1-19-2349 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-2349 Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Inna

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 kohus määrab: Jätta Mikhail Simtsov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Mikhail Simtsovile, Viru Vanglale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1

§ 121lg 2 p 2 § 120 lg 1 ja § 200 lg 2 p 4 järgi.

Täpsemalt tunnistati ta süüdi

§ 121lg 2 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati seda 1/3 võrra ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 03.01.2018 kohtuotsusega mõistetud karistusega, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 03.01.2018. a otsusega mõistetud ja täies ulatuses ärakantud karistus ning loeti karistus täielikult ära kantuks. Samuti tunnistati ta süüdi

§ 120

järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust ning

§ 200lg 2 p 4 järgi ja mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust.

Vastavalt

§ 64lg-le 1 loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti M.

Simtsovile liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning mõisteti talle 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud 10 päeva ning kandmisele kuulus 2 aastat 7 kuud ja 20 päeva vangistust. Lahend jõustus 16.10.

2. Viru Maakohtu 13.05.
3. a määrusega jäeti M. Simtsov talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
4. Viru Vangla esitas 05.01.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Simtsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tuginedes M. Simtsovi isikuandmetele, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
5. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ega toeta, sarnaselt vanglaga, M. Simtsovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur lisas, et Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.11.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-5320 tunnistati Mikhail Simtsov süüdi

§ 209

lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 157³ lg 1 järgi ning kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat, 1 kuu ja 8 päeva vangistust. Otsus ei ole veel jõustunud. Samuti on alustatud M. Simtsovi suhtes menetlus seoses kohtuistungi vaheajal O P ja O S võimaliku ähvardamisega. Kohus märgib, et jätab jõustumata lahendi ning käimasoleva kriminaalmenetluse määruse tegemisel tähelepanuta.

1. Viru Vangla esitas kohtule 10.01.2022 täpsustuse, et kinnipeetava iseloomustuses välja toodud vanglaametniku ähvardamise menetlus on lõpetatud kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kinnipeetav M. Simtsov kinnitas 11.01.2022 toimunud kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. M. Simtsov selgitas, et plaanib vabanemisel endisele töökohale tööle asuda ning enda 6-aastast last kasvatada. Ta suhtlusringkonnas on vabanemisel vaid ta vanemad, laps ning kriminaalkorras karistamata sõbrad. M. Simtsov tõi välja, et oli küll vanglas alkoholi tarvitamise pärast, kuid vangla on liialdanud ta alkoholiprobleemiga. Varem on ta käinud seoses alkoholi tarvitamisega kursustel, arsti juures ning lasknud end kodeerida. Vabaduses suudab ta alkoholi tarvitamisest hoiduda, sest suutis seda isegi ilma kodeerimata, samuti toetab teda perekond. M. Simtsov selgitas, et vangla rikkus talle distsiplinaarkaristusi määrates seadust. Ta on kahe aasta pikkuse vangistuse jooksul läbinud erinevaid programme, samuti töötanud, tal ei ole finantsilisi probleeme, on olemas elukoht. Kriminaalasi, mille eest ta praegu vangistust kannab on komplitseeritud, sest ta naine O. P soovib ta poega ära võtta. M. Simtsov soovib väljudes taastada suhteid pojaga, kellega tal ei ole kolm aastat olnud võimalust suhelda. 2

§ 76

lg 2 p-st 2 tulenevad formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks M. Simtsov puhul täidetud, kuivõrd ta on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 9.

§ 76

lg 4 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.

1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21).
2. Positiivselt iseloomustab M. Simtsovi vangistusaja jooksul majandustöödel töötamine ning sotsiaalprogrammi Eluviisitreening edukas läbimine. Vabanemisel on tal elukoht isa juures aadressil xxx ning teda toetavad vabanemisjärgselt lähedased.
3. Kinnipeetava õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks (RKKKm nr 3-1-1-91-06 p 8.1). M. Simtsovil on kaheksa kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla 23.07.
4. a käskkirja nr 6-3/594-1 kohaselt ei allunud M. Simtsov kolmel korral vanglaametniku korraldusele panna jalutusboksis särk selga. Viru Vangla 04.08.
5. a käskkirja nr 6-3/631-1 kohaselt ei allunud M. Simtsov vanglaametniku korraldusele panna jalutusboksis särk selga ja minna tagasi osakonda. Viru Vangla 05.08.
6. a käskkirja nr 6-3/635-1 kohaselt ei allunud M. Simtsov vanglaametniku korraldusele kambrist lahkuda, kasutades seejuures ebatsensuurseid väljendeid ning lubas valvurit väljaheitega visata. Viru Vangla 09.08.
7. a käskkirja nr 6-3/646-1 kohaselt käitus M. Simtsov ebaviisakalt, tehes vanglaametniku suunas viskeliigutuse ning kasutades sõna „nahhui“. Viru Vangla 20.09.
8. a käskkirja nr 6-3/789-1 kohaselt käitus M. Simtsov ebaviisakalt, öeldes vanglaametnikule „idi nahhui“. Viru Vangla käskkirja 25.10.
9. a käskkirja nr 6-3/943-1 ei allunud M. Simtsov vanglaametniku korraldusele minna kartserkaristust kandma. M. Simtsov ütles kohtuistungil, et talle määratud distsiplinaarkaristused on seadusvastased. Kohus selgitab, et vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg-le 1 kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest. Seega senikaua, kui halduskohus ei ole distsiplinaarkaristust kehtetuks tunnistanud (HMS § 61 lg 2), on see kehtiv ja maakohtul on õiguslik alus sellele tugineda. 3

§ 76

lg 4 kohaselt just konkreetse kuriteo asjaolude arvestamine vajalik otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb (RKKKm nr 1 09 14104, p 21-22). M. Simtsov kannab karistust

§ 121

lg 2 p 2 § 120 lg 1 ja § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises. M. Simtsov tunnistati süüdi oma elukaaslase kehalises väärkohtlemises – ta tõmbas ning raputas elukaaslast juustest, seda 2,5-aastase poja silme all. Samuti tunnistati M. Simtsov süüdi elukaaslase ähvardamises – ta saatis solvavaid ning peksmis- ning tapmisähvardustega SMS-sõnumeid. Lisaks tunnistati ta süüdi kahes järjestikuses röövis – ta nõudis B apteegis ning lillekaupluses L tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega ähvardades kassast raha. Kinnipeetava sõnul on ta vägivalda kasutanud vaid enesekaitseks ega tunnista kuritegude toimepanemist. Eeltoodud kuritegude asjaolud iseloomustavad kohtu hinnangul M. Simtsovi ääretut ükskõiksust kaaskodanike, sh oma endise elukaaslase, elusse, tervisesse ja turvatundesse. Samuti tekitab kohtus kahtlusi süüdimõistetu edaspidises õiguskuulekuses järjestikune vägivallategude toimepanemine ning tegude mittetunnistamine. Kohus ei pea praeguseks kantud karistuse pikkust selliseks, mis annaks vaieldamatult aluse järeldada, et M. Simtsov on oma hoiakuid ning suhtumist muutnud. Kohtu hinnangul säilib märkimisväärne risk, et M. Simtsov võib vabanemisel jätkata kuritegude toimepanemist. Kuigi M. Simtsov ise eitab enda süüd, siis selles osas on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning kohtul tuleb sellest lähtuda.

1. Arvestades, et M. Simtsov pani elukaaslase suhtes ähvardamise ning kehalise väärkohtlemise toime alkoholijoobes, sh enne kehalise väärkohtlemise toimepanemist oli alkohoolseid jooke juba kolmandat päeva järjest tarvitanud, peab kohus oluliseks alkoholi tarvitamisest lähtuvat ohuprognoosi M. Simtsovi õiguskuulekale käitumisele. Vanglas osales ta sotsiaalprogrammis Eluviistreening ning jõudis järeldusele et probleemid saavad lahenduse vaid alkoholi kuritarvitamisest loobudes. Kohtuistungil ütles M. Simtsov, et on käinud seoses alkoholi tarvitamise vähendamise sooviga psühholoogilistel kursustel, arsti juures ning on lasknud end korduvalt kodeerida. Ta lisas, et kinnipeetava iseloomustuses on tema alkoholiprobleemiga liialdatud ning ta ei ole alkohoolik ega näe alkoholist loobumisest probleemi, sest on ka varem alkoholist hoidunud. M. Simtsovi toime pandud õigusrikkumised lükkavad aga eeltoodud väite ümber – Viru Maakohtu 03.01.
2. a otsusega mõistetud karistus pöörati Viru Maakohtu 27.02.
3. a määrusega täitmisele, sest M. Simtsov rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ning Viru Maakohtu 19.01.
4. a otsusega tunnistati M. Simtsov süüdi

§ 424järgi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis.

Samuti on Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel M. Simtsovil diagnoositud alkoholisõltuvus ning ta on korduvalt saanud alkoholisõltuvuse tõttu ravi. Kohus tõdeb, et M. Simtsov küll osaliselt tunnistab alkoholi kuritarvitamist, kuid ei ole põhjendanud, miks suudab seekord – erinevalt varasemalt toime pandud tegudest ning kursuste, nõustamise, ravi ja kodeerimise ebaõnnestumisest – alkoholi tarvitamisest hoiduda. 15. Kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt tööle asuda OÜ-sse B G , kus on oma sõnul ka varem töötanud. Samas nähtub äriregistrist, et ettevõttel puudus viimases kvartalis käive ning seal ei tööta ühtki töötajat. Seetõttu ei ole kohtul veendumust, et kinnipeetav vabanemisjärgselt antud töökohale tööle asub. K-Raha andmetel on M. Simtsovil ligikaudu üksteist tuhat eurot võlgnevusi. Tulenevalt isiku keerulisest majanduslikust olukorrast ning toimepandud süütegudest (

§ 200lg 2 p 4) esineb märkimisväärne oht, et M. Simtsov võib praegusel 4