Obsah (9)

§ 138§ 657§ 175§ 174§ 477§ 144§ 654§ 338§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 16.veebruar 2022.a, T

§ 138lg-le 1, § 144 p-dele 1 ja 4, § 174 lg-le 1 ja § 177 lg 1 p-le 1.

1. Hageja menetluskulude nimekirjas esitatud lepingulise esindaja õigusabi tunnihind on 100 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Menetluskulude hüvitamist taotletakse ilma käibemaksuta. Kohus leidis, et hageja esindaja tunnihind ei ületa keskmist turuhinda. Kohus pidas antud asja mahtu ja keerukust, asjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, kohtuistungil osalemise aega arvestades hageja õigusabikulu vajalikuks ja põhjendatuks täies ulatuses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
2. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud menetluskuluna lepingulise esindaja kulu 1233 eurot ja teha uus määrus, arvestades kostja poolt 21.oktoobril 2021.a esitatud vastuväited; määruskaebuse rahuldamisel tagastada kostjale sellelt tasutud riigilõiv. 3 2-20-519
3. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud kostja vastuväited hageja menetluskuludele arvesse võtmata. Harju Maakohus kinnitas seda ka ise oma 25.oktoobri 2021.a. e-kirjas, milles märkis, et „vastuväited menetluskuludele jäid kohtu poolt arvesse võtmata ekslikult, kuna kohtumääruse tegemise ajaks ei olnud kohtu kantselei neid kohtuinfosüsteemi üles laadinud ja kohus ei näinud kohtumääruse tegemisel, et vastuväited on saabunud. Seetõttu ongi kohtumäärusesse märgitud, et vastuväiteid esitatud ei ole“.
4. Kostja esitas üksikasjalikud vastuväited tähtaegselt ja määruse tegemisel peab need vastuväited arvesse võtma. Kostja ei ole nõus kindlaks määratud summaga õigusabikulude osas ja on seisukohal, et maakohtu määrus on ekslik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse vaidlustatud osas (resolutsiooni punkt 3) tühistamiseks alust. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse selles osas muutmata ning määruskaebuse rahuldamata, kuid täiendab määruse õiguslikke põhjendusi. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 14. Seadusest tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes selle vaidlustatud osas. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohtu määrus on hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kostjalt hageja kasuks väljamõistmisega seoses ekslik, kuigi maakohtule on etteheidetav määruskaebuse edastamine ringkonnakohtule ilma, et kohus oleks põhjendanud, miks ei ole kostja vastuväited hageja menetluskuludele põhjendatud. 15.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabil e kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.märtsi 2016.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14).

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.juuni 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). 16. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ja maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on kohus menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid kui keerukust, samuti hageja esitatud menetlusdokumente ning kohtuistungil osalemise aega ja seostanud neid õigusabi osutamisega kaasnenud eeldatava töömahuga. Arvestada tuleb, et töövaidluskomisjonile avalduse esitamisega tekkinud kulude hüvitamine on võimalik

§ 144p 4 alusel koos kohtumenetluse kuludega.

Asjaolu, et hagi ese erineb mõnevõrra töövaidluskomisjonile esitatud nõudest, ei välista nende hüvitamist seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kuludena (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.septembri 4 2-20-519 2015kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-15, p 33). Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.

1. Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimuse seoses kostja vastuväidete hindamata jätmisega ja täiendab vaidlustatud määruse õiguslikke põhjendusi järgnevalt (p 18-21).
2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud hageja menetluskulude nimekirjale vastuväited. Seega kontrollib kohus kulude põhjendatust ja vajalikkust ka vastuväidete alusel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.oktoobri 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13, p 16).
3. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et hagejale osutatud õigusabi põhjendatud ajakuluks võiks käesolevas asjas olla ainult 1,75 h. Kuigi pooltel on nende vahel sõlmitud töölepingust tulenevalt olnud varasem vaidlus nii töövaidluskomisjonis kui kohtus, on käesoleva vaidluse ese siiski erinev. Seda on kinnitanud ka kostja ise, tuues esile, et poolte varasem vaidlus puudutas teist perioodi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tsiviilasjas nr 2-19-8851 ja käesolevas tsiviilasjas esitatud hageja menetlusdokumente ei saa kattuvaks pidada. Samuti ei kattu käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavaldus töövaidluskomisjonile esitatud avaldusega, kuna hageja lepinguline esindaja pidi hagiavalduse vormistama vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele (

§ 338, § 363).

Kohus on seisukohal, et hageja poolt käesoleva vaidlusega seoses nii töövaidluskomisjonile kui maakohtule esitatud menetlusdokumentidele kulunud aeg on vastavuses asja keerukuse, dokumentide sisu ja mahuga ega ole ülepaisutatud. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.oktoobri 2011.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).

1. Hagejale ei ole ette heidetav tema lepingulise esindaja osalemine töövaidluskomisjoni istungil, arvestades, et asja materjalidest nähtuvalt määras pooltele istungiaja töövaidluskomisjon, kuhu hageja pöördus oma õiguste kaitseks kostja poolse töölepingu rikkumise tõttu. Seega on istungil osalemise ajakulu 0,5 h põhjendatud. Istungiks ettevalmistumine on õigusabi osutamise ja istungil osalemisega kaasnev vältimatult vajalik toiming. Mõistlikult võttes ei saa menetlusosliselt eeldada, et tema esindaja ilmub istungile ilma selleks üldse ette valmistumata. Arvestades, et töövaidluskomisjonis ja maakohtus istungid siiski toimusid, kestusega vastavalt 0,5 h ja 0,25 h, 13.oktoobri 2021.a kohtuistungi protokollist nähtuvalt tegi hageja lepinguline esindaja selle käigus ka menetlustoimingu ja loobus hagist, peab kohus istungiteks ette valmistumiseks kulunud aega 2x0,25 h põhjendatuks ja vajalikuks.
2. Kohtu hinnangul on põhjendamatu ka kostja vastuväide seoses hageja lepingulise esindaja ühe tööühiku hinnaga. Käesolevat vaidlust ei saa pidada lihtsaks nagu arvab kostja. Hageja pöördus esmalt 23.oktoobri 2019.a töövaidluskomisjoni ja seejärel, kostja enese esitatud taotluse ja jätkuva vaidluse tõttu hageja õiguste võimaliku rikkumise üle, 10.märtsi 2020.a hagiavaldusega maakohtusse. Menetluses vaieldakse selle üle, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma hüvitist temaga sõlmitud töölepingust tuleneva konkurentsipiirangust tulenevalt. Asjas on hageja esitanud hulgaliselt tõendeid. Arvestades asja keerukust, hageja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning tõendite hulka, samuti aga menetluse kestust ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on hageja lepingulise esindaja ühe tööühiku hind, so 100 eurot kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Kohus märgib, et kohtupraktika kohaselt on mõistlikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.juuni 2016.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p 13), mida hageja lepingulise esindaja ühe tööühiku hind ei ületa. 5 2-20-519 Menetluskulud ja edasikaebeõigus 22.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

1. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt § 178 lg-st
2. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 6