← Eesti

3-22-528/2

Obsah (5)§ 73§ 121§ 4§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-528 Haldusasi X kaebus vandeadvokaadi Y kohustamiseks ebaõiged

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Kaebaja peab

§ 73

ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111 lg 5 järgi saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata. Seda kohustust rikkunud menetlusosalist võib kohus trahvida. Avaldatavas kohtumääruses asendatakse isikute nimed tähemärkidega. ASJAOLUD

  1. Tsiviilasjas nr 2-15-5729 vaieldi selle üle, kummale vanematest (üks vanematest oli X (kaebaja)) anda otsustusõigus lapse elukoha kindlaksmääramise osas. Samuti määrati kindlaks lapsega suhtlemise kord. Lapse esindajaks oli riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaat Y.
  2. Kaebaja esitas 29.01.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-16-222) Eesti Advokatuuri aukohtu 03.12.2015 otsuse peale, millega otsustati mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaat Y tegevuse suhtes. Tallinna Halduskohus tagastas 08.03.2016 määrusega kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.05.2016 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu 25.05.2016 määrus jõustus 24.10.2016, mil Riigikohus jättis määruskaebuse menetlusse võtmata.

  1. Kaebaja esitatud hagi alusel algatatud tsiviilasjas nr 2-17-18982 vaieldi selle üle, kas vandeadvokaat Y avaldas Harju Maakohtule, Tallinna Ringkonnakohtule ja Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale tsiviilasjas nr 2-15-5729 ebaõigeid andmeid, kui esitas väite lapse külastamise ja ärakuulamise kohta. Harju Maakohus jättis 3-22-528 kaebaja hagi Y vastu rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 18.11.2019 määrusega kaebaja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja märkis mh, et kaebajal oli võimalus ebaõigete andmete avaldamisele tsiviilasja nr 2-15-5729 raames vastata, vajadusel esitatu ümber lükata ja sellele vastu vaielda. Faktiväidete tõelevastavust sai kohus hinnata tsiviilasjas nr 2-15-5729 ja tsiviilkohtumenetluse eesmärgiks ei saa olla teise kohtuasja raames tuvastatud asjaolude ümberhindamine. Ringkonnakohtu 18.11.2019 määrus jõustus 19.02.2020, mil Riigikohus jättis määruskaebuse menetlusse võtmata.
  2. Kaebaja esitas 22.04.2020 Harju Maakohtule hagi (tsiviilasi nr 2-20-5963) Y vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudes. Harju Maakohus jättis 29.05.2020 määrusega hagi menetlusse võtmata, sest kaebaja ei kõrvaldanud puudusi ega tasunud riigilõivu. Viidatud määrus jõustus edasi kaebamata 16.06.
  4. Kaebaja esitas 11.08.2021 Harju Maakohtule hagi (tsiviilasi nr 2-21-12582) Y vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Harju Maakohus jättis 04.02.2022 määrusega kaebaja hagi menetlusse võtmata, sest kaebaja ei tasunud riigilõivu, samades nõuetes oli olemas jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-1718982 ja ringkonnakohtu lahendist tsiviilasjas nr 2-17-18982 nähtuvalt ei saanud sellistele asjaoludele tuginevat hagi üldse esitada. Viidatud määrus jõustus edasi kaebamata 23.02.
  6. Kaebaja esitas 02.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse vandeadvokaadi Y kohustamiseks ebaõiged faktiväited ümber lükkama, vandeadvokaadilt varalise kahju hüvitise 35 640,30 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise 3000 eurot ning viivise väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt täitis vandeadvokaat ametnikuna advokatuuri antud ülesannet esindada riigi õigusabi korras alaealist last tsiviilasjas nr 2-15-
  7. Vandeadvokaat avaldas tsiviilasjas nr 215-5729 Harju Maakohtule, Eesti Advokatuurile ja Tallinna linnale ebaõigeid faktiväiteid lapsega kohtumise osas. Vandeadvokaat käitus seadusevastaselt, sh valetas kohtule, advokatuurile ja Tallinna linnale ning moonutas fakte, põhjustades kaebajale suure varalise kahju kohtukulude näol ja hingelised kannatused. KOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 121

lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

  1. Kaebaja on esitanud kaebuse vandeadvokaadi vastu, kes esindas tsiviilasjas nr 2-15-5729 riigi õigusabi korras kaebaja alaealist last. Kaebaja väitel on advokaat tekitanud kahju talle, mitte tema lapsele kui õigusabiteenuse saajale.
  2. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 1 järgi on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine samas seaduses sätestatud alustel ja korras. RÕS § 5 lg 1 järgi osutab advokaat riigi õigusabi advokatuuriseaduse (AdvS) alusel, arvestades RÕS-i erisusi.
  3. Seega vaatamata asjaolule, et riigi õigusabi määramise korral maksab advokaadile tasu riik, osutatakse teenust AdvS-i alusel. Advokaat ei täida avalik-õiguslikku ülesannet ja riik ei ole andnud advokaadile avaliku võimu volitusi. Advokaat ei muutu riigi õigusabi korras õigusabi osutades riigi ametnikuks ega riigi esindajaks. Advokaat täidab ka riigi õigusabi määramisel tavapärast õigusabi osutamise ja esindamise teenust, st riigi õigusabi korras õigusteenuse osutamine ei erine olemuslikult kuidagi tavapärasest advokaadi ja kliendi vahel sõlmitud 2

(3)3-22-528 lepingu alusel osutatud õigusteenusest. Järelikult on advokaadi ja tema kliendi suhe tsiviilõiguslik. Üksnes see, et riigi õigusabi korral maksab õigusteenuse eest riik, et muuda advokaadi ja kliendi suhte iseloomu. Samasugune tsiviilõiguslik suhe on advokaadil ka teiste isikutega, kellega ta õigussuhte osutamise raames kokku puutub ja kellele kahju tekitab. Avalikõiguslik suhe on advokaadil riigiga, sest advokaadil on avalik-õiguslikest normidest tulenev tasu nõue riigi vastu. Praegune vaidlus ei toimu aga riigi õigusabi tasu üle, vaid advokaadi poolt osutatud õigusabi ja esinduse teenuse üle. Sellised vaidlused on tsiviilõiguslikud ja nende lahendamine allub maakohtu pädevusele. Seda on halduskohus kaebajale selgitanud juba 08.03.2016 määruses asjas nr 3-16-
  1. Erinevalt AdvS §-st 47 ei reguleeri RÕS advokaadi vastutust õigusteenuse osutamisel tekitatud kahju eest. Seega vastutab advokaat ka riigi õigusabi korras õigusteenust osutades vastavalt AdvS §-le 47, st tsiviilõiguslikult.
  2. Eespool kirjeldatud asjaoludest nähtub, et kaebajal on olnud võimalus esitada advokaadi vastu maakohtule hagi ja maakohus on tema hagi tsiviilasjas nr 2-17-18982 sisuliselt läbi vaadanud, jättes selle 29.04.2019 otsusega rahuldamata. Ka järgmistes tsiviilasjades ei ole maakohus väitnud, nagu puuduks tal pädevus kaebaja hagi lahendada. Hagi jäeti menetlusse võtmata puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. See, et kaebaja hagi puudusi tähtaegselt ei kõrvalda või et kaebaja ei nõustu maakohtu otsusega, ei anna talle õigust pöörduda kaebusega halduskohtu poole ega muuda halduskohut pädevaks praegust kaebust lahendama.
  3. Kuna halduskohus ei ole pädev kaebaja kaebust lahendama, tuleb see kaebajale läbi vaatamatult tagastada. 13.

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 14.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel. Kuna kaebaja ei ole riigilõivu tasunud, siis selle tagastamise küsimust ei tõusetu. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.