1-16-9487/80

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-16-9487 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Mihhail Šapovalovi tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Mihhail Šapovalovi (Šapovalov; isikukood 38711133711) kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. veebruari
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole K. Kooga vandeadvokaat Kaido Kooga poolt Mihhail Šapovalovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 97,20 eurot, sealhulgas käibemaks 16,20 eurot.
8. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Mihhail Šapovalovi kanda.
9. Mihhail Šapovalovil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Harju Maakohus karistas 24.08.
11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9487 Mihhail Šapovalovit KarS § 113 lg 1 järgi 11 aasta pikkuse vangistusega, mille kandmise algusajaks 1 luges tema kinnipidamise aja 26.06.
12. Kohtuotsus jõustus 18.04.
14. Viru Vangla esitas 22.12.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihhail Šapovalovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. 2.
15. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Mihhail Šapovalovi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.
16. Viru Maakohus jättis 10.02.
17. a määrusega Mihhail Šapovalovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
18. Esmalt tuvastas maakohus, et formaalsed eeldused Mihhail Šapovalovi vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega on täidetud, sh on tal olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele. Seejärel märkis maakohus, et vangistus on oma eesmärgi saavutanud siis, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. 3.
19. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud ühel korral, mil ta lõi alkoholijoobes olles noaga väljas pingil istunud kannatanut ilma igasuguse põhjuseta elutähtsate organite piirkonda, mille tulemusena kannatanu suri. Mihhail Šapovalov elas temale täiesti võõra inimese peal välja tekkinud viha ja raevu. Kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolud ja vanglas diagnoositud alkoholisõltuvus annavad aluse järeldada, et oht uute kuritegude toimepanemiseks on suur. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus – noomitus – pornograafilise sisuga piltide omamise eest. Distsiplinaarkaristus näitab, et ta ei suuda alluda kehtestatud korrale. 3.
20. Kinnipeetav on vangistuses töötanud koristajana ning abitöölisena pesumajas ja komplekteerimistsehhis, praegu metallitsehhis abitöölisena. Ta on omandanud riigikeele A2 tasemel ning läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja sama programmi jätkuvestlused. Lisaks on kinnipeetaval head suhted lähedastega ja nende toetus. Maakohus leidis, et kinnipeetava poolt individuaalses täitmiskavas mõnede seatud eesmärkide läbimine ei tähenda koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 3.
21. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht ning 13.12.2021 seisuga oli tasumata nõudeid 21 303,70 eurot ja vabanemisfondis 2000 eurot. Olgugi, et kinnipeetava vabanemisfondis on küllaltki arvestatav summa, on maakohus veendumusel, et kindla töökoha puudumine ja märkimisväärselt suured võlanõuded suurendavad uue kuriteo toimepanemise riski oluliselt. 3.
22. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et Mihhail Šapovalovi poolt on uute kuritegude toimepanemise risk vabanemisel suur. Sellist veendumust kinnitavad nii kinnipeetava varasem elukäik, käitumine vangistuses kui ka tema väljavaated vabaduses. See tähendab, et kinnipeetav ei ole maakohtu silmis käesolevaks hetkeks usaldust ära teeninud ja peab selle poole jätkuvalt püüdlema. Seda on võimalik aga saavutada näiteks eeskujuliku käitumisega vangistuses, võlanõuete edasise tasumisega ja garanteeritud töökoha leidmisega vabaduses. Kinnipeetavat tuleb küll tunnustada mõningate eesmärkide saavutamise eest vangistuses, kuid üldjoontes on maakohus seisukohal, et ta võib alkoholi mõjul vabaduses taaskord panna toime uusi süütegusid. Seega ei ole kokkuvõttes tema elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Kinnipeetaval tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses, et kinnistada ühiskonnas kehtivaid norme ja kohustust neile alluda, mis edaspidise vabanemise puhul võivad vähendada uute kuritegude toimepanemise riske. 2 Määruskaebus
23. Viru Maakohtu 10.02.
24. a määruse peale esitas määruskaebuse Mihhail Šapovalovi kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja vabastada Mihhail Šapovalov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. 4.
25. Kaitsja leiab, et maakohtu määruse järeldused ei vasta menetluses tuvastatud asjaoludele ning ükski asjaolu ei kinnita kohtu järeldust, et uute kuritegude toimepanemise risk on suur. Maakohus on ainsa negatiivse asjaoluna kinnipeetava käitumise kohta vangistuses märkinud distsiplinaarkaristuse, mis aga on kaitsja hinnangul väheoluline. Seda näitab ka karistus – noomitus – ning tegemist ei ole vägivaldse või allumatusega seotud rikkumisega. Ülejäänud osas on tema käitumine olnud eeskujulik. 4.
26. Mihhail Šapovalov on töötanud kogu aeg, alates
27. a tootval tööl, osalenud eesti keele kursusel ja sooritanud A2 taseme eksami ning osales aktiivselt sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Vangla iseloomustuse andmetel ei ole tal subkultuurseid hoiakuid, ametnikesse suhtub positiivselt, on seadnud realistlikud eesmärgid vabanedes (veeta aega tütrega, luua pere) ning on teinud järeldused oma kuriteost ja usub, et ei pane edaspidi toime õigusrikkumisi. Mihhail Šapovalovil on kindel elukoht, toetavad vanemad ja lisaks kokkulepe OÜ-ga Fortaco tööle asumise kohta. Küll sai ta garantiikirja olemasolu vajadusest teada liiga hilja. Üldteadaolevalt on keevitajad otsitud töötajad. Mihhail Šapovalov on pannud toime raske kuriteo, mille eest ta kannabki rasket karistust, kuid peale selle ei viita miski, et tema eelnev elukäik oleks tervikuna olnud negatiivne. Tundub, et tegemist oli erandliku episoodiga tema elus.
28. Tartu Ringkonnakohtu 09.03.
29. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 16.03.
30. Määratud tähtajaks täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
31. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Mihhail Šapovalovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmises.
32. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
33. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
34. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud sellist kaalutlusviga, mille tõttu on Mihhail Šapovalov jäänud ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus on arusaadavalt põhjendanud, miks ei ole võimalik vaatamata mitmetele positiivsetele asjaoludele süüdimõistetut vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Sealjuures on maakohus selgitanud, et tugineda ei ole võimalik ei kuriteo raskusele ega ka vangla riskihinnangule. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Nii on kaitsja keskendunud peamiselt positiivsetele asjaoludele, kuid jätnud arvestamata, millised on võimalikud riskid ja kas Mihhail Šapovalovi puhul on need piisavalt madalad. 3
35. Õige on see, et Mihhail Šapovalovi puhul on arvukalt positiivseid asjaolusid. Tal on olemas kindel elukoht ja toetavad lähedased, kes teda vabaduses saavad aidata, sh materiaalselt. Vanglas on ta osalenud mitmetes rehabiliteerivates tegevustes. Ta on vanglas töötanud alates 06.08.2018, tehes erinevaid töid, on läbinud riigikeele kursuse A2 tasemel ja sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning selle jätkuvestlused, mille tagasiside kohaselt on alkoholist tulenev risk osaliselt maandatud. Kuigi maakohtu määruse tegemise ajal oli tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus, siis praeguseks on see kustunud ning ringkonnakohus seda negatiivse asjaoluna ei arvesta. Vangla iseloomustuse järgi süüdimõistetul vabanemisel kindel töökoht puudub. Samas selgitas Mihhail Šapovalov maakohtus toimunud istungil, et tal on võimalus asuda tööle keevitajana Narvas, kuid kinnituskirjaga hakkas liiga hilja tegelema. Arvestades seda, et Mihhail Šapovalov oli enne vangistust tööga hõivatud ja töötab ka vanglas ning tal on omandatud kutseharidus keevitaja erialal, on tõenäoline, et vabanedes ta leiab endale töökoha. Lisaks ei ole ta kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, mistõttu ei ole alust väita, et töökoha puudumine tõstaks uute kuritegude toimepanemise riski.
36. Kõik eeltoodu iseloomustab Mihhail Šapovalovit heast küljest. Ka ei ole väheoluline see, et tegemist on tema ainsa kriminaalkaristusega, mis näitab, et vähemalt kuriteo toimepanemiseni oli tema elukäik pigem positiivse suunaga, õiguskuulekusele orienteeritud. Ringkonnakohus ei kahtle ka selles, et Mihhail Šapovalov praegu kahetseb kuriteo toimepanemist. Küll ei ole võimalik arvestada ennetähtaegse vabastamise otsustamisel vaid positiivseid asjaolusid.
37. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud suuremas osas individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
38. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21).
39. Ringkonnakohus on seisukohal, et mida raskemate kuritegude toimepanemist on isiku poolt karta, seda väiksem peab olema nende aset leidmise tõenäosus, et isikut vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Kahtlemata on Mihhail Šapovalov toime pannud raske kuriteo, mille eest on temale mõistetud pikaajaline vangistus. Kuigi kohus ei saa tugineda kuriteo raskusele, on võimalik hinnata kuriteo toimepanemise asjaolusid ning sellest tulenevalt prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust.
40. Mihhail Šapovalovi puhul näitavad suurt ohtu kuritegude toimepanemise jätkamiseks ennekõike just kuriteo toimepanemise asjaolud. Ta muutus alkoholi tarvitanuna agressiivseks, võttis kaasa kaks nuga ja lahkus kodust, et rahuneda. Kohtuotsuse järgi puudus Mihhail Šapovalovil kannatanu ründamiseks noaga igasugune põhjus (enesekaitse, tüli, konflikt vms). Mihhail Šapovalov tungis kallale täiesti võõrale rahulikult pingil istuvale inimesele, tekitades talle 10 torke-lõikehaava (millest kolm osutusid eluohtlikuks). Vigastuste rohkus annab aluse arvata, et Mihhail Šapovalov elas enda viha välja kannatanu peal. Seega on ta potentsiaalselt ohtlik igale inimesele, kes temale ette jääb, kui ta on samasuguses seisus nagu kuriteo toimepanemise ajal.
41. Väheoluline ei ole ka see, et Mihhail Šapovalovi venna sõnul oli ta varasemalt kutsunud neljal-viiel korral välja politsei, kuivõrd süüdimõistetu hakkas alkoholi tarvitades märatsema. Kuigi sotsiaalprogrammi tagasiside kohaselt on riskid osaliselt maandatud, ei pruugi sellest 4 piisata, sest Mihhail Šapovalov on programmi läbiviijale tunnistanud, et soovib küll alkoholi tarvitamisest loobuda, kuid ei ole kindel, kas saab sellega hakkama. Vanglas on tal diagnoositud alkoholisõltuvus. Seega on jätkuvalt risk, et Mihhail Šapovalov ei ole võimeline loobuma täielikult alkoholi tarvitamisest, mis aga, arvestades varasemat käitumist, võib taas viia märatseva või agressiivse käitumiseni ning sellest tulenevalt ka uute raskete kuritegude toimepanemiseni. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb Mihhail Šapovalovil jätkuvalt tegeleda alkoholisõltuvusega, mis on tema puhul suurim ohutegur.
42. Lisaks nähtub Mihhail Šapovalovi individuaalsest täitmiskavast, et aastaks 2023 on planeeritud sotsiaalprogrammis „Õige hetk“ osalemine, mis aitab tal leida lahendusi rasketes olukordades hakkama saamiseks. Selle programmi läbimine võib aidata vältida alkoholi tarvitamist (ka pingelistes olukordades) ning teadvustada alkoholi mõju enda käitumisele. Ka võib see aidata kontrollida oma emotsioone ja mõista, kuidas agressiivne käitumine võib muuta nii tema kui ka tema lähedaste elu. Arvestades toimepandud kuritegu, on äärmiselt oluline, et kinnipeetav selle programmi läbiks.
43. Ringkonnakohus nõustub kokkuvõtvalt maakohtuga, et retsidiivsusrisk ei ole Mihhail Šapovalovi puhul piisavalt madal, mis võimaldaks teda ennetähtaegselt vangistusest vabastada elektroonilise valve alla. Nii ei hoia elektrooniline valve ega käitumiskontrolli nõuded ja kohustused ära võimalikku alkoholi tarvitamist, mis on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riski suurendavaks teguriks.
44. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
45. veebruari
46. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
47. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 90 minutit, mille eest küsib tasu 97,20 eurot, sh käibemaks 16,20 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja see tuleb kaitsjale välja mõista. 18.
48. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 97,20 eurot hüvitada süüdimõistetul. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5