Obsah (7)

§ 657§ 230§ 162§ 144§ 169§ 149§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 7. märts 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-19-

§ 657lõike 1 punkti 2 alusel uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. 4 10. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi temaga sõlmitud sõiduki kahe parkimislepingu rikkumise eest. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnikul) kasutada tasu eest parkimisala (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-82-16, punkt 22). Kuivõrd poolte vahel on vaidlus, kas hageja leppetrahvinõue on põhjendatud, oli asja lahendamisel keskseks küsimuseks, kas ja millistel tingimustel on poolte vahel sõiduki parkimiseks üürileping sõlmitud, kas poolte vahel oli leppetrahvikokkulepe.

§ 230

lg 1 alusel tuli hagejal tõendada parkimislepingu sõlmimist ja tehingu tingimusi.

1. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid menetluses sellele, et ta oli ajavahemikul, mis hageja nõuet hõlmab, sõiduki registreerimismärgiga 941ATZ omanik/valdaja. Kostja ei ole vaidlustanud ka seda, et nimetatud sõiduk oli pargitud
2. detsembril 2016 ja
3. mail 2018 hageja hallataval parkimisalal. Maakohus tuvastas poolte vahel lepingu sõlmimise ja selle tingimused fotodelt nähtuva infotahvli ja sel kirjas olnud parkimistingimuste alusel.
4. Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv leping VÕS § 271 mõttes. Üldjuhul on parkimistingimused tasulisel parkimisalal tüüptingimused, mille muutumist lepingu osaks tuleb hagejal tõendada. Ringkonnakohus nõustub osaliselt kostjaga, et hageja esitatud fotolt parkimislepingu tingimuste kohta, ei tulene üheselt ja arusaadavalt tingimuste kehtivuse aega. Ringkonnakohus märgib samas, et kostja ei ole tuginenud väitele, et parklasse sissesõidul puudus igasugune teave selle kohta, et tegemist on tasulise eraparklaga, kostja ei ole esitanud tõendeid ega ka põhistanud, et millise sisuga parkimislepinguga ta parkima asudes tutvus. Eeltoodust tulenevalt tuvastas maakohus õigesti, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv leping hageja poolt esitatud tingimustel. Ringkonnakohus ei pea asjakohasteks kostja vastuväiteid tingimustes toodud leppetrahvi osas.
5. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja tõendamiskoormis oli tõendada, et kostja ei tasunud parkimise eest, sh parkimisautomaati kasutades. Kostja pidi tõendama, et ta parkimise eest tasus. Hageja esitatud fotodelt on näha, et auto armatuurlaual ega esiklaasi siseküljel ei ole nähtavas kohas ühtegi parkimiskviitungit.
6. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja ei esitanud tõendeid väite kohta, et leppetrahvinõuetest teatati kostjale koheselt pärast trahvikviitungite vormistamist nende jätmisega sõiduki klaasipühkija vahele. Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu lahend nr 2-17-117146, p 12).

§ 230lg 1 kohaselt tuleb poolel oma väidet tõendada.

Kohtule esitatud fotodel ei ole näha, et auto klaasipühkijate vahel olid kviitungid. Muid tõendeid hageja esitanud ei ole. Ringkonnakohus ei loe tõendatuks, et leppetrahvidest teavitati kostjat vastavalt

1. detsembril 2016 ja
2. mail
4. Hageja on esitanud menetluses leppetrahvi nõude esitamise kohta üksnes
5. oktoobril 2019 (seega ligikaudu kolm aastat hiljem esimesest väidetavast lepingurikkumisest ja viis kuud hiljem viimasest lepingurikkumisest) kostja e-postile saadetud meeldetuletuskirja. Ringkonnakohus loeb leppetrahvinõude kostja poolt kätte saaduks
6. oktoobril
7. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-142-11 selgitanud, et VÕS § 159 lõikest 2 tulenevalt ei või leppetrahvi nõuet esitada, kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Samuti, et mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta.
8. Seega juhul, kui eeldada, et tüüptingimused muutusid lepingu osaks ja seda, et kostja on oma kohustust tasuda parkimise eest rikkunud, tuleb praegusel juhul jätta hagi rahuldamata 5 VÕS § 159 lg 2 alusel seetõttu, et hageja ei ole menetluses tõendanud, et ta parkimisteenuse osutajana teatas kostjale kui parkimisteenuse kasutajale mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist leppetrahvi nõudmisest.
9. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 162lg 1 järgi hageja kanda.

Kostja menetluskulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi oli õigusabile kulunud ajakulu maksekäsus 1 h, hagile vastamine 6 h, tagaseljaotsusega seonduvalt 14 h, ringkonnakohtus 5 h. Teenust osutas kostjale jurist tasumääraga 120 eurot tund. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maksekäsu menetluse kulu on

§ 144

lg 7 alusel hüvitatav, kuid kostja nõue maksekäsu õigusabikulude osas tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et kostja esitas vastuväite oma nimel, vastuväide oli napisõnaline ja selle koostamine ei eeldanud õigusabi kasutamist. Kostjal puudus ka esindaja, kuna ta andis jurist Janne Kivistikule volikirja 30. märtsil 2020, s.o. pärast maksekäsu menetluse lõpetamist 3.märtsil 2020.

§ 169

lg 2 järgi tähtaja ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad tähtaja ennistamise avalduse esitaja või kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Ringkonnakohus jätab tagaseljaotsusega seotud õigusabi 14 tunni ulatuses ja riigilõivu 50 eurot kostja enda kanda. Rahuldamata tuleb jätta taotlus kautsjoni 100 eurot hüvitamiseks. Kuni 31. detsembrini 2020 kehtinud

§ 149

kohaselt ei saa kautsjoni hüvitamist nõuda vastaspoolelt ega muult menetlusosaliselt. Ringkonnakohus loeb põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks

§ 175

lg 1 alusel hagile vastamise ajakulu 3 tunni ulatuses, ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse koostamine 4 tundi 30 minutit ja menetluskulude nimekirja koostamine 30 minutit. Hüvitamisele kuulub ka ringkonnakohtus tasutud riigilõiv 75 eurot. Kokku tuleb hagejal kostjale maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitusena välja mõista 1035 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 6