Obsah (8)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 76§ 73§ 69§ 4231

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 110. veebruar 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9401 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaal

§ 424

lg 2 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 10 kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning määrati, et M. Oeseljal tuleb veel ära kanda 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust. M. Oeselg pidi kohe ära kandma 28 päeva vangistust. Tuginedes

§ 74

lg-tele 1 ja 3, jäeti ülejäänud karistus 1 aasta ja 9 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui M. Oeselg ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab

§ 75

lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust, s.o hoidub käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamisest. Kohtuotsus jõustus 14.01.

2. Tartu Maakohtu 11.01.
3. a määrusega pöörati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel täitmisele M. Oeseljale mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 9 kuud vangistust, sest M. Oeselg tarvitas alkoholi 07.12.2020, 15.12.2020, 01.01.2021 ja 05.01.
4. Määrus jõustus 27.01.2021, M. Oeselg saabus vanglasse karistust kandma 07.03.2021 ja karistuse tähtaeg saabub 07.12.
6. Tartu Vangla esitas 29.12.2021 Tartu Maakohtule M. Oeselja vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla toetab M. Oeselja tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 3.
7. M. Oeselga on kriminaalkorras karistatud 7 korda (kehtivaid karistusi on 4) ja ta kannab vangistust
8. korda. M. Oeselga on varem karistatud mootorsõiduki ärandamise, salajase varguse ning korduvalt liiklusnõuete rikkumise ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Praegu kannab ta karistust samuti mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Kuritegude ajenditeks on kuritegelikud hoiakud, impulsiivsus, riskeeriv ja hoolimatu elustiil, puudulik probleemilahendusoskus ning oma tegude tagajärgedele mittemõtlemine. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. 3.
9. M. Oeselg viibib vanglas alates 07.03.2021 ja teda pole distsiplinaarkorras karistatud. 31.08.2021 vesteldi M. Oeseljaga mõtlemise, hoiakute ja mõjutamise teemal ning 14.09.-15.11.2021 läbis ta sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. M. Oeselg töötab vanglas kohusetundlikult. M. Oeselg on kõrgohtlik avalikkusele. Oht seisneb mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises ja mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumises, millega ta ohustab ühiskonna turvalisust ja mille tagajärjel võivad teised inimesed saada vigastusi. Oht on kõige tõenäolisem, kui M. Oeselg on kuritarvitanud alkoholi, otsustab ise või teiste mõjutusel asuda alkoholijoobes olles mootorsõidukit juhtima ja sõidutab teisi inimesi rikkis mootorsõidukiga. 3.
10. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest M. Oeselja tutvusringkonda kuuluvad alkoholi kuritarvitavad isikud, teiste hulgas lähedane sõber, kellega M. Oeselg on alkoholi tarvitanud. M. Oeselja lähedaste hulka kuulub ka elukaaslane, kellega M. Oeselg on vanglas viibimise ajal telefonitsi suhelnud ja kellele M. Oeselg lubas, et ta ei tarvita enam alkoholi. Elukaaslase tervis on halb ning ta vajab abi kodustes toimetustes ja poes käimisel. Elukaaslane pole lubanud koju M. Oeselja sõpru, kellega M. Oeselg alkoholi tarvitas, kuid on leppinud, et M. Oeselg üksi kodus joob. M. Oeselja lähedased pole kriminaalkorras karistatud. M. Oeselg leiab, et ta pole teiste poolt mõjutatav, kuid samas pani ta
11. a joobes juhtimise toime, sest 2 sõber kutsus teda tööle appi. Korduvad kriminaalkaristused viitavad M. Oeselja riskeerivale ja hoolimatule elustiilile. M. Oeselg tegutseb hetke ajel mõtlemata oma tegude tagajärgedele. 3.
12. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest M. Oeselg on alkoholijoobes olles korduvalt kuritegusid toime pannud ja rikkus praegusele vangistusele eelnenud katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu kuni talle mõistetud vangistuse kandmata osa pöörati täitmisele. M. Oeselja sõnul on tema alkoholi tarvitamise harjumused olnud kogu täiskasvanuea jooksul ühesugused ja M. Oeselja arvates pole alkoholi tarvitamine tema jaoks probleem. Kuigi M. Oeselg läbis
13. aastal programmi „Usk ja teadmine“, pani ta siiski toime uued kuriteod. M. Oeselg pole motiveeritud alkoholi kuritarvitamisest vabanema. 3.
14. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest M. Oeselg on pannud kuritegusid toime hetke ajel, tema probleemide lahendamise oskus on puudulik ja ta kordab oma vigu. M. Oeselg ei arvesta oma tegude võimalike negatiivsete tagajärgedega, sealhulgas sellega, kuidas teised inimesed kannatavad tema tegude tõttu. 3.
15. Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest korduvad kriminaalkaristused näitavad, et M. Oeseljal on kuritegelikud hoiakud ning ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Kuna M. Oeselg ei näe seoses alkoholi tarvitamisega probleemi, pole ta motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma. Samuti ei teadvusta M. Oeselg muid kuritegude toimepanemise põhjuseid. M. Oeselg suhtub ametnikesse neutraalselt, kuid näitab koostöö vastu üles minimaalset huvi. Ta on viibinud kriminaalhooldusel 3 korda, millest tähtaegselt lõppes vaid 1 kriminaalhooldus. 3.
16. Seoses M. Oeselja eluaseme, hariduse, tervise ja emotsionaalse seisundiga riski ega ohtlikkust pole. Tööst ja majanduslikust seisundist tuleneb risk, kuid ohtlikkust pole. M. Oeselg saab vabanemisel naasta elama elukaaslase juurde aadressile Jüri 30-2, Võru linn. M. Oeselg töötas ametlikult viimati
17. aastal ja oli enne praegust vangistust Töötukassas töötuna arvel. Tal on osaline töövõime ja keskmine puue ning ta sai vabaduses igakuist puudetoetust ca 270 eurot. Samuti üüris M. Oeselg lisasissetuleku saamiseks välja talle kuuluvat korterit. Vaatamata alkoholi tarvitamisele, tuli M. Oeselg vabaduses rahaliselt toime. Tasumata nõudeid on 1466,14 eurot, millest põhilise osa moodustavad viimase süüdimõistva kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulud. 3.
18. Juhul, kui kohus otsustab M. Oeselja tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata M. Oeseljale katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile karistusaja lõpuni, s.o kuni 07.12.
19. Samuti panna

§ 75lg 2 p-de 2 ja 7 alusel M.

Oeseljale täiendavad kohustused hoiduda alkoholi tarvitamisest ja suhtlemisest alkoholi tarvitavate isikutega. 3.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ingmar Laas teatas KrMS § 432 lg 3 3 alusel kohtule, et ei soovi M. Oeselja tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas oma kirjaliku seisukoha. Prokurör nõustub Tartu Vanglaga ja toetab M. Oeselja vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
2. M. Oeselg ütles kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Kinnipeetava iseloomustuses on osaliselt vananenud andmed ja praegu on M. Oeseljal puuduv töövõime. M. Oeselg pani toime viimase kuriteo, sest läks sugulasele appi puid lõikama. Samas polnud tal vaja autoga sõita, sest ta oleks saanud minna ka jalgsi või jalgrattaga. M. Oeselg kahetseb toimepandut. Ta ei oska selgitada, miks ta rikkus katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise 3 keeldu, kuid on nüüd palju mõelnud ja lubab, et enam nii ei juhtu. Vanglas olekust on olnud kasu, sest sotsiaalprogrammid panid mõtlema. M. Oeselg tarvitas enne vangistus alkoholi kodus üksi. Praeguseks on ta olnud 1 aasta vanglas ja tal pole enam alkoholiprobleemi, kuid enne vangistust ikka juhtus. Ennetähtaegse vabanemise korral loobub M. Oeselg täielikult alkoholist ja usub, et on selleks võimeline. Tema elukaaslane ei tarvita üldse alkoholi. Üks sõber vahepeal ikka võtab, aga M. Oeselg ei luba teda enam oma koju, kui sõber on alkoholi tarvitanud. Ülejäänud sõbrad-tuttavad üldiselt alkoholi ei tarvita. See üks sõber elab maal ja M. Oeselg saab temaga kokku võib-olla mõne korra kuus. M. Oeselg nõustus täitma katseajal kriminaalhooldaja ettepanekutes sisalduvaid nõudeid. Tema elukaaslasel on raske koduste toimetustega hakkama saada ja tal on väga abi vaja. M. Oeselja vangistuse ajal aitab elukaaslast seesama sõber.
3. Kaitsja toetas kohtuistungil M. Oeselja ennetähtaegset vabastamist. M. Oeselg pole toime pannud distsiplinaarrikkumisi, on täitnud individuaalse täitmiskava ja läbinud uute kuritegude ohu maandamiseks vajalikud programmid. Uute kuritegude toimepanemise oht on väike ja prokurör toetab samuti M. Oeselja ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui M. Oeselg jätkab katseajal alkoholi tarvitamist või uute kuritegude toimepanemist, on võimalik ülejäänud vangistus täitmisele pöörata. M. Oeselg on töövõimetu, tal on keskmine puue ning tema elukaaslane vajab abi ja tuge. Kohtu seisukoht
4. M. Oeselg kannab alates 07.03.2021 vanglas karistust teise astme kuriteo (

§ 424

lg 2) toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. M. Oeselg on talle mõistetud ja täitmisele pööratud 1 aasta ja 9 kuulisest vangistusest praeguse kohtumääruse tegemise ajaks kandnud ära ca 11 kuud (s.o enam kui poole) ning kantud karistusaeg on pikem kui 4 kuud. Seega on täidetud

§ 76

lg 1 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 7.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt saab M. Oeselg vabanemisel naasta elama aadressile Jüri 30-2, Võru linn. Seega on võimalik M. Oeselg allutada käitumiskontrollile. 8. Vaatamata eeltoodud formaalsete nõuete täidetusele, pole kohtu arvates praegusel juhul täidetud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku 4 elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt RKKK 30.10.

1. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 9).
2. Nagu öeldud, on M. Oeselg viibinud käesoleva määruse tegemise ajaks vanglas ca 11 kuud ja teda pole distsiplinaarkorras karistatud. M. Oeselg töötab kohusetundlikult, 31.08.2021 vesteldi temaga mõtlemise, hoiakute ja mõjutamise teemal ning 14.09.-15.11.2021 läbis ta sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt avaldas M. Oeselg, et praeguse vangistuse ajal jõudis arusaamine oma käitumise vildakusest päriselt kohale. Ta ei taha rohkem vanglasse tagasi ja enam purjus peaga rooli ei istu. Kinnipeetava iseloomustuses märgitakse, et juhul, kui vanglas eeskätt endale lubatu (s.o alkoholi tarvitamise lõpetamine) vabaduses realiseerub, on vanglakaristus oma eesmärgi täitnud. Kohus toob välja, et eelnevast tulenevalt on M. Oeselg end vangistuses nõuetekohaselt üleval pidanud ja tegelenud alkoholijoobes kuritegude toimepanemise põhjustega. See räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks.
3. Lisaks ülal toodule nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et M. Oeseljal on ennetähtaegse vabanemise korral võimalik naasta elama oma elukaaslase juurde, kellele M. Oeselg on vangistuse ajal lubanud, et ta ei tarvita enam alkoholi. Kohtuistungil selgitas M. Oeselg täiendavalt, et tema elukaaslane ei tarvita alkoholi ning et elukaaslasel on hakkama saamiseks väga abi vaja. Kohus märgib, et seega võib M. Oeselja elukaaslane motiveerida teda katseajal kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Ainuüksi ülal kirjeldatud positiivsetest asjaoludest aga M. Oeselja ennetähtaegseks vabastamiseks ei piisa.
4. Nimelt on M. Oeseljal karistusregistri väljavõtte ja isiklikus toimikus sisalduvate kohtulahendite kohaselt 4 kehtivat kriminaalkaristust ja ta kannab praegu
5. vangistust. Esimesel korral tunnistati M. Oeselg süüdi Tartu Maakohtu 20.11.
6. a otsusega nr 1-12-11118 (s.o veidi enam kui 9 aastat ja 2 kuud tagasi)

§ 424

järgi ja teda karistati 2kuulise vangistusega, mis jäeti

§ 73alusel 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Kuna M. Oeselg pani 31.07.2014 (s.o veidi enam kui 1 aasta ja 8 kuud pärast katseaja algust) toime uue samasuguse kuriteo, tunnistati ta Tartu Maakohtu 01.12.2014. a otsusega nr 1-14-8756 (s.o veidi enam kui 7 aastat ja 2 kuud tagasi) teist korda

§ 424

järgi süüdi ning liitkaristuseks mõistetud vangistus asendati

§ 69alusel 960 tunni üldkasuliku tööga.

M. Oeselg jätkas aga üldkasuliku töö ajal kuritegude toimepanemist, mistõttu ta tunnistati Tartu Maakohtu 14.04.2015. a otsusega nr 1-15-1986 (s.o ca 6 aastat ja 10 kuud tagasi)

§ 4231järgi süüdi ja teda karistati 2-aastase vangistusega.

M. Oeselg viibis esimest korda vanglas 21.05.2015-28.10.2016 (s.o 1 aasta 5 kuud ja 7 päeva), kuni ta vabastati Tartu Maakohtu 12.10.

1. a määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Katseaeg lõppes 21.05.
2. Vaatamata eelnevale, juhtis M. Oeselg 15.10.2019 (s.o peaaegu 3 aastat pärast vanglast vabanemist ning peaaegu 2 aastat ja 5 kuud pärast katseaja lõppu) uuesti 5 alkoholijoobes olles mootorsõidukit, mistõttu ta tunnistati Tartu Maakohtu 27.12.
3. a otsusega nr 1-19-9401 (s.o veidi enam kui 1 aasta ja 1 kuu tagasi) neljandat korda süüdi ning teda karistati

§ 424lg 2 järgi 1 aasta 9 kuu ja 28 päevase vangistusega.

Nagu öeldud, pidi M. Oeselg kohe ära kandma 28 päeva vangistust ja viibis seega teist korda vanglas 04.02-03.03.2020. Kuigi esialgu jäeti ülejäänud karistus 1 aasta ja 9 kuud vangistust

§ 74alusel 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, rikkus M.

Oeselg katseajal 4 korda (s.o 07.12.2020, 15.12.2020, 01.01.2021 ja 05.01.2021) alkoholi tarvitamise keeldu kuni Tartu Maakohtu 11.01.

1. a määrusega (s.o 1 aasta ja 1 kuu tagasi) pöörati ülejäänud vangistus täitmisele. M. Oeselg kannab kolmandat vangistus alates 07.03.2021 ja on praeguseks viibinud vanglas ca 11 kuud.
2. Kokkuvõtlikult tuleneb eelnevast, et M. Oeselg on viimase 10 aasta jooksul juhtinud korduvalt alkoholijoobes olles mootorsõidukit, kusjuures
3. ja
4. aastatel (s.o 6-7 aastat tagasi) jätkas ta kuritegude toimepanemist hoolimata nii

§ 73alusel määratud katseajast kui ka üldkasulikust tööst.

Pärast 1 aasta 5 kuu ja 7 päevast vangistust hoidus M. Oeselg aastatel 2016-2019 (s.o peaaegu 3 aasta jooksul) uute kuritegude toimepanemisest, kuid juhtis siis 15.10.2019 (s.o ca 2 aastat ja 3 kuud tagasi) taas alkoholijoobes olles mootorsõidukit. Seejärel jätkas M. Oeselg hoolimata 28-päevasest šokivangistusest, kriminaalhooldaja kirjalikest hoiatustest ja Tartu Maakohtu 02.12.2020. a määrusega pandud alkoholivastase võõrutusravi kohustusest

§ 74alusel määratud katseajal 2020.

a lõpus ja

1. a alguses alkoholi tarvitamise keelu rikkumist kuni ta saadeti vanglasse. Kohtuistungil selgitas M. Oeselg, et ta pani viimase kuriteo toime, sest läks sugulasele appi puid lõikama. Samas polnud tal vaja autoga sõita, sest ta oleks saanud minna ka jalgsi või jalgrattaga. M. Oeselg kahetses toimepandut. Ta ei osanud selgitada, miks ta rikkus katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. M. Oeselg tarvitas alkoholi üksi kodus. Nüüd on ta palju mõelnud, ja lubas, et enam nii ei juhtu. Vanglas olekust on olnud kasu, sest sotsiaalprogrammid panid mõtlema. M. Oeselg on olnud 1 aasta vanglas ja tal pole enam alkoholiprobleemi, kuid enne vangistust ikka juhtus. Ennetähtaegse vabanemise korral loobub M. Oeselg täielikult alkoholist.
2. Kohtu hinnangul pole alust arvata, et senine vangistus on oma eesmärgi täitnud ja avaldanud M. Oeseljale piisavalt mõju. Arvestades M. Oeselja korduvat karistatust, kriminaalhoolduse nõuete korduvaid rikkumisi ja asjaolu, et kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on M. Oeselja alkoholi tarvitamise harjumused olnud kogu tema täiskasvanuea jooksul ühesugused, nõustub kohus kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et alkoholi kuritarvitamine on M. Oeselja puhul suur ohutegur. Pidades silmas, et M. Oeselg möönis kohtuistungil isegi, et tal polnud vaja alkoholijoobes olles mootorsõidukit juhtida, nõustub kohus sellegagi, et M. Oeselg ei mõtle alkoholi tarvitanuna oma tegude tagajärgedele ning käitub impulsiivselt ja hoolimatult. Ning kuna M. Oeselg jätkas pärast šokivangistust katseajal alkoholi tarvitamist, ei piisanud tema käitumise muutmiseks ka kriminaalhooldusest ega võimalusest, et ülejäänud vangistus pööratakse täitmisele. M. Oeselja rikkumised lõpetas üksnes uus reaalne vangistus.
3. Vastates kohtu küsimusele, kas M. Oeselja enda arvates on tal alkoholiprobleem, ütles M. Oeselg, et vahepealse vangistuse tõttu tal enam alkoholiprobleemi pole, kuid enne vangistust ikka juhtus. Pidades silmas ülal kirjeldatud M. Oeselja pikaajalist probleemset käitumist, leiab kohus, et M. Oeselg pisendab silmnähtavalt oma alkoholiprobleem ja et tema motivatsioon loobuda lõplikult alkoholist on äärmiselt kõikuv. Kuna M. Oeselg ei teadvusta endiselt oma alkoholiprobleemi ulatust, pole senine vangistus (ega ka muud varasemad meetmed) tema suhtumist ega arusaamasid nii palju mõjutanud, et M. Oeselg oleks nüüd tõsimeeli valmis kogu täiskasvanuea jooksul välja kujunenud alkoholi tarvitamise harjumusi lõplikult muutma. Arvestades, et M. Oeselg ei osanud viimast mootorsõiduki alkoholijoobes 6 juhtimist ega kriminaalhoolduse nõuete järjepidevaid rikkumisi kuidagi põhjendada, ei eksisteeri ka M. Oeselja probleemsel käitumisel mingit konkreetset põhjust, millega tegelemine aitaks edaspidi uusi rikkumisi ära hoida. Pigem tingib M. Oeselja rikkumised tema üldine suhtumine.
4. Kuigi M. Oeselg on viibinud praegu ca 11 kuud vanglas ja läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammid, pole tegemist tema esimese pikemaajalise vangistusega, vaid ̶ nagu ülal märgitud ̶ viibis M. Oeselg aastatel 2015-2016 vanglas 1 aasta 5 kuud ja 7 päeva kuni ta vabastati vanglast ennetähtaegselt. Vaatamata vangistusele ja ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseaja läbimisele, ei muutnud M. Oeselg siiski püsivalt oma riskikäitumist, vaid jätkas alkoholi tarvitamise ja mootorsõiduki joobes juhtimisega. Seejuures polnud tegemist ühekordsete või harvade eksimustega, vaid M. Oeselja järjepideva kohustusi eirava käitumisega. Kuna võrreldes eelmise pikemaajalise vangistusega pole praegu ükski oluline asjaolu muutunud, pole alust arvata, et M. Oeselg on just nüüdsest vangistusest õigeid järeldusi teinud.
5. Lisaks M. Oeselja pikaajalisele riskikäitumisele ja kõikuvale motivatsioonile toob kohus välja ka selle, et M. Oeseljal pole vabaduses arvestatavat tugivõrgustikku, kes toetaks teda alkoholist loobumisel. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt pole M. Oeselja tutvusringkond kuigi suur ja sinna kuulub lähedane sõber, kes kuritarvitab samuti alkoholi ja kellega koos on M. Oeselg alkoholi tarvitanud. Pidades silmas M. Oeselja alkoholiprobleemi ja kõikuvat motivatsiooni, suurendab alkoholi kuritarvitav sõber täiendavalt ohtu, et M. Oeselg võib vabaduses endist riskikäitumist jätkata. Kuna M. Oeselg selgitas kohtuistungil, et ta ei luba sõpra enam oma koju, kui sõber on alkoholi tarvitanud, siis järelikult ei kavatse M. Oeselg alkoholi kuritarvitava sõbraga suhtlemisest täielikult loobuda. Teiste alkoholi kuritarvitajatega suhtlemise jätkamine suurendab aga M. Oeselja enda riskikäitumise ohtu.
6. Tõsi, M. Oeselja lähedaste hulka kuulub elukaaslane, kes alkoholi ei tarvita, kes vajab M. Oeselja abi ja kellele M. Oeselg lubas alkoholi tarvitamisest loobuda. Kuid ainuüksi toetav elukaaslane ei kaalu üles kõiki ülal kirjeldatud riske. Nimelt oli M. Oeseljal abivajav elukaaslane olemas ka
7. a lõpus ja
8. a alguses kriminaalhoolduse ajal, kuid temastki ei piisanud, et M. Oeselg järgiks katseaja nõudeid ja hoiduks vanglasse naasmisest. Nagu öeldud, pole praeguseks midagi olulist muutunud. Vangistusele eelnenud oludesse naasmine ei anna alust arvata, et M. Oeselg muudab edaspidi oma käitumist.
9. Pidades silmas, et alkoholi liigtarvitamisest lähtuv kuritegude toimepanemise oht on endiselt olemas, tuleb M. Oeselg jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
10. KrMS § 432 lg 3 kohaselt lahendatakse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimus süüdimõistetu taotlusel kaitsja osavõtul ja kuulatakse ära tema arvamus. M. Oeselg taotles kaitsja osavõttu praeguse asja arutamisest, Tartu Maakohtu 13.01.
11. a määrusega anti M. Oeseljale riigi õigusabi ja kaitsja A. Küünemäe esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 64,80 eurot, mille kohus rahuldas täies ulatuses.
12. Riigikohus on karistusjärgse käitumiskontrolli osas märkinud, et kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri kohtuotsuse täitmise ega konkreetselt käitumiskontrolli kohaldamise menetluses tekkivate menetluskulude hüvitamist. Samuti pole

§-s 871 sätestatud käitumiskontroll süüdimõistva kohtuotsuse lahutamatu osa, süüdimõistetul pole võimalik käitumiskontrolli kohaldamise menetlust (näiteks käitumiskontrolli kohaldamisega nõustudes) vältida ja süüdimõistetu soovi kaasata sellesse menetlusse kaitsja ei saa taunida. Eeltoodud 7 põhjustel pole õige samastada karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse toimetamist isiku süüditunnistamisega KrMS § 180 lg 1 tähenduses. Olukorras, kus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata, kannab menetluskulud riik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.

1. a määrus nr 3-1-1-1-16, p 9.1-9.3).
2. Maakohtu hinnangul ei kohaldu ülal refereeritud mõttekäik praegusel juhul. Olukorras, kus süüdimõistetu soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, kuid kohus teeb vastupidise lahendi, tuleb kaitsjatasu mõista süüdimõistetult välja. Erinevalt karistusjärgsest kinnipidamisest on vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine soodustus ja juhul, kui kohtu hinnangul on süüdimõistetu seisukoht, mille esindamiseks ta soovis kaitsjat, alusetu, on põhjendanud jätta süüdimõistetu kanda selle seisukoha esindamisel tekkinud kulud. Järelikult tuleb määratud kaitsja tasu 64,80 eurot välja mõista M. Oeseljalt. Arvestades, et kohtuistungil ei esitatud kohtule menetluskulude hüvitamise osas teistsuguseid taotlusi, tuleb menetluskulu tasuda 1 kuu jooksul määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 8