1-21-6289/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-6289 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne Toivo Luhale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Lauri Kasak Süüdimõistetu Toivo Luha isikukood: 36810226519; xxxxxxxxxxxxxxxxxxx elukoht: RESOLUTSIOON
2. Pöörata täitmisele Toivo Luhale Tartu Maakohtu 22.11.
3. a otsusega mõistetud karistus ning saata Toivo Luha vanglasse karistust kandma 1 aastaks ja 4 kuuks.
4. Kohustada Toivo Luha ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks. Lugeda vangistuse kandmise alguseks aeg, mil Toivo Luha saabub vanglasse karistust kandma. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Maakohtu 22.11.
6. a otsusega tunnistati Toivo Luha süüdi ning teda karistati KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 5 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et T. Luhal tuleb ära kanda veel 1 aasta 4 kuud ja 25 päeva vangistust. T. Luha pidi kohe ära kandma 25 päeva vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti ülejäänud karistus 1 aasta ja 4 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui T. Luha ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest. Kohtuotsus jõustus 08.12.2021 1 ning T. Luha kandis šokivangistust 24.12.2021-18.01.
7. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 22.11.2021 ja lõpeb 22.05.
9. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 16.02.2022 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata T. Luhale mõistetud vangistus täitmisele, sest T. Luha tarvitas 19., 20., 22.,
10. ja 25.01.2022 alkoholi. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 2.
11. T. Luha kriminaalhooldus algas 08.12.2021 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 15.12.
12. Sel kohtumisel selgitati T. Luhale kohtuotsust, kriminaalhoolduse olemust, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning katseaja nõuete rikkumise võimalikke tagajärgi. T. Luha on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu 7 korda. Kõigepealt tarvitas T. Luha alkoholi
13. ja 19.12.2021, mille eest tegi kriminaalhooldusametnik 31.01.2022 talle esimese kirjaliku hoiatuse. Kuna T. Luha oli 19.12.2021 nii raskes joobes, et teda polnud võimalik äratada, helistas kriminaalhooldusametnik Häirekeskusesse ja kiirabi viis T. Luha Lõuna-Eesti Haiglasse, kus ta viibis kuni 21.12.2021 õhtupoolikuni. Vaatamata eelnevale, tarvitas T. Luha uuesti alkoholi 19., 20., 22.,
14. ja 25.01.
15. T. Luha märkis kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes, et ta tarvitas 19.,
16. ja 22.01.2022 alkoholi unetuse ja valude tõttu, 24.01.2022 tervislikel põhjustel ning 25.01.2022 lõpetas ta alkoholi tarvitamise, sest tervis halvenes. 2.
17. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on T. Luhal väga tõsine alkoholiprobleem. Kuigi ametnik on katseajal korduvalt motiveerinud T. Luha osalema programmis „Kainem ja tervem Eesti“, pole T. Luha sellest huvitatud ning arvab, et ta suudab alkoholi tarvitamist kontrollida ega vaja meditsiinilist abi. T. Luha elab koos ema ja vennaga ega taha vanglasse minna, sest ema vajab igapäevaseks toimetulekuks abi. T. Luha on nõus võtma katseajaks endale lisakohustuse teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse, kuid kriminaalhooldusametnik pole kindel, kas T. Luha mõistab täiel määral selle kohustuse olemust ja on suuteline vereanalüüside tegemise kohustusest kinni pidama. 2.
18. T. Luhal on puuduv töövõime ja keskmine puue kuni 19.02.
19. Uus töövõimehindamine on pooleli. T. Luha on tasunud süüdimõistva kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulud ega ole katseajal uusi süütegusid toime pannud. 2.
20. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb T. Luhale mõistetud vangistus täitmisele pöörata. Edasine koostöö T. Luhaga pole võimalik, sest ta ei mõista oma alkoholiprobleemi tõsidust. Ametnik on korduvalt motiveerinud T. Luha tegelema sõltuvusprobleemiga, kuid ta on veendunud, et ei vaja meditsiinilist abi. Alkoholi tarvitamisega kaasneb uute kuritegude toimepanemise oht. Olukorras, kus süüdimõistetu pole huvitatud alkoholiprobleemiga tegelemisest, on katseaja pikendamine perspektiivitu. Samuti ei muutnud T. Luha oma käitumist isegi pärast 25-päevast šokivangistust, vaid tarvitas alkoholi juba järgmisel päeval pärast vanglast vabanemist. Kriminaalhooldus on ebaõnnestunud ja T. Luha tuleb saata vanglasse karistust kandma.
21. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde ja palus pöörata T. Luhale mõistetud vangistuse täitmisele. Ametnik märkis, et T. Luha tarvitas pärast erakorralise ettekande esitamist
22. ja 23.03.2022 taas alkoholi. T. Luha peaks alkoholiprobleemi lahendamiseks astuma reaalseid samme, kuid ta ei soovi oma alkoholiprobleemiga tegeleda. Samuti ei takista T. Luha vanglasse saatmist tema ema tervislik seisund. Kriminaalhooldusametnik on kodukülastuste käigus vestelnud korduvalt T. Luha 2 emaga, kes on väga mures T. Luha alkoholitarvitamise pärast. Kuna T. Luha vend tarvitab samuti alkoholi, teatas ametnik kohalikule omavalitsusele abivajavast eakast inimesest. T. Luha ema ütles kriminaalhooldusametnikule, et ta ei jõua nii elada, kui peab lisaks endale muretsema ka poja alkoholi tarvitamise pärast. Juhul, kui T. Luha vend ei tule ema aitamisega toime, on võimalik pöörduda abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole.
23. T. Luha kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes ja tema poolt kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes märgitu on õige. T. Luha ei soovinud öelda, kas tal on alkoholiprobleem. Ta käis 1-2 aastat tagasi 8 korda programmis „Kainem ja tervem Eesti“, kuid see ei aidanud alkoholi tarvitamist vähendada. Alkoholi tarvitamine on tervisele kindlasti kahjulik, kuid T. Luha tarvitab siiski alkoholi, sest tal on palju pingeid ja kohustusi. T. Luha ei teinud šokivangistusest mingeid järeldusi. Ta ei saagi nii palju juua. T. Luha tarvitas pärast erakorralise ettekande esitamist (sh eelmisel päeval enne kohtuistungit) alkoholi, sest läks nii. Ta arvab, et on võimeline katseaja lõpuni alkoholi tarvitamisest hoiduma olude sunnil. Selleks peab ta ennast kätte võtma. Muud üle ei jää. T. Luha pole seni end kätte võtnud, sest pole nii palju tahtejõudu olnud. Ta tarvitas valude ja uneprobleemide tõttu alkoholi, sest ravimid ei mõju. Ta peaks minema terviseprobleemide lahendamiseks Tallinnasse arsti juurde, kes teda opereeris. T. Luha on nüüd huvitatud alkoholiprobleemiga seoses abi otsimisest. Ta ei soovinud öelda, millal tal see huvi tekkis. Kohtu seisukoht
24. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
25. juuni
26. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumise puhul.
27. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja T. Luha selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud alkoholi tarvitamise protokollide kohaselt kontrolliti 19.01.2022 kell 17:54, 20.01.2022 kell 16:48, 22.01.2022 kell 16:33, 24.01.2022 kell 11:15 ja 25.01.2022 15:42 T. Luha elukohas indikaatorvahendiga tema joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ning T. Luha ühes liitris väljahingatavas õhus oli vastavalt 1,126, 1,0, 1,2, 1,430 ja 0,625 mg alkoholi. Samuti tuli T. Luha suust alkoholilõhna, tema reaktsioon oli häiritud või väga aeglane, kõne oli aeglane ja ta värises. 20., 22.,
28. ja 25.01.2022 oli ka T. Luha tasakaal ja koordinatsioon väga häiritud (tl 7-11 pöördel). Kriminaalhooldusametnikule 31.01.2022 antud kirjalikes selgitustes märkis T. Luha, et ta tarvitas 19.,
29. ja 22.01.2022 alkoholi unetuse ja valude tõttu, 24.01.2022 tervislikel põhjustel ning 25.01.2022 lõpetas ta alkoholi tarvitamise, sest tervis halvenes (tl 12-14). Kohtuistungil kinnitas T. Luha, et kirjalikes selgitustes märgitu on õige. Ta selgitas täiendavalt, et arsti väljakirjutatud ravimid ei mõju ja ta peaks minema terviseprobleemide lahendamiseks Tallinnasse arsti juurde. 3
30. Kohtu hinnangul ei nähtu T. Luha selgitustest mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid katseajal alkoholi keelu eiramist. Olukorras, kus süüdimõistetul on keelatud alkoholi tarvitamine, tuleb tervisemurede leevendamiseks kasutada alkoholivabasid vahendeid. Ning juhul, kui perearst ei oska vajalikku ravi määrata, tuleb pöörduda eriarsti poole. Seega rikkus T. Luha 5 korda KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust. Kuna T. Luha teadis, et tal on keelatud alkoholi tarvitada, pani ta rikkumised toime tahtlikult.
31. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks on T. Luha kriminaalhooldus kestnud veidi enam kui 3 kuud. Kõigepealt tarvitas T. Luha alkoholi
32. ja 19.12.2021 (s.o 10 päeva pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist), kusjuures 19.12.2021 oli T. Luha tervislik seisund niivõrd halb, et teda polnud võimalik äratada, kiirabi toimetas ta haiglasse ja ta viibis haiglas kuni 21.12.2021 pärastlõunani. Lõuna-Eesti Haigla AS-i vastusest nähtub, et T. Luha veres oli etanooli 5,00 g/l (tl 21). Seejärel kandis T. Luha 24.12.2021-18.01.2022 šokivangistust ja alustas 19.01.2022 (s.o järgmisel päeval pärast vanglast vabanemist) uuesti alkoholi tarvitamist. Nimelt selgus praeguses asjas, et T. Luha tarvitas alkoholi 19., 20., 22.,
33. ja 25.01.2022 (s.o 5 korda). Kohtuistungil esitas kriminaalhooldusametnik täiendavad alkoholi tarvitamise protokollid, mille kohaselt kontrolliti 04.03.2022 kell 16:41 ja 23.03.2022 kell 19:20 T. Luha elukohas indikaatorvahendiga tema joovet, indikaatorvahendi näit oli taas positiivne ning T. Luha ühes liitris väljahingatavas õhus oli vastavalt 1,405 ja 1,406 mg alkoholi. Samuti tuli T. Luha suust alkoholilõhna, tema reaktsioon oli väga aeglane, kõne oli segane või aeglane ning tasakaal ja koordinatsioon olid väga häiritud. Kohtuistungil selgitas T. Luha viimaste alkoholi tarvitamiste kohta, et läks nii.
34. Kokkuvõtlikult nähtub ülal toodust, et T. Luha on tarvitanud kogu senise kriminaalhoolduse ajal järjepidevalt ebamõistlikes ja eluohtlikes kogustes alkoholi, hoolimata seejuures nii Tartu Maakohtu 22.11.
35. a süüdimõistva kohtuotsusega seatud alkoholi tarvitamise keelust,
36. a detsembris alkoholi tarvitamise tõttu haiglasse sattumisest, ca 1-kuulisest šokivangistusest (24.12.2021-18.01.2022),
37. a jaanuaris kriminaalhooldaja korduvatest kontrollimistest ja kohtule esitatud erakorralisest ettekandes. Kokku on T. Luha rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu 9 korda, sealhulgas ka eelmisel päeval enne erakorralise ettekande arutamiseks määratud kohtuistungit. Arvestades T. Luha rikkumiste arvukust ja tarbitud alkoholikogust, pole T. Luha teinud süüdimõistvast kohtuotsusest, sellega kaasnenud katseajast ega šokivangistusest mingeid järeldusi ja kriminaalhooldus ei mõju T. Luhale distsiplineerivalt. T. Luha tunnistas, et alkoholi tarvitamine on tervisele kindlasti kahjulik, kuid ütles, et ta tarvitab siiski alkoholi, sest tal on palju pingeid ja kohustusi. Pidades silmas eelnevat, nõustub kohus kriminaalhooldusametnikuga, et T. Luhal on äärmiselt tõsine alkoholiprobleem, kusjuures alkoholi tarvitamine ohustab ka T. Luha elu.
38. Kohtul ei tekkinud ka T. Luha vahetu küsitlemise käigus veendumust, et ta on võimeline edasise katseaja jooksul alkoholi tarvitamisest hoiduma ja kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Nimelt ei soovinud T. Luha öelda, kas tal on alkoholiprobleem, ja leidis, et ta ei saagi nii palju juua. T. Luha käis 1-2 aastat tagasi 8 korda programmis „Kainem ja tervem Eesti“, kuid see ei aidanud alkoholi tarvitamist vähendada. Ta arvab, et on võimeline hoiduma katseaja lõpuni alkoholi tarvitamisest hoiduma olude sunnil. Selleks peab ta ennast kätte võtma. Muud ei jää üle. T. Luha pole seni end kätte võtnud, sest pole nii palju tahtejõudu olnud. Kohtu hinnangul ei nähtu eelrefereeritud T. Luha selgitustest äratuntavat motivatsiooni oma alkoholi tarvitamise harjumusi tõsimeeli muuta. Kuna T. Luha on senise katseaja jooksul tarvitanud alkoholi pidurdamatult mitmeid päevi järjest ebamõistlikes kogustes, nõustub kohus kriminaalhooldusametnikuga, et T. Luha peaks alkoholi tarvitamise kontrolli alla saamiseks astuma reaalseid samme ja oma käitumist oluliselt muutma. Selleks on vaja tugevat tahtejõudu, 4 mida T. Luhal pole. Kuigi T. Luha ütles, et ta on nüüd huvitatud alkoholiprobleemiga seoses abi otsima, ei soovinud ta samas selgitada, millal tal see huvi tekkis. Arvestades, et T. Luha rõhutas korduvalt, et ta peab oma käitumist muutma olude sunnil, sest muud ei jää üle, leiab kohus, et T. Luha soovib üksnes vangistust vältida, mitte tõsimeeli aastatepikkuse alkoholiprobleemiga tegeleda. Sellises olukorras on katseaja samadel tingimustel edasi kulgeda laskmine perspektiivitu. T. Luha katseaja lõpuni (s.o kuni 22.05.2023) on jäänud veel ca 1 aasta ja 2 kuud. Pidades silmas T. Luha käitumist senise katseaja jooksul, pole kohtul alust arvata, et T. Luha suudab edaspidi kaine püsida ja loobuda otsustavalt igasugusest alkoholi tarvitamisest. T. Luha katseaeg on ebaõnnestunud.
39. Kohtu arvates ei väära vangistuse täitmisele pööramist ka T. Luha ema olukord. Kuna T. Luha tarvitab alkoholi niivõrd suurtes kogustes, et satub mitmeks päevaks haiglasse, pole T. Luha võimeline oma ema pidevalt abistama. Samuti selgitas kriminaalhooldusametnik kohtuistungil, et T. Luha ema muretseb samuti T. Luha alkoholitarvitamise pärast ning on ametnikule avaldanud, et ta ei jõua nii elada, kui ta peab lisaks endale muretsema ka poja alkoholi tarvitamise pärast. Arvestades eelnevat, nõustub kohus kriminaalhooldusametnikuga selleski, et kui T. Luha vend ei tule T. Luha vangistuse ajal ema aitamisega toime, on võimalik pöörduda abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole. Seda võimalust on varemgi kasutatud.
40. Lähtudes ülal toodust, tuleb Tartu Maakohtu 22.11.
41. a otsusega mõistetud vangistus pöörata täitmisele ning T. Luha tuleb saata vanglasse karistust kandma 1 aastaks ja 4 kuuks. T. Luha ei sobi kriminaalhoolduseks. (allkirjastatud digitaalselt) 5