← Eesti

1-18-5249/93

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. märts 2022 Kohtuasja number 1-18-5249 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi Sergei Antonovi (isikukood 38510027011) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. veebruari 2022 määrus Määruskaebuse esitaja Sergei Antonovi kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Ragnar Plistkin Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  3. veebruari 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Harju Maakohtu
  5. oktoobri 2018 otsusega tunnistati Sergei Antonov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 4 aasta ja 11 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust S. Antonovile Viru Maakohtu
  6. aprilli 2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 11 kuud ja 19 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse kandmise aja algust
  7. veebruarist 2018 ning karistusaeg lõppeb
  8. veebruaril
  10. Viru Vangla esitas
  11. veebruaril 2022 Viru Maakohtule materjalid S. Antonovi tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  12. Viru Vangla ega prokuratuur S. Antonovi vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  13. Viru Maakohus jättis
  14. veebruari 2022 määrusega S. Antonovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
  15. Täidetud on formaalsed eeldused S. Antonovi ennetähtaegseks vabastamiseks.
  16. S. Antonovi suhtes esineb mitmeid positiivseid asjaolusid. Ta on vanglas osalenud tööhõives ja sotsiaalprogrammis, on läbinud koolitusi ning tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Vabanedes on ta valmis alluma elektroonilisele valvele ning erinevatele muudele kohustustele ja piirangutele. Seega on S. Antonov astunud mitmeid olulisi samme oma käitumise ja suhtumise muutmises, sh avaldas ta kohtuistungil ka kahetsust toimepandud teo üle. Siiski ei kaalu tema ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud üles tema raske kuriteo asjaolusid.
  17. S. Antonovil on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta teist korda. Teda on karistatud raske tagajärjega eluvastase kuriteo ja raske rahvatervisevastase kuriteo eest. Neist esimese kuriteo eest mõistetud karistuse kandmisest vabastati ta tingimisi enne tähtaega. Siiski ei hinnanud S. Antonov tema suhtes üles näidatud usaldust ning pani ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal toime uue kuriteo. See näitab, et tema enesekontrollivõime on väga madal ning isegi hirm uuesti vanglasse sattumise ees ei mõjutanud teda käituma seaduskuulekalt. Seetõttu puudub kindlus, et nüüd suudaks S. Antonov oma varasemat käitumismustrit muuta. Ka kindel elukoht ja lähedased ei pruugi tema õiguskuulekust tagada, kuna need olid tal olemas juba varasema kuritegeliku käitumise ajal.
  18. Oluline risk seondub S. Antonovi majandusliku toimetulekuga, kuna ta pani kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuigi vabaduses on S. Antonovil olemas kindel töökoht, ei saa jätta tähelepanuta, et tema varasem töökogemus oli katkendlik. Seetõttu ei pruugi ta kuigivõrd pikaks ajaks tööle jääda ega olla rahul töö eest makstava tasuga. Kui töötamine osutub talle füüsiliselt koormavaks, rutiinseks või töötasu ei võimalda talle meelepärast elustandardit, võib S. Antonov pöörduda tagasi märksa meele- ja harjumuspärasema tulu teenimise viisi ehk kuritegude toimepanemise juurde. Seetõttu on S. Antonovi puhul äärmiselt oluline vanglas tööharjumuse tekitamine ja selle kinnistamine pikema aja jooksul.
  19. Kohtu hinnangul ei ole S. Antonovi positiivsed muutused veel sedavõrd kinnistunud, et teda oleks põhjendatud vabastada ennetähtaegselt umbes 4 aastat enne karistusaja lõppu. Kohtul ei ole piisavat veendumust S. Antonovi edasises õiguskuulekuses. Määruskaebus
  20. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Antonovi kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja S. Antonovi ennetähtaegset vabastamist. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
  21. Kohus tugines S. Antonovi minevikuasjaoludele, kuid neid asjaolusid arvestatakse peamiselt karistuse mõistmisel. Vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada rohkem seda, kuidas on süüdimõistetu vanglas käitunud ja kuidas ta suhtub oma kuriteo toimepanemisse ning selle tagajärgedesse. S. Antonovi positiivsed muutused jättis kohus sisuliselt tähelepanuta.
  22. S. Antonov on vanglas käitunud seaduskuulekalt ning täitnud edukalt temale individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta osaleb vangla tööhõives, tal on vabanemisfondis 1962 eurot, rahalisi kohustusi tal ei ole ning ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Tema resotsialiseerumise võimalused on head. Tal on kindel elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks, toetavad lähedased ja garanteeritud töökoht. Lisaks on tal keevitaja, troppija ning laaduri ja sisetranspordi liikurmasina juhi rahvusvahelised sertifikaadid. Ta on valmis alustama õiguskuulekat elu. 2

(4)
  1. Kohus märkis, et S. Antonovi vabastamist toetavad asjaolud peavad olema sedavõrd märkimisväärsed, et kaaluvad üles tema poolt toime pandud raske kuriteo asjaolud, aga praegusel juhul need seda ei tee. Kohtumäärusest ei nähtu, milline peaks S. Antonovi käitumine vangistuse ajal veel olema, et see kaaluks üles tema poolt toime pandud raske kuriteo asjaolud. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa kuriteo raskus ja selle asjaolud ennetähtaegset vabastamist välistada, seejuures kuriteo asjaolude tähtsus aja jooksul ka väheneb. Seetõttu on maakohtu põhjendus Riigikohtu praktikaga vastuolus. Samuti võib maakohtu põhjendustest aru saada, et S. Antonovit ei ole alust vabastada seetõttu, et karistusaja lõpuni on jäänud veel 4 aastat. See seisukoht on vastuolus KarS § 76 lg-ga
  2. Kuigi kohus arvas, et S. Antonovi käitumise ja suhtumise muutused ei ole piisavalt kinnistunud, ei põhjendanud kohus oma arvamust. Ka ei ole kohtu põhjendustest aru saada, kui kaua peaks S. Antonov vanglas viibima, et saaks järeldada positiivsete muutuste kinnistumist.
  3. Kaitsja hinnangul kaaluvad S. Antonovi vabastamisjärgsed võimalused ja tema käitumine vangistuse ajal üles tema kuriteo toimepanemise asjaolud ning kui S. Antonovi suhtes esinebki riske, on neid võimalik maandada juba kriminaalhoolduse käigus. Seda enam, et vabastamisel allutataks S. Antonov elektroonilisele valvele ning vajadusel ta on nõus osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. S. Antonovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. aprilli 2017 määrus asjas nr 31-1-12-17, p 16) Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus S. Antonovit vabastamata jättes kaalutlusviga.
  6. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Seega on väär kaebusest läbi kumav arusaam, justkui tuleks süüdimõistetu vanglas hästi käitumise puhul vabastada: kui muud tegurid (nt kuritegude iseloom või hulk) näitavad inimesest lähtuvat retsidiivsusohtu, tuleb kinnipeetav jätta vabastamata ka siis, kui tema käitumine vangistuses on ideaalne. Küll tuleb nõustuda kaitsjaga selles, et maakohtu viide järgi jäänud vangistusele (4 aastat) ei ole kohane: kui inimesest ei lähtu (piisavat) retsidiivsusohtu, tuleb ta vanglast vabastada sõltumata sellest, kui palju vangistust tal veel kanda jäänud on – oma süü lunastas ta seeläbi, et ta viibis vanglas KarS § 76 lg-s 1 või lg-s 2 ette nähtud aja. Ülejäänud osas on maakohtu seisukohad aga korrektsed.
  7. S. Antonovi retsidiivsusprognoosi tegemisel arvestas maakohus igati põhjendatult tema varasemate kuritegude toimepanemise asjaolusid – selle näeb otseselt ette KarS § 76 lg
  8. Varasemad kuriteod on üks kõige olulisem indikaator retsidiivsusriski hindamisel, kuna üldjuhul kipuvad inimesed käituma nii, nagu nad juba käitunud on. Ka tuleb lähtuda arusaamast, et mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema. S. Antonov kannab karistust raskete kuritegude eest. Esimese kohtuotsusega karistati teda grupis toime pandud mõrva ja röövimise eest. Ühele kannatanule lõi ta vara äravõtmise ja tema tapmise eesmärgil käte, jalgade ning 3
(4)taburetiga tugevalt vastu pead ja keha, millega tekitatud vigastuste tagajärjel kannatanu suri. Ka teist kannatanut lõi ta vara äravõtmise eesmärgil käte, jalgade ning taburetiga vastu pead ja keha, põhjustades kannatanule mitmed tervisekahjustused. Teise liitkaristust moodustava kohtuotsusega karistati S. Antonovit märkimisväärselt suures koguses amfetamiini käitlemise eest grupis, kusjuures algne initsiatiiv narkootilise aine käitlemiseks tuli just S. Antonovilt ning narkootilist ainet käideldi raha teenimise eesmärgil. See näitab, et S. Antonov oli varasemalt valmis panema raha teenimise eesmärgil toime raskeid kuritegusid ning seetõttu tuleb tema majanduslikku olukorda pidada peamiseks uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks ka edaspidi.
  1. Kuigi vabaduses on S. Antonovil olemas garanteeritud töökoht, lähedaste toetus ja vabanemisfondis ligikaudu 2000 eurot, ei pruugi need tegurid maandada uute kuritegude majanduslikel eesmärkidel toimepanemise ohtu piisavalt. Nimelt nähtub vangla iseloomustusest, et S. Antonovi väitel sai ta varemgi majanduslikult hästi hakkama. Kaks ja pool aastat enne
  2. aasta oktoobrit töötas ta keevitajana ja siis jäi kuni
  3. aasta veebruarini isapuhkusele. Narkootikumide käitlemist planeeris ta viimase kohtuotsuse kohaselt millalgi
  4. aasta lõpus. Seega sai ta majanduslikult hästi hakkama ka ajal, mil planeeris oma viimast kuritegu. Asjakohaselt viitas maakohus sellelegi, et seniste katkendlike töökogemuste tõttu ei pruugi S. Antonov praegu garanteeritud töökohta ka hoida suuta ning sellest saadav sissetulek ei pruugi tema soovidele vastata. Seetõttu võib ta pöörduda uuesti kuritegeliku eluviisi juurde.
  5. Kuna vangistust kannab S. Antonov teist korda, näitab see, et esimesel korral vangistus talle vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju ei avaldanud. Praeguse vangistuse jooksul on ta käitunud hästi, on tegelenud oma kuriteoriskide maandamisega ning vabastamist võiksid toetada ka tema elutingimused vabaduses. Samas on S. Antonov juba korra pärast vanglas hästi käitumist tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. S. Antonov aga kuritarvitas tema suhtes üles näidatud usaldust ja pani ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal toime uue kuriteo. See võib uuesti juhtuda. Varasema ennetähtaegse vabastamise ajal ei olnud abi ka erinevatest kontrollnõuetest ja kohustustest, sh elektroonilisest valvest, ning töökoha ja lähedaste olemasolust. Seepärast ei ole tõsiseltvõetavat põhjust uskuda, et need tegurid tagaks S. Antonovi kuritegevusvaba elu nüüdki.
  6. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  7. veebruari 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.