§-le
lg 1 alusel võlgnik.
lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud Harju Maakohtu 08.09.2021 määrusega kuulutati välja R. H. pankrot. Pankrotihalduriks määrati Svetlana Pilden. Võlgniku pankrotihaldur esitas 11.01.2022 kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku. Jaotusettepaneku kinnitas kohus 31.01.2022 määrusega, mis jõustus 24.02.2022. Pankrotihaldur on esitanud kohtule lõpparuande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga oli krediidiasutuses hoiustatud ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud summa 713,18 eurot. Võlgnikul puudus realiseeritav vara ning arestitav sissetulek. Pankrotimenetluses ei olnud tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. Võlgnikule või tema ülalpeetavatele ei ole väljamakseid tehtud. Pankrotivarast oli välja makstud ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamata osa, s.o. 109,20 eurot (sh. käibemaks). Pangakuluna kokku 0,16 eurot. Väljamaksmata pankrotimenetluse kulud: arvestuslik halduri tasu. Haldur on kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 9 tundi. Pangakulu 0,16 eurot. Arvestuslik halduri tasu on seega 810 eurot (90 eurot/tund), millele lisandub käibemaks 162 eurot, kokku 972 eurot. Pankrotivarast, s.o. 603,82 eurot, on võimalik katta pankrotimenetluse kulud vaid osaliselt, s.o. 603,66 euro ulatuses (sh. käibemaks). Raugemise tõttu pankrotimenetluse lõpetamise korral palub haldur hüvitada riigivahenditest pankrotihalduri tasu osa, mida ei ole võimalik katta pankrotivarast, s.o. 368 eurot (sh. käibemaks). Pankrotivara ebapiisavuse tõttu jaotiste alusel võlausaldajale raha välja makstud ei ole. Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudus. Müümata ning teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. Käesolevas pankrotimenetluses ei ole halduri hagisid esitanud ega kavatase hagisid esitada. Kohtukulud puuduvad. Maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgnik on varem toime pannud andud kuriteod ja väärteod, mille eest olid temale määratud rahalised karistused ning välja mõistetud ka menetlusekulude hüvitised, mis moodustavad ca. 77 % võlgniku kohustustest. Asjaolud, mis viitaksid pankrotialase või maksualase kuriteotunnustega tegudele, ei olnud tuvastatud. Koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kinnitanud vastavalt pankrotiseaduse § 170 lg 2, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustusest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma pankrotiseaduses § 173 nimetatud kohustusi. Võlausaldajatel puudusid ettepanekud usaldusisiku määramise osas, millest tulenevalt tuleb jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on nõus usaldusisiku kohustusi ise täitma. 2 Käesolevas pankrotimenetluses ei olnud võlgnik haldurile ning kohtule kättesaadav ligikaudu 4 kuud. 22.02.2022 toimunud kohtuistungil seletas võlgnik, et on viibinud Rootsi Kuningriigis vahi all. Nimetatud asjaolu ei olnud halduril võimalik kontrollida, kuid haldur juhis võlgniku tähelepanu, et nii pankrotimenetlus, kui ka kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu ning samuti peab võlgnik olema alati kohtule kättesaadav. Võlgnik avaldas samuti, et ta elab nüüd Eestis, hetkel töötu, kuid tegeleb töö otsimisega. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse mraugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 28.02.2022 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku (pankrotis) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 500 eurot tähtajaga
Kooskõlas
§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. R. H. (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Svetlana Pilden võlgniku R. H. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
aasta
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos
Kulutuste 3 hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on palunud määrata pankrotihalduri tasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot, kokku 972 eurot. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihalduri töötasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot, kokku 972 eurot.
MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel menetlusabi.
MS § 183 lg 2 järgi ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Pankrotihaldur on taotlenud riigi õigusabi summas 368 eurot (sh käibemaks). Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 368 eurot (sh käibemaks).
lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. R. H. (pankrotis) on esitanud kohtule avalduse enda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele.
lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb algatada võlgniku R. H. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
S § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Esitatud lõpparuandest nähtuvalt ükski kolmas isik nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta esitanud ei ole. Tulenevalt sellest leiab kohus, et võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (
Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. 4
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.