled vaidlevad selle üle, kas krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Placet Group OÜ tegi krediidianalüüsi ja jõudis krediidianalüüsi tulemusel järeldusele, et kostjale jääb pärast kõigi kohustuste täitmist ühes kuus nn reservi 2 196,06 eurot (dtl 383). Kuigi hageja ei esitanud kohtule kostja pangakonto väljavõtet, selgub asja materjalidest, et Placet Group OÜ on selle esitamist kostjalt nõudnud (dtl 269) ning kostja ei väitnud, et on jätnud selle esitamata või et Placet Group OÜ lähtus krediidianalüüsi 5(14) teostamisel ekslikest andmetest.

19.Kohus loeb tuvastatuks, et Placet Group OÜ on teostanud päringu kinnistusraamatusse, mille tulemusel sai teada kostjale kuuluva kinnisvara koosseisu (dtl

347). Kohus ei nõustu kostjaga, et kinnisvararegistri väljavõte peab olema tehtud vahetult enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist olukorras, kus kostja on ka varasemalt krediidiandjalt laenu taotlenud. Kostja pole väitnud, et 10.10.2019 sõlmitud krediidilepingu seisuga oleks kinnistusraamatu seis muutunud. Seetõttu ei oma tähtsust, et krediidiandja andmebaasi jäi eelnevalt salvestatud väljavõte.

20.Eespool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Placet Group OÜ ei rikkunud laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ükski laenuandja kogutud andmetest ei viita sellele, et kostjal oleks esinenud 10.10.2019 seisuga makseraskused.

21.Põhjendamatud on ka kostja etteheited nõuete hagejale loovutamise osas. Hagile on lisatud loovutamise teade (dtl 130) ja e-kiri kostjale uue võlausaldaja andmete kohta (dtl

293), mille õigsuses ei ole kohtul alust kahelda.

22.Kostja sai tarbijakrediidilepingu nr 31003465751 alusel laenu 1 000 eurot, millest arvestati maha 30 eurot lepingu sõlmimise tasu. Kostja tasus 12 maksegraafikujärgset osamakset summas 449 eurot, millega täitis põhivõlgnevuse tasumise kohustust summas 69,89 (dtl 120). Kohtu hinnangul on tarbijakrediidileping õiguspäraselt üles öeldud.

Kostja jättis tasumata 13-15. maksegraafikujärgsed osamaksed (vastupidist ei ole kostja väitnud), mistõttu andis Placet Group OÜ kostjale täiendava tähtaja kuni 18.12.2020 võlgnevuse likvideerimiseks (dtl 129), misjärel ütles lepingu erakorraliselt üles. Kuivõrd kostja on tasunud põhivõlgnevuse katteks 69,89 eurot on tema põhivõlgnevus 930,11 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Põhjendatud on hageja intressinõue summas 93,03 eurot. Kostjal on tasumata 13.-15. maksegraafiku osamaksed, mis sisaldavad endas intressi summas 93,03 eurot (dtl 120). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tasumata intressi 93,03 eurot.

23.Pooled vaidlevad, kas laenulepingu punktis 7.1 kokkulepitud viivisemäär päevas kahjustab kostjat ebamõistlikult. Hagiavaldusest ja lepingust on nähtuvalt on Placet Group OÜ ning kostja leppinud kokku intressimääras 40,37% aastas. Samast määrast lähtus hageja viivise nõudmisel. 40,37% määraga viivise nõudmine vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1. Samuti ei esine muid asjaolusid, mis viitaks vastava viivisekokkuleppe tühisusele (VÕS § 42 lg 1 ja VÕS § 42 lg 3 p 5 alused) või vastuolule hea usu põhimõttega. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist määraga 40,37% aastas.

24.Kohus ei nõustu kostjaga nagu ei olnuks viivis väljendatud aasta- ja päevamäärana vastavalt VÕS § 408 lg 10. Viivise päevamäära ja aastase intressimäära andmed sisalduvad laenulepingu põhitingimustes (dtl 121). Ka Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel on kirjas, et viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär, mis on samal teabelehel avaldatud (dtl 268). Tarbijakrediidilepingu üldtingimuste p 7.1 järgi on laenuandjal õigus nõuda viivist intressimäärast lähtuvalt (dtl

125).

25.Alternatiivselt taotleb hageja sissenõutavaks muutunud viivise vähendamist Kohus leiab, et kostja taotlus viivise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja võlgnevus on terves ulatuses sissenõutavaks muutunud 2020 aastal ning on tõendamata, et kostja oleks 6(14) võlgnevuse tasumiseks mistahes pingutusi teinud. Kohtule ei nähtu, et kostja oleks pärast krediidiandja poolt lepingu erakorralist ülesütlemist võlgnevust vähendanud. Kohus leidis eespool, et hageja nõutav viivis ei ole ülemäära suur. Samuti ei ole kostja tuginenud ega tõendanud rasket majanduslikku olukorda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue ei ületa kordades põhinõuet. Seega ei ole kohtu ette toodud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse viivisenõude suurust vähendada ja hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue perioodi 20.12.2020-24.08.2021 eest on põhjendatud summas 255,09 eurot. Samuti on põhjendatud edasiulatuv viivis põhinõudelt 930,11 eurot laenuintressi aastase määraga võrdses määras 40,37% alates 25.08.2021 kuni põhivõlgnevuse (930,11 eurot) kohase tasumiseni.

26.Vaatamata eeltoodule märgib kohus, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

27.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu pärast lepingu lõppemist summas 40 eurot väljamõistmist. Nimetatud summa sisaldab endas tasulisi meeldetuletusi 20 euro eest ning kostja makseviivitusega tekkinud muud kulud 20 euro ulatuses. Kohus ei pea põhjendatuks hageja taotletud sissenõudmiskulu hüvitamist. Hageja ei ole tõendanud, et oleks ise saatnud kostjale tasulisi meeldetuletuskirju pärast tarbijakrediidilepingust nr 31003465751 tulenevate nõuete omandamist.

28.Hageja esitas kostjale 27.09.2021 menetlusdokumendis kompromissiettepaneku (dtl

256), mille järgi tasuks kostja hagejale põhivõla 930,11 eurot, intressi 93,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 255,09 eurot ning täiendava viivise seadusjärgses määras summas 74,41. Kompromissi korras pakkus hageja, et kostja tasub õigusabikulude katteks 480 eurot (vähendatud õigusabikulud) ning pool riigilõivust, s.t 112,50 eurot. Lisaks võimaldas hageja kompromissi korras võla ajatamist kaheks aastaks. Kostja keeldus eelnimetatud tingimustel kompromissi sõlmimisest (dtl 315). Kohtu hinnangul kompromissiettepanekust keeldudes venitas kostja põhjendamatult menetlust, esitades hagile kõikvõimalikke ja valdavalt põhjendamatuid vastuväiteid. Kuivõrd hagi rahuldatakse pakutud kompromissiga sarnases ulatuses, jätab kohus menetlusulud tervikuna kostja kanda.

29.Hageja lepingulise esindaja ajakulu 17 ulatuses peab kohus põhjendatuks, tunnitasu 120 eurot/h (käibemaksuta) ei pea kohus antud juhul mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas on tegemist laenuandja igapäevatööd puudutava n-ö tüüphagiga. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks käesoleva mahtu ja keerukust arvestades 80 eurot (käibemaksuta).

Kohus määrab hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 1 360 eurot (80 x 17) eurot. Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 1 605 (225+20+1360) eurot.

Kostja apellatsioonkaebus 30. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

7(14) 31. Kostja leiab, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi, kui võttis tõendina arvesse hageja poolt 12.10.2021 hilinenult esitatud tõendi (hageja 12.10.21 seisukoha lisa 2), hoolimata sellest, et kohtu enda hinnangul hageja tõendi hilinenult esitamise põhjendus ei olnud mõjuv. Tegelikult ei põhjendanud hageja kuidagi tõendite hilinenud esitamist.

Tõendi vastuvõtmisega eelistas kohus hagejat põhjendamatult ja asetas kostja halvemasse olukorda, ehk kohtles pooli ebavõrdselt ja kostja suhtes ebaõiglaselt.

32.Kostja ei nõustu, et hagi aluseks olev laenuleping sõlmiti. Kostja jääb kõigi maakohtus esitatud seisukohtade juurde ja palub nendega apellatsioonimenetluses arvestada. Hageja on kohustatud tõendama laenulepingu sõlmimise fakti, kuid see fakt on jäänud tõendamata.

33.Laenuandja ei teavitanud kostjat enne laenulepingu väidetavat sõlmimist nõuetekohaselt ja rikkus sellega oma lepingueelset kohustust. Seega oli põhjendatud kostja nõuete tasaarvestamise avaldus ja kohus oleks pidanud sellega arvestama ja tasaarvestusega nõustuma.

34.Juhul kui ringkonnakohus leiab, et laenuleping sõlmiti, tehti seda olukorras, kus kostjat ei teavitatud lepingu tingimustele vastava teabelehega. Nõuetekohase teavitamise korral ei oleks kostja lepingut sõlminud. Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega esmalt teabelehe 7500-eurose lepingu kohta, mis ei vastanud hagi aluseks oleva lepingu tingimustele, ja seejärel pärast hagivastusest kostja seisukohaga tutvumist koostas ja esitas uue, hagi aluseks oleva 1000-eurose lepingu tingimustega kooskõlla viidud teabelehe, mille suhtes kostja esitas oma vastuväited.

35.Kostja juhib tähelepanu, et hagivastuse lisaks 2 oleva 10.09.2019 e-kirja, millega laenuandja saatis kostjale lepingudokumendid, manuste hulgas ei ole teabelehte. Seega ei saadetud kostjale teabelehte üldse. Hageja ei ole kostjale teabelehe esitamist tõendanud.

Seega ei ole kostjat nõuetekohaselt teavitatud.

36.Laenulepingus ei ole märgitud krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks olevaid andmeid ja eeldusi. Ilma konkreetsete arvandmeteta on lepingus krediidi kulukuse määr avaldatud suvalise numbrina, mille kujunemine ei ole jälgitav ega kontrollitav. Kostja nõustub maakohtuga selles, et lepingus ei pea avaldama krediidi kulukuse määra arvestuskäiku, kuid arvestuse aluseks olevad andmed ja eeldused arvandmetena tuleb siiski avaldada. Vastasel juhul puudub tarbijal võimalus kontrollida krediidi kulukuse määra õigsust, millest omakorda sõltub tema intressikohustuse suurus VÕS § 408 lg-st 9 tulenevalt.

37.Hageja esitas 05.10.2021 seisukoha lisana 5 hilinenult tõendi krediidi kulukuse määra arvutamise kohta. Kostja hinnangul ei oleks kohus tohtinud sellega arvestada. Kostja esitas oma esmase vastuväite sellele 06.10.2021 seisukohas. Krediidi kulukuse määra ei arvutatud enne lepingu sõlmimist, vaid tõend on koostatud hageja enda poolt kohtumenetluse ajal.

38.Kostja juhib tähelepanu, et hageja selgituse kohaselt kasutati krediidi kulukuse määra arvutamisel krediidilimiiti (vt hageja 27.09.21 seisukoha p 14), s.o andmeid, mida lepingus üldse ei sisaldu, mis omakorda kinnitab eeldust, et krediidi kulukuse määr on arvutatud valesti.

8(14) 39. Juhul kui kohus leiab, et mistahes alusel tuleb lepingule kohaldada VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, ei olnud kostjal muud kohustust, kui põhiosa makseid tasuda. Kõik intressiks arvestatud summad tuleb põhivõla tagastamiseks ümber arvestada. Sel juhul ei olnud laenuandjal alust laenulepingu ülesütlemiseks, kuna kostjal puudus laenuandja ees ülesütlemist õigustav võlg kolme kuu maksete osas (VÕS § 416 lg 1). Kostjal polnud sel juhul võlga ka hagi esitamise ajal.

40.Laenulepingu põhitingimused ei sisalda viidet sellele, et üldtingimused oleks laenulepingu osaks. Seega ei saa kostja arvates neid lepingu tingimusteks lugeda, eriti olukorras, kus kostja pole konkreetsete lepingutingimuste suhtes üldse tahteavaldust teinud. Pelgalt faktist, et kostjale saadetud e-kirja manuste hulgas olid üldtingimused, ei tulene see, et pooled oleks neis kui lepingutingimustes kokku leppinud.

41.Kostja tõi maakohtus esile, et lepingus puudub kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma (hagivastuse p 9, 05.10.21 seisukoha p 21, 22). Kostja jääb selle seisukoha juurde ja ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et kostja etteheide on alusetu, kuna teabelehel on see seaduses sätestatud sõnastuses avaldatud. Maksete kogusumma avaldamata jätmise tõttu kohaldub VÕS § 408 lg 4 alusel lepingule VÕS § 94 intressimäär 0 % aastas.

42.Kostja vaidles hagile vastu ka vastutustundetu laenamise argumendiga. Laenuleping kostjaga on sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes, kui kohus lepingu sõlmituks loeb. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise tõendamine on hageja ülesanne. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et laenuandja oleks enne lepingu sõlmimist teinud nõutava krediidivõime analüüsi, kogunud selleks piisavalt vajalikke dokumente ja andmeid, vajalikul määral kostjat nõustanud (VÕS § 4035) või asjakohaseid küsimusi esitanud. Hageja on sisuliselt paljasõnaliselt õigustanud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist. Maakohus oleks pidanud tuvastama vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise laenuandja poolt ning kohaldama lepingule VÕS § 94 intressimäära 0 % aastas, seega hagi suuremas ulatuses rahuldamata jätma.

43.Kostja vaidlustab ka kõigi summade väljamõistmise temalt. Juhul kui laenulepingut ei loeta sõlmituks või laenuleping osutub tühiseks, ei tulene laenulepingust nõuet. Hagejale loovutati laenulepingust tulenev nõue, seega ei saanud hageja sellisel juhul loovutamisega midagi. Alusetust rikastumisest tulenevat nõuet ei ole hagejale loovutatud. Seega ei ole hageja kostja suhtes võlausaldaja ja hagi tuleb täielikult rahuldamata jätta.

44.Juhul kui ringkonnakohus loeb lepingu sõlmituks ja kehtivaks, kuid nõustub kostja tasaarvestuse avaldusega või kohaldab lepingule VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära 0 % aastas, ei võlgne kostja lepingu alusel muud, kui põhivõla, intressi ja viivise nõuded on sel juhul põhjendamatud. Lisaks ei ole hagejal õigust kostjalt raha nõuda, kuni ta pole täitnud võlausaldaja kohustust intressi vähenemist arvestava uue maksegraafiku kostjale esitamiseks.

Kostja võlg ei olnud sel juhul sissenõutav hagi esitamise seisuga ega isegi mitte apellatsioonkaebuse esitamise seisuga. Seega on hagi esitatud põhjendamatult. Kostjalt ei või välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid summasid, kuna kostjal seni võla puudumise tõttu pole alust eeldada, et kostja tulevikus maksetähtaja saabudes oma kohustusi ei täida. Seega tuleb kostja arvates hagi täielikult rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda jätta.

9(14) 45.Juhul kui ringkonnakohus siiski hageja nõuet intressi ja viivise osas põhjendatuks peab, vaidleb kostja vastu viivise nõudele, st väljamõistetud summa suurusele ja kohaldatud viivisemäärale. Lepingus sätestatud viivisemäär on tühine. Kuna viivise aasta- ja päevamäära lepingus avaldatud ei ole, saab viivisenõude olemasolul lepingule VÕS § 408 lg 10 alusel kohaldada vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seaduslikku viivisemäära (8% aastas).

Et kohus on kohaldanud viivisemäära 40,37 % aastas on kohus viivise nõude lahendanud valesti ja kostjalt põhjendamatult palju välja mõistnud.

46.Kostja tugines maakohtus ka sellele, et viivisemäär 0,11 % päevas ületab enam kui kolmekordselt (ca 5 korda) seadusjärgset viivisemäära ja on seetõttu tarbijat põhjendamatult kahjustava tüüptingimusena tühine. Hageja ei või viivisenõude olemasolu nõuda viivist suuremas kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra.

47.Juhul kui kohus siiski kostjalt põhivõla jäägi välja mõistab, palub kostja TsMS § 163 lg 2 alusel kõik menetluskulud hageja kanda jätta, kuna kostja pakkus hagejale kompromissina 541 eurot juba vastuses hagiavaldusele ning tegi uue kompromisspakkumise summas 521 eurot 05.10.2021 seisukohas. Seega on sisuliselt kogu menetlus tingitud hageja jäigast keeldumisest mõistlikust kompromissist. Hageja on massihageja. Hagejale on esindaja kasutamine on ebavajalik, sest hageja tegevuseks on nõuete ostmine ja sissenõudmine, vajadusel kohtumenetluse abil. Hageja on esitanud samasuguseid hagisid analoogse lepingu alusel paljudes teistes menetlustes. Hageja suudaks nõudeid oma töötajate abil ise ilma sisseostetud õigusabiteenuseta realiseerida. Hageja jaoks ei ole olnud tegemist keeruka hagiga.

48.Hageja ja tema esindaja asuvad samal aadressil ja neil on samad kontaktandmed. Hageja esindaja on sisuliselt hageja enda juriidiline osakond, ainult vormistatud eraldi juriidilise isikuna. See aga ei tee hageja õigusabikulude nõuet kohtumenetluses vajalikuks ja põhjendatud nõudeks.

Vastus apellatsioonkaebusele 49. Hageja leidis, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht 50. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles hagi rahuldati ning teha uus otsus, millega hagi jätta täielikult rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

51.Seonduvalt apellatsioonkaebuse etteheitega maakohtu poolt menetlusõigusnormide mittejärgimise kohta, st hilinenult hageja poolt esitatud seisukohtade ja tõendite arvestamisega osutab ringkonnakohus, et hagimenetlus on võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Üks võistleva menetluse tunnus on ka see, et pooled peavad oma väited, tõendid ja vastuväited esitama menetluses võimalikult aegsasti ning hilinenult esitatut kohus menetluses arvestama ei pea (vt TsMS §-d 329-331). Selliselt tagatakse ka asja mõistliku aja jooksul lahendamise põhimõtte järgimist. Käesolevas asjas arvestas maakohus otsuse tegemisel hageja hilinenult esitatud seisukohti ja tõendeid (osaliselt). TsMS §-st 66 ja § 331 lg-st 1 tulenevalt võib kohus menetleda hilinenult esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta 10(14) kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Maakohus leidis, et mõjuvat põhjust hilinenult esitatud seisukohtade ja tõendite esitamiseks hagejal ei olnud, kuid samas leidis, et hageja seisukohtade ja tõendite hilinenult esitamine ei põhjustanud menetluse lahendamise viibimist. Sellega tuleb nõustuda, sest kohtu poolt määratud otsuse tegemise aeg ei muutunud. Asjast nähtub, et kostja sai ka vastavalt tema esitatud taotlusele maakohtus tähtaja hageja poolt esitatule vastata, kusjuures vastuse esitas kostja enne kohtu määratud tähtaega. Apellatsioonkaebuses toob kostja esile, et tal tuli hageja esitatule vastata kiirustades ja asja põhjalikult läbi mõtlemata, kuna maakohtu määratud otsuse tegemise aeg oli lähenemas. Ringkonnakohus leiab, et kui kostja arvates tegi maakohus otsuse menetlusõigust rikkudes, andes näiteks kostjale liiga lühikese tähtaja vastaspoole esitatule seisukoha esitamiseks ning tal puudus võimalus ka väiteid kinnitavaid tõendeid hankida, siis saanuks kostja need väited, vajadusel neid kinnitavad tõendid esitada ka apellatsioonkaebusega. Kostja kordas apellatsioonkaebuses sama, mida ta avaldas juba maakohtus. Seega leiab ringkonnakohus, et apelatsioonkaebuses osutatud menetlusnormide rikkumist maakohtule ette heita ei saa.

52.Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selles, kas Placet Group OÜ (edaspidi ka laenuandja) ja kostja sõlmisid kehtiva tarbijakrediidilepingu nr 31003465751, kas esineb tarbijakrediidilepingu tühisuse alus ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tarbijakrediidilepingust tulenevat hagis nõutavat põhivõlgnevust, intressi ja viivist.

53.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse põhjendatuses osas, milles maakohus tuvastas, et laenuandja ja kostja vahel sõlmiti 10.10.2019 laenuleping 31003465751 (otsuse p 29), laenuleping on kehtiv ja, et laenulepingust tulenevad nõuded on kehtivalt hagejale loovutatud. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmist.

54.Asja materjalidele lisatud tõenditest nähtub: -Kostja taotles Placet Group OÜ-lt laenu. -Placet Group OÜ teatas 10.10.2019, et saab kostjale pakkuda laenu 1 000 eurot, kusjuures laenuperioodi saab valida laenaja ise. -Laenuandja ja kostja telefonivestlusest selgub, et kostja andis nõusoleku laenulepingu sõlmimiseks laenusummaga 1 000 eurot, laenuperioodiga 60 kuud, intressimääraga 40,37 % aastas ja kuumaksega 39 eurot.

-Kostja meiliaadressile saadeti 10.10.2019 kell 17:04:13 Laenulepingu 31003465751 dokumendid.

-Placet Group OÜ kandis kostja arveldusarvele 10.10.2019 970 eurot. -Kostja on teinud Placet Group OÜ-le tagasimakseid summas 429 eurot. -04.12.2020 saatis Placet Group OÜ laenulepingu ülesütlemise teate, viidates, et seisuga 04.12.2020 on laenulepingust tulenev põhiosa võlgnevus 23,91 eurot, intressi võlgnevus 93,09 eurot, viiviste, pikenduste, lisateenuste võlgnevus puudub, võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud on 10 eurot.

-Placet Group OÜ loovutas 22.12.2020 laenulepingust nr 31003465751 tuleneva nõude hagejale.

11(14) 55.Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et helisalvestistelt ei ole aru saada kellega lepingu tingimusi arutati. Sellega ei saa nõustuda, sest mõlemad pooled avaldasid oma nimed ning kostja ka isikukoodi. Kostja väidab ka seda, et kuna poolte vahel oli sõlmitud mitmeid laenulepinguid, siis ei tõenda hageja esitatud helisalvestised vaidlusaluse laenulepingu sõlmimiseks kostja tahteavaldusi. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et samasuguste tingimustega, nagu on kuulda helisalvestiselt, lepinguid on kostja laenuandjaga sõlminud mitmeid, siis ei ole kostja väited põhjendatud.

56.VÕS § 404 lg 1 kohaselt tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal, lg 2 loetleb teabe, mis peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult tarbija tahteavalduses, sh peab tarbija tahteavalduses olema märgitud ka VÕS § 4031 lõike 1 punktides 1-11 nimetatud andmed. VÕS § 4031 lg 1 järgi tuleb tarbijale anda võimalus võrrelda erinevaid pakkumisi, et ta saaks kõiki asjaolusid arvesse võttes teha otsuse sõlmida tarbijakrediidileping. Selleks esitab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale mõistliku aja jooksul, enne kui tarbija on sõlminud lepingu või seotud oma pakkumusega, püsival andmekandjal Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel krediidiandja poolt pakutavatele lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema poolt esitatud teabele tuginedes mh p 7 järgi kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ja p 9 järgi krediidi kulukuse määra aasta kohta.

57.Samas sätestab VÕS § 551 lg 3 et, kui tarbijakrediidileping sõlmitakse tarbija algatusel ja kasutades sellist sidevahendit, mis ei võimalda teabe esitamist vastavalt käesoleva seaduse §le 4031, eelkõige käesoleva seaduse § 541 lõikes 5 nimetatud juhul, edastab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale viivitamata pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist täieliku teabe vastavalt käesoleva seaduse §-le 4031, kasutades Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte. Kuivõrd asjast ei nähtu, et lepingueelselt oleks laenuandja saatnud lepingueelse teabe kooskõlas VÕS § 403 lg-ga 1, kuid laenulepingu tingimuste kokkuleppimine ja lepingu sõlmine toimus sidevahendi abil, siis oli asjas oluline tuvastada, kas peale lepingu sõlmimist saadeti kostjale viivitamata Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, mis kajastas nõutava info kostjaga sõlmitud laenulepingu kohta. Kostja väitis, et temale teabelehte ei saadetud, esitades 10.09.2021 menetlusdokumendi lisana laenuandja kirja koos failide nimedega, millel on tuvastavad saadetud failide nimed (dtl 215). Vastupidi kostja avaldatule leidis maakohus, et just nimetatud tõend tõendab kostjale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe saatmist. Ringkonnakohtu arvates ei saa ainuüksi laenuandja kirjast, milles ta väidab, et saadab mh euroteabelehe, kuid manusena on lisatud arve_31003465751.pdf; Placet Group_OÜ üldtingimused_31003465751.pdf;

Laenulepingu_lisa_31003465751.pdf;

Hinnakiri31003465751.pdf, järeldada euroteabelehe saatmist, eriti arvestades, et hageja poolt asjas esitatud kaks erinevate andmetega euroteabelehte kannavad mõlemad faili nimetust Euroteabeleht _31003465751.pdf (dtl 127-128 ja dtl 267-268). Kostjale saadetud kirja manuses sellise faili nimega dokument puudub. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht saadeti teise faili nimega, on tõendamata see, milline asjas esitatud kahest teabelehe versioonist dokumentide paketis kostjale esitati. Laenuandja kohustuse täitmiseks tuli tõendada laenulepingu tingimustega kooskõlas oleva teabelehe saatmine. Kuivõrd maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et kostja ei vaidlustanud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kättesaamist, kuigi juba vastuses hagiavaldusele (dtl

206)ning muuhulgas ka 05.10.2021 menetlusdokumendis (dtl 317) väitis kostja, et ta ei ole laenuandjalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte saanud, tõi juba see eksimus kaasa lõpptulemusena ebaõige kohtulahendi.

12(14) 58.VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine mh juhul, kui selles on jäetud märkimata mõni VÕS §-s 404 sätestatud andmetest. VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub krediidileping hoolimata VÕS § 404 lg-s 2 sätestatud andmete puudumisest erandina siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Kuna käesoleval juhul sai kostja laenu kätte, siis laenuleping tühine ei ole. Samas tuleb arvestada sellega, et VÕS § 408 lg 1 esimene lause näeb ette, et kui VÕS § 404 lg 2 kohases tarbija tahteavalduses puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või krediidi brutosumma kohta, loetakse intressimääraks VÕS §s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

VÕS § 408 lg 4 on kehtestatud sanktsioonina laenuandjale ja osaliselt tasakaalustamaks VÕS § 408 lg 2 tagajärge. Erisused tarbijakrediidilepingu puhul sätestab seadus küll juhul, kui lepingu sõlmimise viisi arvestades ei ole võimalik kogu nõuetekohase info esitamine enne lepingu sõlmimist, samas tuleb arvestada, et sel juhul asendab enne lepingu sõlmimist tarbijale teabe esitamise peale lepingu sõlmimist viivitamata Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe edastamine. Kuivõrd sidevahendi abil sõlmitud lepingu puhul asendab lepingueelse teabe nõuetekohase edastamise Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe edastamine, kuid asjas on tõendamata, et kostjale nõuetekohane kostjaga sõlmitud laenulepingu tingimusi arvestades teabeleht esitati, toob see kaasa VÕS § 408 lg-te 1, 2 ja 4 koosmõjus tagajärje, et kostjaga sõlmitud vaidlusaluse laenulepingu intressimääraks on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ning kuna viivise määraks oli lepingus vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgi laenulepinguga ettenähtud intressimäär (dtl 121), siis on ka viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

59.04.12.2020 teatas laenuandja, et juhul, kui 18.12.2020 ei ole tasutud seisuga 04.12.2020 laenulepingust tulenevat põhiosa võlgnevust 23,91 eurot, intressi võlgnevust 93,09 eurot ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulusid 10 eurot, siis loeb laenuandja lepingu lõppenuks alates 19.12.2020. Hagis tuginebki hageja sellele, et kuna laenuandja ütles laenulepingu üles, siis on hagejal kui loovutuse saajal õigus nõuda laenulepingust tulenevat põhivõlgnevust, intressi ja viivist.

60.Kostja leidis maakohtus, et lepingu ülesütlemine ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi, kuna hageja on arvestanud intressi ja viivist ebaõige määraga, mistõttu kostja poolt lepingu täitmiseks tehtud maksed tuleb ümber arvestada põhivõla tasumiseks. Ka apellatsioonkaebuses tugineb kostja sellele, et laenuandja poolt laenulepingu ülesütlemine õiguslikke tagajärgi ei toonud, sest laenuandjal puudus materiaalne alus laenulepingu ülesütlemiseks. Ringkonnakohus leiab, et kostja väidetega tuleb nõustuda. Asja puudub vaidlus, et kostja on teinud Placet Group OÜ-le 12 tagasimakset kokku summas 429 eurot.

Maksegraafiku järgi tuli kostjal esimese 12 tagasimakse osa korral tasuda igakuiselt intressi vahemikus 33,64-31,54 eurot ja põhiosamakseid igakuiselt vahemikus 0,00-746 eurot. Hageja arvestuse järgi tasus kostja 12 maksegraafikujärgset osamakset, sh põhiosa summas 69,89 eurot (0,00 + 5,36 + 5,54 + 5,72 + 5,91 + 6,11 + 6,32 + 6,53 + 6,75 + 6,98 + 7,21 + 7,46 = 69,89) ning intressi summas 359,11 eurot (33,64 + 33,46 + 33,28 + 33,09 + 32,89 + 32,68 + 32,47 + 32,25 + 32,02 + 31,79 + 31,54 = 359,11). Intress on arvestatud seejuures aastase intressimääraga 40,37 %. Kuivõrd asjas on tuvastatud, et laenulepingu sõlmimise järgse kohustuse rikkumise tõttu oli õigus nõuda kostjalt intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras, siis tuleb asuda seisukohale, et kostja väide, mille kohaselt ei toonud laenulepingu ülesütlemine kaasa õiguslikke tagajärgi, on põhjendatud, sest materiaalõiguslikku alust lepingu ülesütlemiseks ei olnud.

13(14) 61.Ringkonnakohus osutab, et apellatsioonkaebuses sisaldub ka väide, et kostjalt saab laenulepingu järgi raha nõuda alles peale seda, kui kui on täidetud kohustus esitada uus maksegraafik laenu tagastamiseks. Sellele tugines kostja juba hagile esitatud vastuses (dtlk 210). Sellele, et mh käsitletava laenulepingu järgi saab intressi nõuda vaid seadusjärgses määras, tugines kostjs juba enne kohtumenetlust, tehes ettepaneku uue maksegraafiku tegemiseks. See nähtub kostja esindaja 01.03.2021 kirjast (dtl 220), st enne kui hageja esitas kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse 30.06.2021.

62.VÕS § 408 lg 4 kolmas lause sätestab, et krediidiandja peab, juhul kui puuduvad lg 4 esimeses lauses viidatud andmed ja seetõttu kohaldub seadusjärgne intressimäär, osamaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Kostja on sellele kohustusele tuginenud. Materiaalõiguslikult on seega kostja tuginenud VÕS §-le 110. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui laenuandja ei täida talle seadusega (VÕS § 408 lg 4) pandud kohustust intressimäära uuesti määramise ja tarbijale teatavaks tegemise kohta, ei ole välistatud tarbija õigus tugineda VÕS §-le 110. VÕS § 110 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. VÕS §-le 110 tuginemine tähendab mh seda, et võlausaldaja ei või VÕS § 101 lg 3 kohaselt tugineda võlgniku kohustuse rikkumisele ja kasutada sellest tulenevat õiguskaitsevahendit. Käesoleval juhul tähendab see seda, et isegi juhul, kui leiaks tõendamist, et kostja on laenulepingu järgi jäänud mõne osamakse tasumisega viivitusse, arvestades sealjuures seadusjärgset intressimäära, ei ole laenuandjal ja sellest tulenevalt ka hagejal kui laenulepingust tulenevate nõuete suhtes loovutuse saajal, õigus võlgnetavas osas osamakseid nõuda enne kui laenulepingujärgne maksegraafik, arvestades tuvastatud intressimäära, on kostjale teatavaks tehtud.

63.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna juba eeltoodud põhjendustel tuleb hagi jätta rahuldamata, siis puudub vajadus käistleda ülejäänud apellatsioonkaebuse väiteid.

Menetluskulude jaotus 64.Kuna kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse, kokkuvõttes jääb hagi rahuldamata, siis, siis jäävad poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 14(14)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.