KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht 8. oktoober 2020, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-20-14477 Tsiviilasi S. J. , Ashtanga Kundalini OÜ (likvideerimisel

) § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaega.

1. Avaldajad selgitasid
2. oktoobril 2020 vastuseks kohtunõudele, et nad on teinud kõik mõistlikult eeldatava, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Avaldajad on esitanud kaebuse kohtutäiturile
3. jaanuari 2019 otsuse peale. Kohtul on võimalik jätta

§ 218lg 1 kohaldamata.

1. Kohus selgitas
2. oktoobri 2020 kohtunõudes avaldajatele, et kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise jaatamiseks on vaja tuvastada, et kaebus on kohtutäiturile esitatud. Kaebusest ja selle lisadest nähtuvalt on avaldajad korduvalt esitanud kohtutäiturile teabenõudeid ja taotlusi. Kohus palus avaldajatel täpsustada, milline neist dokumentidest on käsitletav kohtutäiturile esitatud kaebusena. Lisaks palus kohus täpsustada, kas kaebuse esitamisel kohtusse on järgitud

§ 218lg-s 1 sätestatud tähtaega.

1. Avaldajad selgitasid
2. oktoobril 2020 vastuseks kohtunõudele, et kuna kohtutäitur nende taotlustele ei reageerinud, esitasid avaldajad
3. oktoobril 2019 kaebuse kohtutäiturile justiitsministeeriumi vahendusel. Avaldajate hinnangul on muuhulgas ka
4. oktoobri 2019 (vastuses ekslikult märgitud
5. septembri 2020) menetlusdokument käsitletav kaebusena kohtutäituri tegevusele. Avaldajad on järginud ka

§ 218

lg-s 1 sätestatud tähtaega, sest kohtutäitur ei ole nende taotlusi ja kaebusi üldse lahendanud. KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et avaldajate kaebus kohtäituri tegevuse ja
2. jaanuari 2019 otsuse peale täiteasjas nr 119/2017/167 tuleb jätta menetlusse võtmata.
3. Avaldajad on esitanud kohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse ja
4. jaanuari 2019 otsuse peale. Avaldajad heidavad kohtutäiturile ette seda, et kohtutäitur ei ole täiteasja toimikut kohtutäitur Kaire Põltsile üle andnud, samuti ei ole kohtutäitur avaldajate teabenõuetele ja taotlustele vastanud. Kohtutäitur on otsusega täitemenetluse lõpetanud. Kohtutäituri otsusel on kuupäevaks märgitud
5. jaanuar 2019 ja otsus on allkirjastatud. Samas on otsus digitaalselt allkirjastatud
6. novembril
7. Siinkohal lähtub kohus sellest, et tegemist on
8. jaanuari 2019 kohtutäituri otsusega. 2
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kaebuse esitamisel kohtutäituri tegevuse ja otsuse peale on sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Täitemenetluse seadustiku (

) § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 218

lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäituri tegevuse peale kaebamise kord on reguleeritud

§-des 217 ja 218 kaheastmelisena eesmärgil anda kohtutäiturile endale võimalus oma toiming või selle tegemisest keeldumine uuesti üle kontrollida ning parandada avastatud viga. Tegemist on kohtusse pöördumisest kiirema ja ökonoomsena õiguskaitsevahendiga, mille käigus on võimalik kaebajale täiendavalt selgitada toimingu tegemise või sellest keeldumise põhjusi ning kaebaja õigusi ja kohustusi täitemenetluses (vt nt Tartu Ringkonnakohtu

1. juuli 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-3218, p 9). Kui on tuvastatud kaebuse esitamine kohtutäiturile, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule, kuna kaebuse esitaja on sel juhul teinud kõik endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vt nt Riigikohtu
2. novembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 13).
3. Esmalt analüüsib kohus seda, kas kaebuse esitamisel kohtutäituri tegevuse peale on järgitud kohustuslikku kohtueelset korda. Kohus on avaldajatele
4. oktoobri 2020 kohtunõudes selgitanud, et kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise jaatamiseks on vaja tuvastada, et kaebus on kohtutäiturile esitatud. Kohus on palunud avaldajatel selgitada, milline dokument on käsitletav kohtutäiturile esitatud kaebusena. Avaldajad on vastuses kohtunõudele selgitanud, et nad esitasid
5. oktoobril 2019 kaebuse kohtutäiturile justiitsministeeriumi vahendusel. Ka
6. oktoobri 2019 (vastuses ekslikult märgitud
7. septembri 2019) menetlusdokument on avaldajate hinnangul käsitletav kaebusena kohtutäituri tegevusele.
8. Kohus peab vajalikuks märkida, et avaldajate
9. oktoobri 2019 kaebust ei ole kohtule esitatud. Samas on kohus seisukohal, et justiitsministeeriumile esitatud kaebust ei saa käsitleda kohtutäiturile esitatud kaebusena. Kohus on eelnevalt selgitanud, et kohtutäituri tegevuse peale kaebamise kord on reguleeritud kaheastmelisena eesmärgil anda kohtutäiturile endale võimalus oma toiming või selle tegemisest keeldumine uuesti üle kontrollida ning parandada avastatud viga. Justiitsministeerium teostab aga järelevalvet kohtutäiturite üle ning justiitsministeeriumile esitatavate kaebuste eesmärgiks on teavitada kohtutäiturite võimalikest rikkumistest. Seega on kaebuse esitamisel kohtutäiturile ja justiitsministeeriumile erinevad eesmärgid. Kohus on seisukohal, et kohtutäiturile esitatud kaebusena saab käsitleda üksnes sellist kaebust, mis on otse kohtutäiturile ka esitatud. Eelneva tõttu ei saa kohtutäiturile esitatud kaebusena käsitleda ka avaldajate
10. oktoobri 2019 menetlusdokumenti, kuna see on esitatud samuti justiitsministeeriumile, mitte kohtutäiturile endale. 3
11. Kuna kaebuse esitamisel kohtutäituri tegevuse peale ei ole avaldajad kinni pidanud kohustuslikust kohtueelsest menetlusest (

§-d 217 ja 218), tuleb kaebus kohtutäituri tegevuse peale jätta TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel menetlusse võtmata.

1. Järgmisena analüüsib kohus, kas kaebuse esitamisel kohtutäituri
2. jaanuari 2019 otsuse peale on järgitud kohustuslikku kohtueelset korda. Avaldajad on
3. oktoobri 2020 vastuses kohtunõudele selgitanud, et said kohtutäituri otsusest teada kolmandate isikute vahendusel
4. detsembril 2019 (kohtutäitur ei ole avaldajatele otsust saatnud), kaebus on kohtutäiturile esitatud
5. jaanuaril
6. Kohus leiab, et kui lähtuda sellest, et avaldajad on kohtutäituri otsusest teada saanud
7. detsembril 2019, on kaebus esitatud tähtaegselt (

§ 217lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul).

Sellega on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. 13.

§ 218

lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Praegusel juhul ei ole kohtutäitur avaldajate

1. jaanuari 2020 kaebust läbi vaadanud ja seega ei ole ta ka kaebuse kohta otsust teinud. Eelnev ei tähenda aga kohtu hinnangul seda, et kaebuse esitamiseks maakohtule on piiramatu aeg.
2. Kaebuse läbivaatamiseks ja otsuse tegemiseks on kohtutäiturile sätestatud kindlad tähtajad. Selliselt sätestab

§ 217

lg 3, et kaebuse läbivaatamiseks on kohtutäituril aega 15 päeva ning otsuse tegemiseks 10 päeva alates läbivaatamiseks (seega kokku 25 päeva alates kaebuse saamisest). Avaldajad esitasid kaebuse kohtutäiturile

1. jaanuaril 2020, seega pidi kohtutäitur jaanuari lõpuks tegema kaebuse kohta otsuse. Kohtu hinnangul pidi avaldajatele veebruaris 2020 olema selge, et kohtutäitur nende kaebust ei lahenda. Avaldajad on esitanud kaebuse kohtule
2. oktoobril
3. Sellist aega (kaheksa kuud) ei saa pidada mõistlikuks ka olukorras, kus kohtutäitur ei ole kaebuse kohta otsust teinud. 15.

§ 218lg-1 sätestatud tähtaeg kaebuse esitamiseks kohtule on õigustlõpetav tähtaeg.

Kuigi

§ 218

ei näe ette võimalust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, on kohtu arvates ennistamine siiski võimalik (analoogia

§ 217lg-ga 2). Menetlustähtaja ennistamine on reguleeritud Ts

MS §-s

1. Praegusel juhul ei ole avaldajad tuginenud ühelegi mõjuvale põhjusele TsMS § 67 lg 1 tähenduses, mis oleks takistanud neil kaebuse esitamist veebruaris
2. Seega ei ole võimalik kaebuse esitamise tähtaega ennistada.
3. Eelnevat arvestades jätab kohus avaldajate kaebuse kohtutäituri
4. jaanuari 2019 otsuse peale TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
5. Kuna kohus jätab avaldajate kaebuse tervikuna menetlusse võtmata, ei lahenda kohus avaldajate taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
6. Kaebuse menetlusse võtmata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 (koostoimes § 477 lg-ga 1) avaldajate kanda.
7. TsMS § 660 lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimene lause sätestab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Seetõttu on määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 4