ASJAOLUD
) § 475 lg 1 p 14 kohaselt hagita asjad on muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad.
lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandija korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 8.
lg 6 teise lause kohaselt kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Kuna käesolevas menetluses tehtava lahendi alusel ei ole võimalik käsutustehingut teha, siis ei ole võimalik tsiviilasja menetlust kompromissi kinnitamisega lõpetada. 9. Samas eeltoodu ei tähendada, et käesolevas menetluses ei ole menetlusosalistel võimalik võlgnevuse tasumises kokku leppida. Menetlusosalised on kokku leppinud, et puudutatud isik D. M. tasub avaldajale AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu 4 756.13 eurot (sh 90% põhinõudest summas 4 491.13 eurot, kõik avaldaja õigusabikulud summas 240 eurot, 50% riigilõivust summas 25 eurot). Puudutatud isik tasub kohtumääruse resolutsiooni punktis 1 sätestatud summa 4 756.13 eurot osade kaupa. Osade kaupa tasumisel lisandub tasumata põhinõudele intress 8% aastas, mis on arvestatud osamakse sisse. Tasumisele kuuluv summa kokku on 5 627.74 eurot (sh kohtumääruse resolutsiooni punktis 1 sätestatud summa 4 756.13 eurot ja intress 8% aastas põhinõudelt 871.61 eurot). Puudutatud isik tasub kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 sätestatud summa 5 627.74 eurot osade kaupa maksegraafiku alusel selliselt, et perioodil 15.04.2022 kuni 3
lg 2 tulenevalt määrust ei pea põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. Seda ei kohaldata isiku kinnisesse asutusse paigutamise, lapsendamise ega eestkoste asjas, samuti juhul, kui on alust eeldada, et määrus kuulub tunnustamisele ja täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki. Menetlusosalised on kokku leppinud avaldaja nõude täitmise osas. Sellepärast kohus rahuldab avalduse ja ei pea avalduse rahuldamist vajalikuks rohkem põhistada. Määruskaebuse esitamisest 11. Menetlusosalised on taotlenud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist ühe päevani.
lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist hagita asjaga, siis ei ole võimalik määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetlusosaliste taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks rahuldamata. Riigilõiv 12. Avaldaja on palunud tagastada talle pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 25 eurot.
lg 6 teise lause alusel kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist ei ole hagimenetlusega, siis
lg 6 teisest lausest tulenevalt ei saa käesoleva tsiviilasja menetlust lõpetada kompromissi kinnitamisega. Kuna käesoleval juhul kohus rahuldab avalduse, määrates nõude täitmise korra menetlusosaliste kokkuleppel, siis ole võimalik avaldajale
Lähtudes eeltoodust jätab kohus avaldaja taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. Menetluskulud 13.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on kokku leppinud, et kompromissikokkuleppest väljuvad menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab avaldaja ja puudutatud isiku ülejäänud menetluskulud nende endi kanda. 14. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
§-de 433, 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.